08 mai, 2020

Jootrahast

Mulle viskab juba mitmendat päeva netis selliseid uudiseid ette, et "101-aastane kõnnib annetuste kogumiseks 101 tiiru ümber muruplatsi". Noh, mingi ülla eesmärgi nimel. Ma pole täpsemalt süvenenud, et mis eesmärgi nimel täpsemalt. Ja siis hiljem (tont teab, kas sama tüübi uudis või on neid mitmeid), et "101-aastane kogus oma 101 jalutustiiruga mingi portsu miljoneid".

Kuidas see täpsemalt toimib? Vaatad, et üks vanake kuskil teises maailma otsas vihub tiire teha ja rahakotirauad kukuvad lahti? Miks? Ma ei saa aru. Mulle ei avalda selline uudis üldse mingit mõju. Mulle ei ole lisamotivatsiooni vaja, et meelepäraseid organisatsioone toetada.

Samas võin tuua näite uudisest, mis mõju avaldab (küll aga mitte positiivses mõttes) - keegi käis välja idee, et kassapidajatele võiks jootraha jätta ja nüüd kõik väljaanded räägivad sellest. Et neil on (praegustes tingimustes) ohtlik töö ja nii. Kuidas oleks kui hoopis poeomanikud maksaks töötajatele sellist palka, et kliendid ei peaks muretsema kui palju kassapidaja kukrusse kukub?

Kuigi siin, kus mina elan, on miinimumpalk umbes 10 eurot tunnis (14,60 CAD, juunis tõuseb 15,20 peale), päris sandikopikad pole, elab ära küll. Kassapidajad saavad muidugi rohkem kui miinimumi, just hiljuti oli uudis, et tõsteti palkasid. Ja no nii megaohtlik see töö nüüd ka ei ole, seda enam, et suurel osal inimestest pole praegu üldse mingit tööd.

Headest uudistest nii palju, et käisin eile toidupoes ja panin selleks tarbeks teksad jalga. Ja nad MAHTUSID! Ma ei julgenenud isegi loota... Seega olid täna lõunasöögiks kohe lihapirukad! Tegin suitsulihaga ja te ei kujuta ette kui head! Õnneks ei pea niipea kuskile minema ja saab rahulikult dresse kanda.

29 kommentaari:

  1. Anonüümne8/5/20 09:03

    Kolonel Tom Moore ei avalda sulle mõju, sest sa ei ela oma kodumaal. Tegemist on Inglise sõjaveteraniga, kes algatas kampaania NHSile annetamiseks ja on praeguseks suutnud koguda mingi 40 miljonit, ütle nüüd ei see ei ole saavutus. NHSi toetamine on UKs rahvuslik uhkus, samuti väljendab Tom Moore täpselt seda suhtumist, mis brittidele omane: keep calm and carry on ja stiff upper lip. UK on praeguses kriisis väga palju kaotanud, sellised asjad annavad rahvana neile lootust ja positiivsust, mis on kriisi ajal väga oluline. Nagu näha, siis rahvale läheb ta korda, tema sünnipäevaks saadeti, lisaks annetustele, meeletu arv sünnipäevakaarte https://cdn.cnn.com/cnnnext/dam/assets/200430095650-captain-tom-moore-birthday-100-uk-intl-ldn-vpx-00011619-exlarge-169.jpg

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Ma ei kujuta ette, miks see peaks mulle rohkem korda minema kui Eestis elaksin? Internet levib ju kõikjal ja kuna Inglismaa kuninganna on ka Kanada valitsejanna, ei oleks Eestis elades Inglismaaga kuidagi lähedasem kui praegu. Minu jaoks ei ole lihtsalt vahet, kas keegi kõnnib sada ringi või annab niisama kuskil intervjuu, et palun annetage. Kui ma antud organisatsiooni toetada tahaks, teeksin seda ka ilma meeldetuletuseta. Paraku NHS minu poolt toetatavate ringi ei kuulu. Aga igal juhul hea meel, et neile raha laekub.

