14 november, 2016

Suurlinna tuled

Kauaoodatud kanaaed sai lõpuks ometi valmis! Eelmistest omanikest oli mingi aed juba olemas (nemad pidasid seal koera), aga leidsime, et kanadel ei ole nii suurt ala vaja ning otsustasime selle väiksemaks teha. Seejärel tuli aed spetsiaalse traatvõrguga katta, et pesukarud ja kotkad läbi murraks. Pesukaru eest ei ole üldse lihtne asju kinni katta, sest nad on uskumatult osavad! Võrk peab osaliselt maa alla minema, et nad ennast sisse ei kaevaks, nii et seal, kus tundub, et on aia alumine äär, ei ole teps mitte kõige alumine äär.

Mõtlesime nii- ja naapidi ning otsustasime, et kuut ise võiks kanade alast välja jääda, siis ei pea munade järele minnes küürutama. Pealegi on kuudi katus nagunii aiast veidi kõrgemal. Küll aga peab kanadel endil sellele vaba ligipääs olema! 

Algne plaan nägi ette, et ehitame aia kuudi seinani, aga siis tekkis kohe küsimus, et kuidas aeda niimoodi kuudi külge kinnitada, et keegi sellest läbi ei murraks ja silmale kena vaadata oleks? Ja poole seina suurust küljeluuki ei tahaks pidevalt lahti hoida, sest vihm sajaks sisse ja ei tahaks seda kogu aeg avamas ja sulgemas käia, võiks ikka iseseivalt toimiv lahendus olla.

Matt pakkus, et ehitab tunneli. Esialgne mõte oli teha põrandasse auk, millest läheks trepp maja alla ja… noh, kuidagi. Maja on ju jalgade peal, saaks majaalust ruumi varjualusena kasutada, sellele omakorda võrgu ümber ehitada ja kuidagi aiaga ühendada… mkmm, liiga keeruline. 

Ükspäev varjus Matt garaaži ja ehitas tunneli. Värvis ja mässas, pani valged liistud külge, et kuudiga kokku sobiks. Me siin ükspäev arutasime, et pärast kõike seda tööd, raha ja aega, mis kanaasjade ehitamisele on kulunud, peame elu lõpuni kanu pidama, et see ära tasuks.


Kanad on uue lahendusega super rahul! Nad on nüüd kogu aeg õues, tuppa ei taha üldse minna. Minul on selle üle ekstra hea meel, sest kus iganes on kanad, seal on ka sitt. Ja kuna kuuti koristan mina, on tore, et nad seal nüüd ainult magamas ja munel käivad ning niisama ajaviiteks ei situ.

Huvitav on see, et neid ei paista häirivat kui väljas sajab. Kui ikka täielik padukas tuleb, käivad küll edasi tagasi, aga see tundub olevat seotud väikese ajumahuga, sest nad lihtsalt unustavad ära, mis teisel pool halvasti oli: vihma sajab, paha, lähme sisse; ahjaa, meile ei meeldi toas passida, miks me siia tulime, lähme välja; ahsoo, vihma sajab, paha, lähme sisse… Aga tavalise vihmaga on raudselt õues ja mingit kuudivahet siiberdamist ei ole.

Muide, mäletate kui kirjutasin, et Matt ei trimmerdanud kanaaiast heina maha ja ütles, et las söövad ise ära ning mina arvasin, et kana ei ole lehm, kes meetrikõrguse heina pintslisse pistab?! Selgus, et kana ON lehm! Nädal aega omas aias ja hein on peaaegu kadunud! 

Järgmiseks tulevad sinna õrred, kiiged ja punase katusega varjualune ning siis peaks kõik valmis olema. Me võtame seda õnnelike kanade väljakutset ikka täie tõsidusega!


Nädalavahetusel käisime Vancouveris ja hästi tore oli! Matt'il oli seal mingi konverents ja pakkus, et võiksin talle sinna nädalavahetuseks järele minna, sõpradega peol ja kohvikus käia ning suurlinna elu nautida. Maalapsed nagu me nüüd oleme.

Tegelikult läks nii, et ta helistas juba teise päeva õhtul, et appi, ma tahan koju tagasi! Kuskile pole parkida, kõik kohad on hiinlasi täis ja hotellis on valed padjad. 

Reedel oli mingi järjekordne riigipüha, nii et sain juba lõunast kodust liikuma. Oleks muidugi võinud ka natuke varem minna, aga tahtsin reedesed munad ära korjata, et pühapäeva õhtul ootaks meid ainult 8, mitte 12. Mune viskab sellise hooga peale, et enne äraminekut viisin kõigile naabritele ühe karbitäie, sest külmkappi ei mahtunud enam ära. Muide, mina ju ei söö mune! Mulle meeldib hommikuti putru süüa ja õhtusöögiks oleks natuke imelik omletti teha. Küpsetistes kasutan ja vahel nädalavahetuse hommikusöögiks, aga põhiline munatarbija on ikkagi Matt.

