16 märts, 2020

Mida tasub koroona kohta teada?

Inimestele meeldivad lihtsad lahendused, seega pole ime, et internetis koroona kohta nii palju eksitavat infot liigub. Eile lugesin mingit erilist rumalust, kuidas viirus hävivat juba 27 soojakraadi juures, nii et jooge teed ja olete päästetud. Jagaja pole tähele pannud, et inimkeha on lausa kümme kraadi soojem, aga see selleks. Mõned joovad iseenda uriini, teised joodavad lastele kloori, rumalusel polegi piire, aga tõsi on ka see, et terasid sõkaldest eraldada ei ole alati nii lihtne.

Matt soovitas mul vaadata intervjuud nakkushaiguste spetsialistiga ja kuna see oli tõesti hea, tegin teile kokkuvõtte juhuks kui teil pole poolteist tundi vaba aega või ei oska inglise keelt.



Jookseme tuulega võidu

COVID-19 on äärmiselt nakkav ja inimesed on nakkusohtlikud juba kaugelt enne kui esimesed sümptomid ilmnevad. Enamasti tulevad sümptomid neljandal päeval, aga võib kuluda kuni kaks nädalat. Mida me teha saame, on hoida juhtumeid kontrolli all, et meditsiinisüsteemil oleks jaksu aidata neid, kes abi vajavad. Mis päriselt aitaks, on vaktsiin, aga selle valmimine on aasta kuni mitme kaugusel. Viiruse levik hakkab ühel hetkel ka iseenesest veidi aeglustuma, kuna need inimesed, kes selle läbi on põdenud, muutuvad immuunseks ega saa enam teisi nakatada. Seeläbi kaotavad aga paljud ka elu.

Haigusjuhtumite hulk kahekordistub iga nelja päeva tagant (ma ei mäleta, mis numbreid ta näitena kasutas, aga midagi sellist, et kui 100st saab nelja päevaga 200, on veel okei, aga kui ühel hetkel saab 10.000st 20.000 ja sellest mõne päevaga omakorda 40.000, ei jõua me enam olukorda hallata).

Miks vaktsiiniga nii kaua aega läheb?

Vaktsiini ennast on tegelikult suhteliselt lihtne toota, keeruline on see aga efektiivseks ja samal ajal ohutuks muuta. Kui sul ei ole viiruse vastu antikehasid, siis nakatud. Kui antikehasid on palju, oled kaitstud. Probleem on selles, et kui antikehasid tekib vahepealne hulk, aitab see viiruse levikule hoopis kaasa, mistõttu tuleb vaktsiin täpselt õigeks timmida. Ohutust testitakse alguses loomade peal, seejärel väikese grupi vabatahtlike peal, seejärel suurema grupi vabatahtlike peal jne. Igas etapis võib protsess algusesse tagasi kukkuda.

Kes on riskigrupis?

Inimesed vanuses 55+ aastat, suitsetajad, erinevate krooniliste haiguste põdejad (diabeet, kõrge vererõhk jne), rasvunud. Aga ka rasedad, kelle kopsud on beebi tõttu juba niigi kokku surutud ja kelle immuunsüsteem nõrgenenud (osa immuunsüsteemist ei tunnista last keha osana).

Lapsed võivad viirust edasi kanda, aga neil ei teki enamasti isegi sümptomeid. On ka mitmeid teisi viiruseid, mis lastel välja ei löö.

Kas mask ja kätepesu aitavad?

Kontakti piiramine on tegelikult ainus, mis aitab. Uuringute kohaselt on kätepesul ja maskil üsna väike roll. Tavaline kirurgimask ei ole mõeldud kandja kaitsmiseks, vaid selleks, et kirurg lahtisesse haava ei köhiks. See on külgede pealt lahti ja viirus pääseb ilma igasuguse probleemita sisse. Kui maski kannab aga nakkusohtlik inimene, on sellest abi teistele, sest köhides jääb osa viirusosakesi maski sisse kinni. Teine tüüp maske (N95) on sellised, mis on kõikidest äärtest vastu nahka ja disainitud kandjat kaitsma. Nendest oleks küll rohkem tolku, aga paraku napib seda tüüpi maske hetkel ka tervishoiutöötajatele ja kui arstid/õed rivist väljas on, ei ole enam kedagi, kes meid päästa oskaks. Intensiivravi meeskonda ei saa iga suvaline arst asendada.