      Kustuta
  2. Eestis jälle saavad kassiirid pmst miinumpalka, viimati kui mul huvi oli (tuttav kandideeris), oleks normtundidega tulnud kuus alla 500 eur kätte. Ma ei suuda ette kujutada, kuidas sellega (või miinimumpalgaga) ära elada juhul, kui pead elamispinda üürima. Päranduseks vms viisil saadud kodus ainult kommunaale makstes ja süüa ostes võibolla küll.
    Samuti oli mul siin hiljuti juttu lahutusest ja selle mõjust. Otsisin oma vanad palgalehed välja, kui ma 8 aastat tagasi oma eksabikaasa juurest välja kolisin, oli mu sissetulek 440 eurot kuus. + lastetoetus, mis toona oli väiksem, kui praegu... äkki keegi mäletab, ma mälu järgi tulistaks 60 kahe lapse pealt. Elatist ekskaasa algul ei maksnud, lapsed olid küll nädal minuga ja nädal temaga, aga no elamispinda oli ikka vaja ju. Õnneks sain elada tuttava korteris, mille eest maksin vaid kommunaale. Praegu imestan, et no KUIDAS me üldse elamisväärselt elada suutsime.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Eesti miinimumpalk on kohutavalt madal! Ja täpselt nagu sa ütlesid, siis selle eest ei ela üksi mingi nipiga ära kui peaks veel korterit ka üürima. Kanada miinimumpalk on mediaanpalgale kõvasti lähemal kui Eestis. Suurt luksust selle eest lubada ei saa, aga äraelamiseks piisab. Samas jootraha süsteem on siin selline, et igal pool tuleb 15% jätta (sh iluteenused, takso jne) ja kui ma toidupoe arvetelt peaks ka hakkama 15% maksma, siis... ei julgeks enam süüa :D

      Lahkuminekutest ja hakkama saamisest rääkides - Kanadas on selline seadus, et kui oled vähemalt aasta aega "abielulaadses suhtes" elanud (ei pea abielus olema), on mõlemal poolel õigus poolele kaaslase varast. Minu meelest on aasta liiga lühike aeg, et oma vara potentsiaalselt kellelegi ära anda, aga samas annab see just laste olemasolul kindlustunde. Seaduse järgi lihtsalt ongi kõik peres ühine, mitte nii nagu Eestis, et kinnisvara kuulub sellele, kes ostis ja sellel, kes aastate jooksul jooksvad kulud kattis, pole midagi. Kanadas on muidugi veel nii äärmuslik, et kui üks üldse ei tööta, siis see ei mõjuta varade jagamist, sest pere võib ise otsustada, kes mida teeb ja kui palju panustab. Vara on ikka ühine.

      Kustuta
    2. Kas Kanadas abieluvaralepingut sõlmida ei saa? Kõik ei abiellu ju verinoorelt. Kui näiteks abielluda/hakata koos elama siis kui mõlemal poolel juba oma vara olemas ja lapsed? Keskealise inimesena tunduvad mulle eraldi varad väga mõistlikuna.

      Kustuta
    3. Anonüümne8/5/20 13:17

      Küsiks täpsustuseks selle varaühisuse süsteemi kohta - kas pooleks läheb kogu kaaslase vara või ainult kooselu/abielu jooksul soetatu?

      Kustuta
    4. Mul on abielueelne leping. Pooleks läheb ainult abielu jooksul kogunenud vara.(Kanada)

      Kustuta
    5. Abieluvara lepingu saab abielludes sõlmida küll ja sellega võib mida iganes sätestada. Aga kui seda pole, on õigus poolele varale. Lepingut kasutataksegi pigem vanemas eas kui juba mõlemal on üht-teist hinge taga, need, kes noorena kokku läheevad ja plaanivad hakata koos lapsi saama, valivad enamasti ühisvara.

      Kui lepingut pole, läheb vist ka suhte-eelne vara pooleks, sest ma tean naist, kes poole oma kortereist pidi vahepealsele peikale välja maksma ja naist, kes kogus ülikooli minemiseks raha (aga muud vara polnud) ja tema ekspeika nõudis samuti kohtu kaudu poole omale.

      Muide, siin on veel selline seadus ka, et lahku minnes saab nõuda lisaks varajagamisele ka seda, et eks sulle elu lõpuni oma sissetulekutest mingi kindla protsendi maksaks (nt kui oled oma tööst loobunud tema karjääri toetamise nimel või selleks, et laste jaoks kodus olemas olla vms). Nt Matt' i vanaisa maksis vanaemale niimoodi. Päris kreisi.