Vancouveris oli tore. Reedel käisime sõpradega väljas ja hommikul magasime kogemata lõunani, sest hotellil olid maru head kardinad. Kui need eest ära tõmbasin, oli kohe aru saada, et oleme teises linnas, sest Nanaimos on ju ainult üks kõrgem maja. 


Laupäeval sain endiste töökaaslastega kokku ja ostsin mõned uued hilbud (hirmus tore kui on vahel miskit uut selga panna) ja õhtuks olid enam-vähem kõik asjad end ammendanud. Mõtlesime, et võiks mingis mõnusas kohas õhtust süüa, aga laua ootejärjekord oli pool tundi. Suurlinna värk! Nanaimos on nii, et kui kõht on tühi, siis lihtsalt lähed ja sööd, mingit ootamist ei ole. 

Pärast õhtusööki mõtlesime, et äkki läheks kinno, aga laupäeva õhtul peab täiesti raudselt tund aega varem kohale minema, et normaalseid kohti saada ja me ei viitsinud hakata taidlema. Võib ju hotellis filmi vaadata. Koduteel jäi üks peen kohvik ette ja mul turgatas, et hästi mõnus oleks filmi kõrvale kooki süüa. Sellist peent kooki, mis maksab kaks korda rohkem kui tavaline kook. Sest olime ikkagi väljasõidul ja plaanis oli täiega nautida. Mina võtsin ühe ja Matt kaks. Hotelli jõudes keerasin ennast patjadele kerra ja sõin lisaks enda omale ka ühe Matt'i kookidest ära. Võib-olla ta sellepärast võttiski kaks, et juba teab mind… Filmi vaatas ta lõpuks üksi, sest mina jään ju kohe magama kui õhtul telekas käima panna.

Täna hommikul sõitsime koju tagasi, sest Matt töötab praegu erakorralise meditsiini osakonnas, kus tuleb ka kaks öövahetust teha ja ta oli neist ühe tänaseks õhtuks pannud, nii et tahtis pärastlõunal natuke magada. Kell 23 läks tööle ja kui mina hommikul üles ärkan, peaks tagasi jõudma. Saame koos süüa - mina hommikust ja tema õhtust. 

27 kommentaari:

  1. Anonüümne14/11/16 10:21

    Kas sa üldse muna ei söö? Õhtul poleks muide üldse imelik omletti teha, teed sellise toekama variandi näiteks.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Vahel ikka söön, aga hommikusöögina maitseb puder rohkem :)

      Kustuta
  2. Tore, et kanad nüüd teil siis korralikult munevad. Ega normaalse päeva hommikul polegi aega munadega jännata, aga nädalavahetusel on ikka kena omletti või keedumuna süüa.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Mulle meeldiks keedumunaviiludega võileib, natuke majoneesi peale, aga leiba pole! Ise ei viitsi ka enam teha, sest üksi ei jõua ju ära süüa (või noh, Matt ilmselt natuke aitaks). Ja seda lootust, et poest normaalse rukkileiva leiaks, ei ole üldse. Vancouverist veel leidis mingeid selliseid, mis natuke meenutasid õiget leiba, aga Nanaimos on jälle ainult tumepruuniks värvitud saiad, mida leiva pähe müüakse.

      Kustuta
  3. Aga sa tee siis munaputru :) Üksiti munad ja puder. Eriti hea on kõrnetega, aga ka peekoni juurde sobib suurepäraselt. Ja võib ka niisama süüa, riivjuustu peale riputada.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Kõrneid meil siin pole! Mu vanaema tegi vanasti kõrneküpsiseid, siiamaani mäletan seda maitset, niiii head!

      Kustuta
    2. Kõrned tuleb ka ise teha :) Kui sealiha ei taha praadida, siis saab ka peekonist või suitsusingist pisikesi ribasid ja kuubikuid lõigata ja krõbeks lasta. Õigel kõrnel peab olema ka ribake pekki ja kamarat, seega peekon sobiks hästi.

      Kustuta
    3. Tont seda teab, kas heaoluühiskonnas pekist sinki üldse müüaksegi.

      Kustuta
    4. No peekoni sees seda siiski veidi leidub - see ongi ju muakieli - läbikasvanud liha - ikka et riba taid ja riba pekki.

