20 jaanuar, 2019

15 aastat tagasi - PILDID

Vaatan siin teiste kümne aasta taguseid pilte ja huvitav on! Kõige toredam on tulemus nende puhul, kes 10 aastat tagasi teismelised olid. Aiii, mul on endast nii häid pilte sest ajast! Kahjuks mitte digitaalseid, vaid ema juures albumis. Järgmine kord Eestis käies skännin sisse ja teen teile vägeva näituse! Te muidu võib-olla ei kujuta mind ette süsimustade või tumelillade juustega. Või kriipskulmude ja silmalaineriga. Ma olin ikka tõsine pubekas!

Ja kuidas sellest juba 20 aastat möödas on???

Ilmselgelt olen nüüdseks nii vana, et pelgalt kümme aastat tagasi minnes saakski pigem sellise kombo teha, et "vaadake kui ilus noorena" ja "vaadake kui ilus ikka veel". Pildi allkirjaks paneks, et arvake ära, kumb on 2019 ja kumb 2009? Ja siis kihistaks rahulolevalt naerda kui pooled mööda panevad. Aga nii pole üldse huvitav, onju?!

Kõige vanemad pildid, mis arvutist leidsin, olid 15 aastat vanad, nii et panen teile siia väikese valiku aegadest, mil olen 21-24 (ehk 12-15 aastat tagasi). Nii satub ehk mõni pärl kah ikka sisse.

Näiteks kriipskulmud! Minu 21 sünnipäev:


Paar aastat hiljem lasin breketid panna, nii et sellevõrra hakkab varsti vaatepilt paremaks minema. Elumuutev otsus, ma ütlen! Muuseas, breketeid tahtsin sellepärast, et alumised esihambad olid veidi puseriti. Ma ei tea, mis pani mind arvama, et ülemine rida sirge on? Pime olin???

Igatahes suur oli mu üllatus kui ortodont teatas, et mul on väikese suukaare kohta liiga palju hambaid ja ütles, et ainus võimalus kõik ritta saada, on 8 tükki välja tõmmata! Neli tarkusehammast (mis olid igeme sees pikali ja teistele otsa kasvasid) ning neli kuskilt vahepealt. Nagu... kaheksa!

Nüüd vaatan pilte ja tõesti oli liiga palju hambaid! Siin olen 23 ja kohe-kohe saan breketid.


Ahjaa, paluks pöörata tähelepanu ideaalsele maniküürile! Mu elus oli kuskil 15-aastane periood, mil ma ei veetnud vist ühtki päeva lakkimata küüntega (kunstküüsi pole samas kunagi olnud).

Ja kui siis veel enda üleslöömiseks läks! Jumala normaalne oli omavahel kombineerida suvaline trennisärk ja tikk-kontsad. Põlvpükstest rääkimata! Teie meelest ei ole ilus või?


Aga roheline lauvärv? Pittu minek ikkagi...


Siis veel paar suvist pooset (hahaa, mul oli tukk!) ja tasakaalu mõttes üks klõps vanaema lumisest hoovist (olen siin 23), sest tegelikult kandsin 80% ajast hoopis dressipluusi ja mingeid mugavaid pükse. Ega meikinud ennast. Suht nagu praegugi, vanas eas.


Aksessuaarid olid muidugi kõvad! Need jubedad roosad päikseprillid. Tere tulemast lasteaeda! Või ma ei tea kuhu. Paluks ka mitte mööda vaadata roosadest patsikummidest, sest... miks mitte! Ma olen siiski ainult 22.

Värvide osas jagus maitsemeelt täiega hästi, vaadake kui tabavalt need sibulapealsed mu salliga sobivad!


Lõpetuseks - koertenäitus! Polnud küll plaanis, aga paratamatult jäi pilte sirvides silma, et olen millegipärast lasknud end jäädvustada absoluutselt iga peniga, kes sel ajaperioodil mu sõpraderingi kuulusid. Kassidest pole ühtegi pilti. Kuskil on fotoseeria sõbranna papagoist, aga kahjuks ei suutnud seda üles leida.


Ja kuna omadega juba loomariiki jõudsime, ei saa ka täditütre rotipoegi välja jätta! Kui õigesti mäletan, oli nendega see klassikaline lugu, et mõlemad rotid olid raudpolt isased... kuni üks neist pojad sai.


Ja viimane-hapupiimane: pooleteistaastane Anu koos emaga randa minemas. Ema on siin seega peaaegu kümme aastat noorem kui mina praegu...

9 kommentaari:

  1. Kuna me oleme üsna üheealised siis neid "noorpõlve" soengu, meigi ja rõivatrende on üsna nostalgiline vaadata. Su ema kittelkleit viimasel pildil tuletab meelde, et ka minu ema kandis kitlit noil aegadel... (peab ka albumitesse kaevuma ja olema rahul, et pildistavaid telefone piinlikumatel aegadel veel polnud) :)

    VastaKustuta
  2. Rotipoegade eest saad - tuhat punkti. Numpsi musta küüliku eest sada. Koerad... ee, noh, selle suure lapilise eest (mis tõugu ta oligine?) 50. Ma sain ise ka hiljuti vanaemaks üheksale sabalisele tüübile, kellest neli on juba uues kodus. Rotipojad on apppppppseluutselt armsad, eriti just sellises vanuses, nagu nad sulgi peos on, kui silmad hakkavad juba lahti minema ja ise vaikselt ringi koperdama ja mängima. Edasi on puhas Browni liikumine ja sealt edasi jalgpallihuligaanlus (kõik reas võre küljes ja vahivad sind silme särades) ja muu kaagitsemine.
    Ja ikkagi olen ma su ema kuskil näinud, no ei võta taipu, kuskohas.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Hahaa, ma teadsin, et rotipilt saab kohe su lemmikuks :)

      Lapiline koer oli pointer kui õigesti mäletan.

      Kustuta
    2. XD
      Arvasin ka, et midagi pointeri moodi, aga polnud kindel.
      Muide, kuidas rottidel vahet teha - isastel on üüratud torpeedod taga ja seda juba üsna pisikestena.

      Kustuta
  3. Aa, kokkerspanjel on ka armas, just seda värvi :)

    VastaKustuta
  4. "Paluks ka mitte mööda vaadata roosadest patsikummidest, sest... miks mitte! Ma olen siiski ainult 22." - ouchh, ma kannna siiani värvilisi patsikumme ning ma saan kohe 30 :D
    Okei, ma kannan veidi peenemaid (mitte sedasorti pakse, nagu seal pildil) aga siiski.. :D
    *ps, see foto, mis on vanaema juures lumiseshoovis tehtud, see on väga ilus pilt!

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Kuule, aga võta ikka mõned paksud ka kasutusse! Vaata kui kobedalt mina need välja kandsin! :D

      Kustuta
    2. Ei tule nagu ette, aga kas sa mõne hobusega ka kokku puutunud oled? Äkki isegi ratsutanud, vähemalt korra?

      Kustuta