      Lisan veel nii palju, et loomulikult ei lähe kooselu lõppemise korral vara automaatselt pooleks, seda peab ikka läbi kohtu nõudma ja seal arvestatakse kõikvõimalikke tegureid, aga võimalus, et osast oma varast eksi tõttu ilma jääd, on isegi ilma laste olemasoluta olemas, laste puhul muidugi juba eriti, sest nende õigused on siin vägagi kaitstud.

      Kustuta
  3. Anonüümne8/5/20 11:06

    Ma elan Inglismaal ja pean tunnistama, et selle 100 aastase kõndimise kajastamine uudistes läks üle võlli küll. Aga las annetavad, igaühe vaba valik, raha esialgu veel on. Sa peaksid teadma, et NHS on brittidel jumalast kõrgemal, suur bürokraatlik halvasti juhitud monoliit, aga kui keegi julgeb iitsatada selle renoveerimisest, siis tambitakse see mutta kui kõige jälgim ketser. Nii nad siis plaksutavad, kui muud enam uskuda ei ole, siis kummardatakse NHS.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Kajastatakse vist päris palju, jah. Ma isegi väga pingsalt ei jälgi uudiseid, aga kogu aeg on 100-aastase jalutusjutud silme ees.

      Kustuta
  4. Anonüümne8/5/20 18:08

    Peaksin su lihapiruka retsepti välja otsima..või kui viitsid please pane siia ja veel see mustade ubadega shokolaadi kook. Meie pere hitt.
    Kusjuures arvan et keegi peale brittide ise ei näe seda mida nemad näevad selle 100 aastase kõndimises, isearust ju armas, aga tõesti päevas 4x näha ja üle võlli paatosliku häält kuulata on juba too much.
    Loen aeg ajalt ka ühe eestlase blogi kes elab UK's ja on üle võlli kuningakoja fänn jne. Ei imestaks kui see kommentaar temalt pärineks.
    Kusjuures see jootraha värk on üldse keeruline, kui kunagi peaks üle ookeani minema siis vist stressaks päriselt selle üle..

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Umbes 10-11 pirukat:

      2 tl kuivpärmi (sega sooja veega, lase veidi seista)
      1 cup (2,5 dl) sooja piima
      2 sl suhkrut
      1,5 tl soola
      2,5 cup (6 dl) jahu
      törts õli

      Sõtku, kuni tainas on elastne ja lööb käte küljest lahti. Lase tunnike soojas kohas kerkida (50C ahjus võib ka). Vormi pirukad ja lase veel pool tunnikest ahjuplaadil kerkida enne küpsetamist. Ja enne ahju panemist määri munaga.

      Täidise jaoks keedan toore hakkliha (umbes 150g) natukeses vees (jääb mahlasem kui praadides, aga vee valan muidugi ära); 1 keedumuna, pool väikest toorest sibulat (või hoopis sibulapealseid), kuskil 2 tl hapukoort (teeb mahlasemaks), soola-pipart - selle kõik purustan saumiksriga. Kui jääb kuivavõitu, võib väikse törtsu vett või õli juurde panna.

      Ja küpsetan 380F/190C juures kuni pealt kuldsed (aga ära küpseta üle - minu omad olid tegelikult üsna heledad, lõpus lasin mõned sekundid grillifunktsiooniga pealt tumedamaks).

      Ja poole hakklihast asendasin suitsulihaga seeekord. Ma olen peekoniga ka teinud (hakkliha ja peekoni segu), jäi ka super hea.

      Kustuta
    2. Kusjuures ma just eile mõtlesin selle mustade ubadega šokolaadikoogi peale, aga ei hakanud veel retsepti otsima. Üks mu sõber tegi seda kunagi ja vist andis retsepti ka, jagasin sulle? Jaga tagasi! Ma ei tea, kuhu see sai.