Mida saab enda heaks ise ära teha - hoia end vormis, söö tervislikult, maga piisavalt ning võta ravimeid, mis on arsti poolt välja kirjutatud.

Kas viirus kaob ära kui ilm soojaks läheb? Kas saun/kuuma auru hingamine tuleb kasuks?

SARS on samuti koroonaviirus ja seda ilma soojenemine ei mõjutanud. MERS (samuti koroona) tuli kaamelitelt, kes ainult soojas kliimas elavadki. On põhjust arvata, et ka praegune koroonaviirus ei lase end temperatuurist segada.

Saun on nahale hea ja aitab lõõgastuda, aga viirushaiguste kaitseks ei aita. Kuum õhk ei jõua tegelikult kopsudesse - kops ei ole kunagi õhust tühi, sisse tulev õhk seguneb sellega, mis seal juba ees on ja see aitab ühtlast temperatuuri hoida. Kui talvel on krõbedad külmakraadid, siis sama asi - su kopsud ei lähe jäässe.

Kust viirus alguse sai?

Viirus on inimesele kandunud mingilt tundmatult loomalt. Hiinas on kombeks süüa peaaegu kõiki elusolendeid (sh nahkhiired, rebased, siilid, luiged) ja seda on ka varasemalt juhtunud, et loomade viirused inimestele tulevad. Seda soodustab Hiinas populaarne wet market, kus on liha ja elusad loomad/linnud kõik kõrvuti (elusad tapetakse kliendile kohapeal). Osad viirused levivad kindlat teed pidi, näiteks linnult närilisele ning sealt edasi inimesele ja kui nad kõik kõrvuti puuridesse panna ning hiljem nahka pista, võib nii mõndagi juhtuda.


Intervjuus oli tegelikult ka muudest huvitavatest asjadest juttu, nii et kel mahti, vaadake ikka ise ära.

-

Veel üks hea lehekülg, millele soovitan pilgu peale heita, näitab kui oluline on sotsiaalne isolatsioon (kodus või looduses, igatahes teistest inimestest eemal). Jällegi, kes inglise keelt ei oska, skrollige seal natuke allapoole põrkuvate pallikeste kastideni:

Esimene kast - väike linnake - alguses on üks inimene haige (pruun), seejärel saavad teised ka nakkuse ja lõpuks on paranenutel immuunsus (roosad). Vaadake selle kohal olevat väikest kasti, mis näitab, et korraga haigestus väga palju - see käib haiglatele üle jõu, inimesed ei saa abi ja paljud surevad.

Teine kast - suurem hulk rahvast, nt USA ning jäiga karantiini näide - nakatumine võtab kauem aega, aga lõpuks segunevad terved haigetega ikkagi ja paljud haigestuvad.

Kolmas kast - sotsiaalne distantseerumine - inimesed hoiavad üksteisest distantsi ja kui võimalik, jäävad üldse koju. Osa liigub ikkagi ringi, kas siis töö pärast või kuna lihtsalt ei hooli. 75% on paigal ja 25% liiguvad. Simulatsioon näitab, et liikuvad pallikesed jäävad suurema tõenäosusega haigeks kui paigal olevad, ühtlasi nakatavad nad teisi (paratamatult ka osasid kodus istujaid). Aga tulemus on juba oluliselt parem kui eelmise kahe kasti puhul.

Neljas kast - siin liigub ainult iga kaheksas inimene ja on näha, et enamik jäävad terveks, haigestub väga väike osa elanikkonnast.


Lõpptulemused on siin, aga minge vaadake neid pallikesi ka - annab palju parema ettekujutuse.



Niisiis püüame teisi inimesi vältida nii palju kui võimalik ja hoida vähemalt meetrist, aga parem kui kahest distantsi. Mingil muul moel see olukord paremaks minema ei hakka. Olge terved!

16 kommentaari:

  1. Soovitan kuulata ka seda: http://podcast.kuku.postimees.ee/podcast/motle-tervelt-2020-03-14/
    Viirustest laiemalt ja hea huumoriga ))) Lahe oli nahkhiire füsioloogia...

