09 november, 2020

Nagu maast leitud

Käisin kiirelt toidupoes, haarasin viis-kuus asja. Koju jõudes viskasin pilgu tšekile (see on mul natuke nagu haigus, ALATI vaatan). Viimane kord kui sealt midagi mitte-klappivat leidsin, elasin veel Eestis, aga inimesel peab ometigi mingi hobi olema. Minu hobi on tšekkide kontrollimine. Las ma siis vaatan.

Kohe esimene asi oli "NN DOG FD". Hmm. Dog food? Koeratoitu ma ilmselgelt ei ostnud ja kuna seekord oli tõesti ainult paar asja, tuvastasin kiirelt, et kõik muu on tšekil olemas, aga viinamarju pole. Hind, mis DOG FD järel istus, oli umbes neli korda kõrgem kui need viinamarjad oleks pidanud maksma.

Sain aru küll, et mis sest tagantjärele ikka, aga jube loogikavastane oli see DOG FD ja mulle ei andnud rahu, et kuidas see sinna sattus? Siin kaalutakse kõikides poodides asjad kassas, ise ei pea midagi tegema, ju vajutas kassiir siis vale klahvi.

Aga kuna aega mul oli, otsustasin, et vähemalt uurin. Helistasin neile. Tädi, kes toru võttis, oli kohe nii tore ja vabandas ja bla bla (klassikaline kanadalane). Tulge järgmine kord poodi sattudes infoletist läbi, maksame teile selle summa tagasi. Mina vastu, et aga kuidas ma tean kui palju ma teile viinamarjade eest võlgnen? Oscar oli osad juba nahka pistnud. Tädi selgitas, et oi, ärge selle pärast küll muretsege, meie viga ju, saate lihtsalt kogu summa tagasi.

Aa, okei siis. Tasuta viinamarjad! Kena.

Muuseas, helistamisest rääkides - Eestis elades haaras mind alati paanika kui kuskile helistama pidin (mingisse ametiasutusse või töö juures teistele spetsialistidele vms). Siis kolisin Kanadasse, kus kõik käib telefoni teel! Ja leidsin töö, kus pidin VEEL tihemini igale poole helistama hakkama kui Eestis. Võõras keeles! Riskides sellega, et teisele poole toru satub kah mõni immigrant ja nii mõnelgi on selline aktsent, et fifty/sixty tõenäosus, kas saad miskit aru või mitte. 

Aga aastatepikkune praktika Kanadas ja ükspäev just mõtlesin, et isver - kui praegu peaks Eestis EESTI KEELES mingi kõne tegema... mul ei liiguks ÜKSKI närv. Andke ainult ette!

6 kommentaari:

  1. Ma ka ei armasta helistada ja eriti ei armasta ma Kanadas helistada... sest asju ei aeta siin mitte telefoni teel vaid automaatvastajatega :D

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Mulle just meeldib kui satun automaatvastajale. Siis saab kõik viisakused ja small-talki kõrvale jätta ja lihtsalt lühidalt teada anda, miks helistasin :D

      Kustuta
  2. Asjaajamine pole mulle kunagi istunud, aga töö juhtus selline, kus aina asju tuligi ajada. Ja avastasin, et ametiasju ajada polnud vigagi - tõrge tekkis siis, kui isiklikke asju pidin ajama. Teisalt - ma heameelega helistaksin, kuid tänapäeval on jälle uus trend - ainult meiliaadress, enam isiklikult kontakti ei saagi. See on aga ka jama, sest kirja puhul ei ole ju emotsioone ja võidakse valesti aru saada, aga isiklikult rääkides on siiski võimalik üle seletada, ning häälest on kuulda, kas sa ise või vestluspartner olete naeratavad, vihased, tüdinud või kiirustavad, heatahtlikud või ignorantsed.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Murka! Ma juba mõtlesin, et kuhu sa kadusid :)

      Kustuta
    2. Murka sai järjekordselt vanaemaks :) toodi mulle pisike mustvalge nurrmootor Moisha :) Kasumamma Nufik võttis teise kohe omaks ja hakkas lakkuma, kuigi ma olin valmis, et puhuvad algul vastastikku teine teises diivanialuses nurgas, aga ei.

      Kustuta
  3. Ahjaa, ja veel selline trend ka, mis eriti vihale ajab - sa ei saa enam ühendust otse selle inimesega, kelle võimuses on sind aidata, vaid mingi kõnekeskusega, suure operaatorisaaliga või minupärast kasvõi kodutöötajatega, kes on sellesse võrku ühendatud ja näevad ainult oma kitsast programmi. Nt Omniva ehk Eesti Post. Ma heameelega helistaksin meie kohalikku postkontorisse ja suhtleksin otse nendega või postiljoniga, aga ei - selmet leida kiire ja optimaalne lahendus, ma pean probleemi rääkima ära sellele Talna (või kus iganes ta asub) operaatorile, kes ei tea ööd ega mütsi ja peab omakorda siis hakkama kuskile helistama või teabe edastama. Õudselt nõme. Ja kui ma pean tagasi helistama, siis reeglina ei satu ju sama inimese otsa - akka jälle uuesti a-st ja b-st pihta. Veel nõmedam. Niiet kui edaspidi sellised "uutmised" ja ümberkorraldamised tulevad egiidi all - "kõik kliendi (parema teenindamise) huvides", siis olen ma silmapilk tagajalgadel - siis on kindel, et asjad lähevad otsejoones keerulisemaks ja kliendivaenulikumaks - loe: sitemaks. Ja siin on täiesti korrelatsioon - mida rohkem sellele nö kliendisõbralikkusele rõhutakse ja moosivargalikumaks operaatorite hääled lähevad, seda kliendivaenulikum ja hämavam tegelikult kogu teenindus on, et sa sageli ikkagi mitte kuhugi ei jõua. Ja kangesti tahetakse muljet jätta, kuidas nemad ikka kas nahast välja rabelevad sinu huvides. SITTAGI!!!

    VastaKustuta