      Jootrahast - sellega harjub. Siin on jotsi jätmine nii lihtsaks tehtud, kaardimakseterminalil tuleb esimese asjana ette valik, et kas 10%, 15%, 20% või "muu" ja ühe nupuvajutusega on tehtud. 15% on standard, sellest vähem antakse siis kui tahetakse midagi "mõista anda". Söömas käies tuleb mul tipijätmine juba täitsa ilma mõtlemata, aga näiteks juuksuris vms, kus arve päris kopsakas võib tulla, on ikka siiamaani natuke selline tunne, et oleks justkui veidi üle võlli, et tipina jätad tunni kohta pea sama palju kui ise teenid vms. Nad saavad ju palka ka! Aga keegi ei keela juuksuriks hakata muidugi.

      Ettekandjatest sõbrannasid on mul mitmeid, ettekandjad teenivad ülihästi. Miinimumpalgale kõik need tipid lisaks ju!

      Ükspäev tellisime õhtusöögi koju ja kuller sõitis uhiuue bemmiga maja ette. Selles mõttes on ikka naljakas kui toiduvedaja sõidab uhkema autoga kui see, kes toitu tellib... Mitte, et ta seda jootraha eest oleks ostnud, aga ju tasub selline lisatöö ikkagi piisavalt ära, et bemmivend seda teha viitsib.

      Muide, eripära, mis siin tipisüsteemile lisaks on - käibemaks lisandub alles kassas. Toidukaubal ei ole käibemaksu, ainult rämpstoidul on, aga näiteks kui ostad riideid, jalanõusid, kosmeetikat või ükskõik mida muud, siis kassas läheb 12% käibemaksu veel otsa. Eestis on see juba hinna sisse arvestatud ja hinnad selle võrra kohe sildil kallimad. Mis on ka loogiline! Ma olen siinse süsteemiga muidugi ammu harjunud, aga imelik ju ikkagi.

      Kustuta
    3. Ma ei tea, kas selle UK-s elava üle võlli kuningakoja fänni all peeti silmas mind või mitte, aga mina elan ka UK-s ja olen suur Kuninganna austaja ning pean blogi, aga mina seda esimest kommentaari ei kirjutanud. Samas olen aga selle kommentaariga väga nõus.
      Ka meie pere annetas kolonel Tomi heategevuse heaks raha ja mul on väga hea meel, et ta meile selleks võimaluse andis. Olen väga tänulik siinse tasuta meditsiinisüsteemi eest ja kui ma vaid oskaks, siis liituks ka kohalikke inimestega, kes hetkel meditsiinitöötajatele hädasti vajaminevaid töövormiriietusi õmblevad.

      Heategevuse juures on see hea asi, et see on vabatahtlik. Tom Moore puhul annab paljudele ka juba hea tunde ja lohutust praeguses olikorras see, et on näha, kui paljud inimesed me ümber hoolivad ja on nõus aitama. Ma olen väga tänulik, et ma saan elada selliste inimeste keskel ja ei näe selles midagi halba, et tema ootamatust kuulsaks saamisest nii palju räägitakse ja talle nii palju tähelepanu pööratakse :-) See on ikka ulmeline summa mis on ühel inimesel õnnestunud heategevuseks kokku saada!!

