19 juuni, 2018

EBA 2018

Kolmandat aastat järjest parim "elu välismaal/reisiblogi"!

Aitäh teile! Keegi hiljuti kommenteeris, et vanasti olevat mul nii tore "väike tüdruk suures linnas" tüüpi blogi olnud, aga nüüd on ainult mingi titemamma heietus alles jäänud. Ja no jumala tõsi! Aga mulle endale meeldib praegune rahulik elu ja väike Oscar, olgugi, et kirjutada pole sellest suurt midagi. Ja mitut titepilti te ikka iga päev vaadata jaksaksite? Vähemalt ühte? Juba kartsin, et te ei küsigi:


Kui juba beebiteemadele läks, tahate ju kindlasti teada, et õpetasin lapse lõunaund magama? Mäletatavasti tavatses ta tukastada autos, lamamistoolis ja süles ning mitte rohkem kui 10-40 minutit korraga. Igatahes otsustasin, et olen nüüd unetreeninguks valmis. Teate küll, kuidas beebiraamatud kirjutavad, et millal laps on millekski valmis? Ärge laske end eksitada. Ükski asi ei juhtu enne kui lapse ema on valmis. 

Oscar oli paar päeva veidi segaduses, et miks teda keset päeva voodisse pannakse, aga jäin endale kindlaks ja alates kolmandast-neljandast korrast sai ta asjale pihta ning hakkas ilma igasuguse probleemita 3-4 tundi järjest magama! Mul endal on lausa võõrutusnähud - ei tea, mida sülle kukkunud vaba ajaga peale hakata! Blogiks... kui oleks millestki kirjutada. Või postitaks paar titepilti? Oot, kas ütlesite, et teid hullult huvitavad mingid võõrad beebid? Siin on sõbrannade omad ka:


Panite tähele, kuidas titemamma hoobilt teemast kõrvale kaldus? Blogiauhindadest tahtsin ju kirjutada. Viimased paar päeva keegi muust ei räägigi, tahan kah popp ja noortepärane olla ning sõna sekka öelda.

Kiikasin Õhtulehte, et näha ürituse videot, millest kõik vahutavad ning viskasin ühtlasi ka kommentaaridele pilgu peale:

"blogijad kõik 1/2 toobised. lugeda ei viitsinud seda jama aga kas titekaka sööja Jyrman ka midagi auhinnaks sai?"

"Mallukal on imelikud kodarad jah all. kõnnib nagu lampjalg ja imeliku kujuga ka need tal - alt lähevad järsult liiga peenikeseks. nagu lehmadel on - ahhaaahhhaaaa"

"huvi pärast vaatasin mõnda tema nn blogi. johhaidi maivõi. sellist pläma ajas kolhoosiajal koera roosi kui oli eelmisel päeval poe taga kaks peeti sisse kallanud"

Mõnel on õelust on nii palju, et ei mahu sisse ära ning pressib üle ääre välja. Tahaks maailmaga jagada... Ja teised möögivad vaimustunult kaasa - mida õelam kommentaar, seda rohkem oli "laike" saanud. 

Piinlik lugeda.

Üritusel endal polnud ju väga vigagi. Ilus lava, istekohad, palju süüa-juua. Eelmiste aastate kriitikat oli kuulda võetud ja nii mõndagi paremaks tehtud. Mis mind aga häiris, oli see, et õhtujuht blogidest ega blogijatest mitte midagi ei teadnud. Sama hästi võiksin mina Lembitu Kuuse asemel suusatamist kommenteerida stiilis "ee, see sinise kostüümiga näkk vehib vist veits kiiremini kui see punase mütsiga tots, a mai tea kah". Poleks vist väga nauditav kuulata. 

"Oled ikka Eveliis vä? Pildi peal sa olid hoopis teist nägu. Kas parem või halvem? Ei hakka ütlema praegu..."

"Sa läksid mehest lahku?"

"Kuule, sind lasti töölt lahti, sest pead blogi?"

"Sa võid nii vana olla küll, see oli mitukümmend-mitukümmend aastat tagasi." 

"Aaa, jajaa õige, sa olid nii VANA ju!"

Kas seda üritust ei promota mitte kui blogijate ühendajat? Et saame kokku, tutvume, ajame ju nagunii kõik enam-vähem sama asja. Lähed siis pahaaimamatult kohale, saad isegi auhinna, aga küsimused on korraldajate poolt kõik stiilis, et "mingi sitt sul ikka kuskil peidus on?" Nagu avalik häbipost.

Ja omaette teema on veel see, kuidas terve ports "suuri blogijaid" eelnevalt praalisid, kuidas nendele pole seda üritust vaja, pole tunnustust vaja, pole auhindu vaja, marimellid keeraku EBA omale teadagi kuhu... Ja lõpuks ainus, kes KAKS auhinda sai, oli Mallu, kes üldse ei osalenudki!

Nomaeitea.


* Postitus sündis koostöös Oscariga, kes on juba kolm tundi maganud ega näe sedamoodi välja, et lähiajal ärkaks.

* (Võib-olla kandideerin järgmisel aastal hoopis titemammade kategoorias, sest mis reisiblogi see enam on. Aga ainult juhul kui ühe auhinna asemel kaks antakse!)

2 kommentaari:

  1. Palju õnne! Sinu blogi on alati nii vahva lugeda. Vahet pole, kas Oscariga või ilma🤗

    VastaKustuta
  2. Minu jaoks ka, kirjutad sa kasvõi kanamunadest või kanakakast,
    lahe lugeda on igatahes!
    Sm ema juttu Oscarist loeksin tundide kaupa!
    Vähestel on antud annet olla nõnda lobeda sulega ja ärksa mõttelennuga..
    Oot-oot - see peab ümber pööratama,
    viimane lause - esteks mõte ja siis klaviatuuri klahvid.
    Jätkugu indu!

    VastaKustuta