      Kustuta
  4. Anonüümne14/11/16 14:14

    Kui te võtate seda õnnelike kanade väljakutset ikka täie tõsidusega, siis võiks kaaluda ka niisuguse magamisõrre kasutamist, mis on õleköide mässitud. Sellist kanaõrt saab näha Kirbusteri talumuuseumis /Kirbuster Farm Museum (Orkney Farm & Folk Museum), Mainland, Orkney, Scotland, UK/. Tehti selleks, et kanadel mugavam oleks.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Ma ei leidnud kuskilt selle õrre pilti! Mis sõnadega sa seda guugeldad?

      Kanad kusjuures alles õppisid õrre peal magamise ära. Kuni eelmise nädalani magasid külg-külje kõrval pesakastides, keegi ei tahtnud õrrel passida. Ja ma ei tea, mis siin rohkem rolli mängis, kas see, et nad kõik järjest munele hakkasid ja ära tabasid, mille jaoks need pesad seal tegelikult on või siis see, et panime suure jooginõu, mis laest alla rippus, õue, aga igatahes nüüd magavad kõik õrrel.

      Mulle endale tundub, et jooginõu osa mängis isegi suuremat rolli, kuigi see on natuke kummaline, sest see ei jäänud õrrele kuidagi ette. Aga ju neid siis häiris. Sest munesid nad juba mõnda aega enne seda ja ikka magasid pesas.

      Kustuta
    2. Anonüümne15/11/16 10:14

      Ei guugeldanudki, muuseumis olles oma silmaga nägime. Õlest köis on umbes 1-2 sõrme jämedune ja keerd keeru kõrval ümber puust lati keritud. Õlekattega õrs on nii jäme, et kanad saavad pigem toetuda jalgadega sellele kui hoida varvastega õrre ümbert kinni. Orknilased tegid köisi kas õlgi plettides või kokku keerates.

      Kustuta
  5. Anonüümne14/11/16 18:17

    Lugesin hiljuti ühte poppi fitness blogijat aka tervislik toitumine ning see virutas iga päev oma hommikuputru paar munakollast. Pidi väga tervislik olema, lihtsalt segad sisse. Pidi õhtuni kõht täis olemas. Munavalgetest teed beseekooki, Pavlovat, paned munavalged sügavkülma, pidid väga hästi säilima.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Mulle väga meeldib süüa, nii et kui kõht õhtuni täis oleks, oleks eriti tüütu, sest siis ei mahuks vahepeal juurde sööma :)

      Pavlovat olen ammu tahtnud teha, aga pole veel ette võtnud.

      Tegin just kartulisalatit ja nende oma munadega on see häda, et nad on alati liiga värsked! Kui muna on värske, ei tule sel teadupärast pärast keetimist koor eriti hästi lahti. Lisaks oleme avastanud, et termin "värske muna", mis vanasti tähendas kuni kuu aega vana poemuna, mis ei ole veel säilivustähtaega ületanud, tähendab nüüd sellist muna, mis on veel soe. Tood pesast, on veel peaaegu kuum ning lööd otse pannile. Matt tuli täna hommikul töölt, korjas enne tuppatulekut kuumad munad pesast välja ja tegi omale enne magamaminemist hommikusööki. Olevat hea olnud. Ja värske.

      Kustuta
  6. Nüüd te peate omale lehma ka võtma, või vähemasti kitse (ja Noa laev hakkab moodustuma XD ). Siis saate sooja äsjalüpstud piima kah, vaht veel peal ja puha XD Tõeline "Liivimaa pastoraal" XD XD

    VastaKustuta
  7. Lehm, jah.
    Kas mäletad sellist magustoitu eestist nagu "Lumepallisupp"?
    Mujal maailmas tuntakse vist "floating islands" nime all. Mikser ja lehm ja vanillikaunad ja...
    täitsa huvitav, kas munavalget ka vahtrasiirupiga magustatuna saab vahustada?

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Selline retsept: http://www.kook24.eu/et/component/recipe/supid/lumepallisupp2

      Kustuta
    2. Lumepallisuppi tegi ükskord vanaema ja peale seda ma polegi seda rohkem saanud. Bubertit on ema paar korda teinud. Mõlemad olid äärmiselt peene ja hõrgu, lausa siidise maitsega :D Peaks ka ükskord ette võtma ja tegema - muidu muudkut ärvin ja aja endani ei jõua.

      Kustuta
    3. Lumepallisuppi pole ma kunagi proovinud, aga bubertit tegi ema tihtipeale. Bubert on nii hea!

      Kustuta
  8. Mul vanaema teeb munakastet :) niii hea
    Samuti annab ju kodumunadest väga hea koogel moogeli kokku keerata (huvitav kas Mattile maitseks? :D)

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Ma olen talle koogel moogelist rääkinud, aga ta ei näidanud suuremat vaimustust üles :)

      Kustuta
  9. Anonüümne17/11/16 00:24

    Koogel moogel on nii hea�� kohustuslik kohe kui oma head munad saadaval!

    VastaKustuta
  10. Selle pooletunnise ootejärjekorra kohta oskan öelda vaid üht: KUIDAS see võimalik on, et inimesed ongi nõus ootama ja aega surnuks lööma, et just selles kohas söönuks saada. Eestis ei tuleks selline asi üldse kõne allagi. Kui kohe ei saa, lähed mujale. Samas tuleb tunnistada, et olen ise ka Vancouveris olles seda ootamisjama teinud. Kohe näha, et sealpool ookeani elavad hoopis kannatlikumad inimesed. Ilmselt on panganduse jms bürokraatiaga niivõrd harjunud, et 30 minutit ei tundu enam üldse nii pikk aeg ootamiseks :)

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Alati on neid kohti, kuhu saab ilma järjekorrata, nii et ei pea ootama tingimata. Tihtilugu pannakse nimi kirja ja jalutatakse edasi, et mingi muu koht leida ning kui esimesest helistatakse, et laud vaba ja midagi paremat pole selle aja peale leidnud, saab ju tagasi minna.

      Kustuta
    2. Ma ise mõtlesin rohkem neid kohti, kus, nagu walk-in kliinikus, elavas järjekorras seistakse ja oodatakse (nt Vij's vist ei võta isegi reserveeringuid vastu, vähemalt nii mulle öeldi, ise järele uurima ei soostunud). Minu jaoks jube veider.

      Samuti igatsesin Kanadas oldud aja jooksul väljas söömas käies, et kui ma midagi värsket või mitte praetut tahtsin, siis pidin 3x hinna välja käima või kodus süüa tegema. Samas Eestis igatsen teiste kultuuride toite. Näiteks tai ja vietnami toit on siin väga puudulikud, kuigi suured lemmikud.

      Igal juhul olen viimased paar päeva su blogi religioosselt lugenud ja nüüd juba igatsen tohutult, et talv ei oleks 6 kuud aastast. Tuleb ikka Kanada jälle plaani võtta, kui kodus töökogemust piisavalt on, et võimaldab tasuva töökoha muretseda :)

      Kustuta
    3. Peaaegu igal pool pannakse nimi kirja ja kui ise ootama ei jää, siis helistatakse, aga enamik inimesi jäävad siiski kohapeale passima. Nendest kohtadest, kus mina tavaliselt käin, on ainult üks selline, kus peab elavas järjekorras ootama ja see on rameni koht, kus looklebki sabauksest välja kogu aeg. Aga samas kõik ju teavad, et reedel-laupäeval läheb laua saamisega aega ja lauda oodates saab omavahel juttu ajada nagu lauaski. Ja kui on lihtsalt kõht tühi, siis neid kohti, kuhu ilma järjekorrata saab, on samuti palju.

      Värsket ja mittepraetut saab minu meelest igal pool kui päris kiirsöögikohta ei lähe, aga valik on suht sarnane alati. Millegi eriti hea jaoks tuleb tõesti juba väga peenesse kohta minna, samas kui Eestis püüab iga koht just midag erilist pakkuda.

      Aga jaa, aasia toidu kohti on siin tohutult palju ja mis peamine - väga odavad. Eestis on hea sushi näiteks alati kallis, Vancouveris on sushi üks odavamaid asju, mida süüa.

      PS! Sel aastal kestis siinne talv lõputult!!! Alles eelmisel nädalal tuli lõpuks kevad...

      Kustuta
  11. Väga põnev, võib-olla sattusin siis kogemata sellistesse kohtadesse, kus nime kirja ei pandud või siis ei pakutud otseselt välja, et võiks panna. Santoukas käisin ka ära, siit samast blogist lugesin, et hea kraam - oli ka. Kusjuures käisin nädala sees enne 17.00 ja ei pidanud sabas seisma, oli meeldiv üllatus.

    Võib-olla valiku mitmekesisus ongi see, mida igatsesin, mitte siis rohkem värskust.

    Ega Eestis teatavasti ilmaga väga palju parem seis ei ole. Nädal aega oli täitsa ilus kevadilm, aga nüüd sai koos sellega ka ilmselt suvi läbi. Eks ma siis piilu siit blogist, kuidas ilmaga edasi läheb ja loodetavasti läheb ikka nii, et tuleb sammud sinnapoole seada.

    VastaKustuta