      Kustuta
    4. Anonüümne8/5/20 23:02

      Tapsustan omapoolset vaadet tasuta NHS teenusest, kogemused on eri aastate loikes:
      1. Erakliinik tegi iga-aastase tooandjapoolse tervisekontrolli raames digitaalse luutihedusanalyysi. Tulemus pani neid muretsema, soovitati perearsti juurde minna ja taiendavaid uuringid juba haiglas teha. Perearst aga keeldus saatekirja andmast, kuna ma ei suitseta, pole diabeetik ega vahihaige ja ka mitte yle 60. Ehk et ei kvalifitseerunud riskigruppi.
      2. Kain juba 15 aastat rinnakontrollis, iga kord tasulises ja seoses tooga eri riikides. Lopuks laksin perearsti juurde, et teeks seal pysivama haigusloo lahti. Saatekirja sain. Kui 3 kuu parast vahikliinikus vastuvotule paasesin, tehti ultraheliuuring vaid yhes rinnas, kuna ma ei olnud eraldi maininud, et soovin molemat uurida.
      3. Helistasin oma perearstikeskusesse, sest netibroneeringute systeem neil puudub. Kysiti, kas ma helistan UKst. Vastasin ausalt, et olen Brysselis komandeeringus ent lendan varsti tagasi. Perearsti aega andmast keelduti, kuna valismaal asujaid on keelatud teenindada.
      4. Sain saatekirja dermatoloogile, et teha synnimarkide uuring. Arstil oli kabinetti sisenedes entsyklopeedia lahti teema kohalt, mille kohta olin enne telefoni teel kysinud. Fotosid kahtlasest synnimargikohast arvutisse saata ei saanud, sest dermatoskoop oli katki. Kasutasin siis oma mobiili pildistamiseks, aga fotosid ta ei tahtnudki.
      5. Kolleegi laps korjas lasteaias yles mingi tapilise loove ja need hakkasid ka mulle kylge. Pidin jalle Brysselisse too asjus minema, aga laksin enne perearsti juurest labi. Kuna olin ette helistanud, siis oli ta mulle Wikipedia artikli valja trykkinud, sest vastuvott on 10min ja ta arvas, et mul on nagunii chickenpox, aga akki ei ole ka. Uuringuid ta ei teinud, naiteks vereproovi. Tooreisi jatsin ara. Siiani ei tea, mis see oli.
      Ent aitab vast. Jah, koik need teenused olid tasuta. Muus osas olen ma kuninganna vannutatud alam, veendunud konservatiiv ja aktiivne paevapoliitika toetaja.

      Kustuta
  5. Ma lugesin, et kassipidajatele hakatakse jootrama andmist kaaluma. Esialgu pani kukalt kratsima, aga noh, meil on ka kaks kassi ju... :D

    VastaKustuta
  6. Hmm… see on nüüd see koht, kus ma võib-olla targemini teeksin, kui sõna sekka ei ütleks, sest ma pole paari asjaga nõus, nii postituses kui kommentaarides, aga noh, inimene on nõrk, eks =) Üritan ilusti sõbralikult.

    Kõigepealt 101 aastane Captain Tom. Kuigi ma ei saa üldse aru, miks Anonüümne esimeses kommentaaris peab vajalikuks rõhutada, et sina ei ela kodumaal – sel pole ju teemaga vähimatki pistmist - olen muus osas temaga nõus. Ma jälgin UK meediat suht regulaarselt, ja mu meelest oli see aktsioon ning selle tulemus südantsoojendavad. Teisisõnu, ma ei näe selles absoluutselt midagi negatiivset. Küll aga näen negatiivset selles, et teine anonüümne kommentaator peab vajalikuks UKs elavat blogijat selja tagant susata – “üle võlli kuningakoja fänn” etc. Anyway. Kõndiva veterani teemat kui niisugust võimendas ju meedia, vanahärral ega annetajatel pole siin vähimatki süüd. Lisaks, 4X päevas selleteemalise uudise lugemine on mu meelest täiesti vabatahtlik tegevus =)

    Teiseks – jootraha. Jaa, see on kahe otsaga asi. Muidugi võib asja nii vaadata, et juuksurid ja ettekandjad suplevad jootrahas. Aga teisest küljest, nagu sinagi ütled – kui on kade, hakka juuksuriks. Või ettekandjaks. Päev otsa jalgel olles, kirjut issanda loomaaeda teenindades pole mu meelest patt hästi makstud saada. Meil USAs on muide ilusalongides sama süsteem, lööb automaatselt jootrahaprotsendi ette, ja “viisakas” on vähemalt 15% jätta. Enamikes söögikohtades/restoranides on aga vaba valik otsustada, palju jätad. Samas, kassapidajatele jootraha jätmine tunduks küll väga veider. Siis peaks ju ka näiteks lennukis stjuuardesse tippima jne? Keeruline teema, ei ole mustvalge mu meelest =)

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Igaks juhuks täpsustan, et mul pole midagi selle vastu, et ta kõnnib ja mind ei häiri need uudised, mis seda kajastavad. Mind ennast lihtsalt ei motiveeri sellised aktsioonid annetama ja kuna olen neid uudiseid viimastel päevadel palju näinud, pani see lihtsalt mõtlema, et huvitav, kuidas teisi motiveerib. Inimesed on erinevad. Nagu ikka :)

      Kustuta
    2. Jaa, just, erinevad!
      Ma ei tea, ma ei loe ennast üldse õrnatundeliseks, aga miskipärast säärased pisarakiskumise aktsioonid teinekord mõjuvad. Pean vist oma õrna südame kapist välja laskma =)

      Kustuta
  7. mul on selle heategevuse nimel jalutamisega ka suur segadus. saja-aastane oma NHSi miljonitega las olla, tõsi ta on, et kogu eriolukorra ja meediakära ja kõígega läks see asi täitsa üle võlli, esialgne plaan oli tal ju vist koguda sada- või tuhatkond naela :)

    aga - ja ma olen nüüd seitse aastat UKs elanud ja ma IKKA ei saa aru, nii et ega vist enam ei hakka ka saama - nii üleüldiselt see kontseptsioon "teen midagi selleks, et teised heategevuseks annetaksid"? enamasti, kusjuures, teeb see tegija midagi, mida ta ise nagunii hirmsasti teha tahab. no a la "matkan 500 kilomeetrit", "ronin Everestile", "läbin Londoni maratoni"... väga tore, aga mismoodi see on seotud sellega, et su sõbrad heategevuseks raha peaks annetama? kui sulle on mingi idee, projekt või abivajaja väga oluline, siis muidugi, anneta ise, räägi sõpradele ja kui me oleme nõus, et hea eesmärk, siis me annetame ka. aga mismoodi puutub siin asjasse sinu mägironimine? tahad, roni, tahad, ära roni.

    eriti muidugi see Londoni maraton, mille kohta polegi lihtinimesel võimalik eriti muudmoodi saada kui heategevusele tuhandeid naelu kogudes. jällegi, sorry, põmtselt sa valisid välja 2000-naelase osavõtutasuga jooksuürituse ja palud mult abi, et see raha ära maksta. see, et raha ei lähe lõpuks mitte maratonikorraldajale, vaid kurtidele koertele, ei puutu minu meelest eriti asjasse. kui ma tahan kurtidele koertele annetada, siis ma saan seda ju alati teha ilma igasuguse jooksuürituseta?

    aga võibolla on asi selles, et mul on lihtsalt one-track mind ja ma suudan korraga mõelda KAS maratonist VÕI kurtidest koertest ja täitsa mu enda probleem, et ma neid kuidagi kokku ei suuda panna :D lihtsalt... brittidega on mul olnud sel teemal loendamatuid vestlusi, mille lõpuks nad ikka ei saa aru, kuidas ma aru ei saa.

    (muide, ma täiesti põhimõtteliselt alati midagi annetan, kui keegi tuleb mult isiklikult küsima, et "I'm riding my bike to Dover for charity" vms. lihtsalt otsustasingi ära, et interpreteerin neid palveid kui "see heategevus on mulle oluline, palun anneta neile" ja püüan ignoreerida seda, et ma toidan sellega mingit täiesti arusaamatut süsteemi. raha mul natuke ikka on ja kurtidest koertest on ka tegelt päris kahju!)

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Jaa, see heategevuslik Everestile ronimine jms on mind kah vahel imestama pannud. Aga ma seletan seda endale niimoodi, et X ekstreemtegevusega tõmmatakse tähelepanu, ja niimoodi tuleb vast ka annetusi rohkem. Halba ju selles pole, kurja kellelegi ei tehta, kui ronimine, maraton ja muu säärane on heategevuse vankri ette rakendatud?

      Kustuta
    2. Kitty, ma mõtleme nii sarnaselt!

      Kustuta
  8. ... aga pirukad on sul väga fotogeenilised! =)

    VastaKustuta
  9. Milleks muru tallata, parem kulutage vaipa ühtlaselt, nagu soovitas Mrs Savage XD

    VastaKustuta
  10. Anonüümne9/5/20 21:53

    Ehhee, tegin ka täna lihapirukaid. Laps lunis juba ammu. Noh ja talle ei meeldinud eriti. Poepirukad pidid paremad olema. Ise jäin küll rahule. Järgmine kord olen juba targem ja teen veel paremad.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Mina igatsen väga neid singipirukaid, mida meil omal ajal koolis müüdi ja no mitte kuskilt ei ole samasuguseid leidnud. Kuna see oli üle 20 aasta tagasi, ei saa ka sellele loota, et äkki müüakse seal endiselt neid pirukaid.

      Kustuta