    VastaKustuta
  2. Nii palju kui mina olen lugenud/kuulnud, siis immuunsust ei ole tõestatud selle konkreetse koroona läbipõdemise puhul. Ei lükka ümber sinu vahendatud infot, sest ma ei ole spetsialist. Püüan oma info allikaid ka kriitilise pilguga valida, seega olen suht segaduses. Ma muidugi loodan, et immuunsus ikkagi tekib...

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Ma olen paari erineva nakkushaiguste spetsialisti arvamust lugenud/kuulanud ja neil ei paista kahtlust olevat, et immuunsus tekib. Matt ütles samuti, et tekib, et see, miks arvati vahepeal, et võib-olla ei teki, pidavat tulenema mingist testimise errorist (ma ei mäleta täpsemalt, kuidas ta seda seletas).

      Kustuta
  3. Kle mul on tunne, et paljudele vanematele on see nagu karistus, et lastega peab kodus olema..

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Jaa, ma olen sama tähele pannud :D

      Kustuta
  4. Anonüümne16/3/20 14:21

    Tere! Mul on palve,et kui räägid oma mehega,palun küsi,kas need FFP3 maskid (N95) on samuti vaid ühekordseks kasutamiseks ja peab kohe ära viskama,või võib neid ikkagi rohkem kautada,kui vaid 1X? A'la desinfitseerid spray-ga üle,jätad seisma päevadeks ja siis võid uuesti kasutada? Ilmselt vist mitte...

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Need on ühekordseks kasutamiseks ja seal oli minu mäletamist mööda isegi mingi ajaline piirang, mille tagant peab vahetama. Neid on mitut erinevat sorti, erinevatel vist erinev piirang ka. Lisaks tuleb neid väga kindlal moel paigaldada, pluss lisanõuded nagu näiteks see, et meestel peab nägu täiesti siledaks raseeritud olema jne.

      Kustuta
    2. Anonüümne16/3/20 17:10

      Aitäh! Mu mees küsis praegu,kui selle vastuse talle ette lugesin,et:"Kallis,aga kas sa vuntsid täna enne maski ette panemist maha ajasid?"�� No väike vurr mul ehk tõesti on,aga see pidadagi kirglike naiste tunnus olema.Kui linnas käisime ja ta vaid autojuht oli,aga mina täisvarustuses poes,autot tankimas,koolitarvete poes käisin tundsin end nagu sõjaprintsess Xena.Mees vaid avas mulle seest poolt autoust ja uputas mind des.vahendiga iga sisenemise järel üle.See on kurb,mis toimub ja hirmutav.Paraku mingid asjad ei sõltu meist,samas oma lähedaste nimel(ja seega ka ju teiste nimel) annan endast parima.

      Kustuta
    3. Aja vurr maha, jah :)

      Kustuta
  5. Palju tänu asise info eest.
    Mul endal on ülikerge sotsiaalselt distantseeruda, aga Paul peab nädala lõpus kuuks ajaks idarannikule tööle lendama, kui midagi riigi tasemel kardinaalselt ei muudeta, siselendude peatamine vms. Olen murelik, aga rahulik =)

    VastaKustuta
    Vastused
    1. USA-s on see jama ka, et Trump püüab numbreid all hoida, nii et asi on oluliselt kehvem kui me teame. Eks peab reisides väga ettevaatlik olema lihtsalt, muud ei jäägi üle.

      Kustuta
    2. Nimelt, püüab numbreid all hoida. Ütles eilsel pessikonverentsil: "It's a very contagious virus. It's incredible. But it's something we have tremendous control of". Tremendous control?? Issand, sa näed ja ei mürista.

      Kustuta
    3. Trump on ikka lausa täitsa omaette eksemplar...

      Kustuta
  6. Küsimus: kuidas sa "eesliinil" töötava inimese abikaasana oma hirmudega toime tuled? Juhul kui sul neid üldse on muidugi, olles juba mõnda aega med. töötajaga koos elanud?

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Hetkel on meie saarel ainult kaks teadaolevat juhtumit, aga kohe kui olukord hullemaks läheb, jääb Matt mõneks ajaks korterisse elama, et meid Oscariga ohust eemal hoida. Ja meie omakorda peame siis täiesti koduseks jääma, sest muidu pole eraldamisest suuremat kasu. Praegu hoiame lihtsalt distantsi ja oleme muidu ettevaatlikud.

      Kustuta