06 märts, 2013

Loomaaed

Singapuri loomaaias puure ei kasutata, eraldamiseks on kraavid, mis jätavad kohati mulje, et ee... on ikka kindel, et lõvi sealt üle ei jaluta? Väga loomulik keskkond. Ilmselt siiski toimib, sest ainus suurem õnnetus, mis seal juhtunud on, puudutab meest, kes aastal 2008 vähese eluisu tõttu tiigrite aeda ronis ja neid seni õrritas, kuni ta ära söödi...

Erinevalt Tallinna loomaaiast on sõralisi väga vähe, see võimaldab kõik eksootilised elukad väiksemale alale koondada, nii on mugavam jalutada ja igal sammul kedagi näha. 

Kõige kuulsam asukas on ilmselt panda. Tema paistis end kohe väga mõnusalt tundvat - muudkui pikutas ja nosis lehti. Pandakarud elavad Hiinas, on väljasuremisohus ning looduskaitse all. Mina kujutasin teda millegipärast palju väiksemana ette kui tegelikult oli. Isased kaaluvad kuni 160 kg, emased natuke vähem, aga sündides on nad vaid 100-200 grammi kerged! 99% panda toidust moodustab bambus ja söömise hõlbustamiseks on neil pöial (teistel karudel pole). Keskmiselt pistab panda päeva jooksul nahka 9-14 kg bambust. 


Lõvid, tiigrid, gepardid, leopardid - kõik on esindatud. Gepard on maailma kiireim maismaaloom, kes lühikesel distantsil võib kiiruseks saavutada kuni 120 km tunnis. Jooksualast võimekust demonstreerisid nad meelsasti külastajatelegi, oli müstiline küll!


Loomaaia vanim elanik on umbes 75-aastane hiidkilpkonn, kes kaalub 273 kilo ja on 1,2 meetrit pikk. Väiksemaid kilpkonnasid oli muidugi ka. Üks elas näiteks vees, jalgu polnudki, ainult lestad. 


Veel võis tutvuda sebrade, kaelkirjakute, elevantide, ninasarvikute, varaanide, kängurude, leemurite, flamingode, tuukanite ning paljude teiste loomade/lindudega. Lopsakas loodus pakub silmailule lisaks ka päikese eest varju, seega ei tundu ilm sugugi nii kuum. Tühja kõndimist ei ole üldse, iga paari sammu järel võib kohtuda järgmiste asukatega.


Väravas tehti aktiivset trammireklaami, pidi olema hästi mugav hop-on/hop-off süsteem. Tegelikkuses osutus aga täiesti mõttetuks, sest peale saamiseks tuli tükk aega oodata ja sobivas kohas maha hüpata ei tohtinud, tuli järgmisesse peatusesse kolistada. Sõit oli nii aeglane, et ajavõitu ei andnud, pealegi ei näinud kõrgete põõsaste tõttu pea ühtegi looma. Jäi arusaamatuks, kas trammil peale raha teenimise veel mõni funktsioon on? Rahulikult jalutades ja uudistades võtab kogu pargi läbikäimine umbes kolm tundi. Trammipileti hinna (5 SGD ehk 3 EUR) eest on mõistlik hoopis jäätist osta.


Ainus loom, keda ma varem isegi pildilt polnud näinud (võib-olla olin, aga ju ma arvasin, et tegemist on naljaga), oli Proboscis ehk Kärss-ahv, kes toitub peamiselt lehtedest, sest magusad puuviljad tekitavad neil nii hullusti gaase, et võivad selle kätte surra. Et liigne peer fataalse lõpu võib tuua, pole nende puhul aga ainus veidrus. Veelgi imelikum on nina, mis oleks justkui muust kehapiirkonnast näkku ära eksinud...


Kuna homme lendame kodu poole, tuli õhtut tähistada ja Ciaroni lahkel juhatusel sattusime järjekordsesse imelise vaatega restorani PS Cafe, kus muuhulgas oli tõeliselt maitsev toit ja supitaldrikusuurune šokolaadikook (mille lõpuks seitsme peale nahka pistsime).


Aga nüüd - kodumaine must leib värise - siit me tuleme!

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar