07 aprill, 2021

Paarisuhte küsimustik, 2. osa

Nonii, jätkame siis. Meenutuseks, et need küsimused olid algselt mõeldud partnerile, saamaks teada kui hästi ta sind tunneb (ja sina teda). Aga ma leidsin, et tore oleks ka iseenda osas läbi mõtiskleda.

Kaks inimest, keda ma kõige enam imetlen - üks sõbranna, kes on sõna otseses mõttes end küünte ja hammastega üles töötanud ning jõudnud absoluutselt igas mõttes eluga sinna, kuhu on tahtnud jõuda. Nii sihikindlaid inimesi on minu meelest vähe. Minu enda elu on rohkem nagu sikk-sakk olnud - hakkan kuskile poole pürgima, aga siis tuleb mingi väljakutse, mis viib mind täitsa teise kohta (noh, teisele poole maakera või uuele erialale või uude suhtesse), kus ma omakorda vaatan, et hmm, pole paha! Lõppkokkuvõttes olen minagi jõudnud enam-vähem sinna, kuhu jõuda olen tahtnud, aga mitte tänu sihikindlusele, vaid täiesti kogemata! Ja kindlasti mitte sellist marsruuti pidi, mida ma nooremana visualiseerisin.

Teine, keda imetlen, on Jordan Peterson, sest mulle on intelligentsed mehed alati meeldinud. Tema loengute, intervjuude ning muude sõnavõttude kuulamine on alati puhas rõõm. Ja targemaks saab ka.

Mis oleks mu lemmikviis õhtut/nädalavahetust veeta - ohhh, tahaks koroonavaba aega, et sõbrad saaks külla tulla! Mulle õudselt meeldib võõrustada! Süüa teha, ette valmistada, isegi pärast koristada meeldib. Sõbrad ise meeldivad muidugi ka. 

Mis on mu suurim hirm/mida kõige rohkem kardan - ämblikke. Absoluutselt kindlasti ämblikke. Ja herilasi. Eelmisel suvel jõudsid meile need uued megasuured aasia tapjaherilased, keda ma küll õnneks veel näinud ei ole, aga ausalt öeldes väga ei taha ka. Laiemas plaanis on suurim hirm see, et kellegagi lähedastest midagi juhtub.

Mis on mu lemmik lapsepõlvemälestus - igasugused lauda ja loomadega seotud asjad. Vanavanematel oli talu ja kuna ma kõik suved ja nädalavahetused nende juures veetsin, on mul kuhjaga mälestusi lemmiksigadest, kes mind nähes kohe külili viskusid (ma käisin neid sulus harjaga sügamas), vastsündinud vasikatest, kellele sai ämbrist sooja piima joota ja üldse sellistest asjadest. Muidu ma eriline loomasõber ei ole, aga see laudaseltskond istus kuidagi väga hästi!

Lemmik tv-show - Kõige lemmikum on "Shameless"! Teine super hea on "Breaking Bad", mis algab aeglaselt, aga ossa raks, kuidas hiljem käima läheb. Iga episood on puhas nauding! Matt'i kõrvalt jäin kunagi vaatama "Sons of Anarchy", mida ise ei oleks osanud elu sees valida, aga täiega meeldis! Head on ka "The Crown", "This is Us", "You", "Working Moms", "Dead to me". Vanematest kindlasti  "Sex and the City", aga see on mul kahjuks juba täitsa pähe kulunud. 

Lemmik film - "The Intouchables" - prantsuse film rikkast halvatud mehest ja tema mustast abilisest. See on lihtsalt nii üle mõistuse naljakas, soe, eluline ja kurb ühekorraga.

Mille osas ma end elu jooksul isiklikus plaanis arendada tahaks - tahaks õppida tennist ja malet. Ja natuke mängin mõttega lisakursused ja praktika ära teha, et ka Kanadas psühholoogi/terapeudi litsents saada, aga no elame-näeme.

Mu ideaaltöö - pole aimugi! See, mida praegu lapsekasvatamise kõrvalt teen, hetkel sobib ja meeldib. Ma arvan, et mingite aastate pärast võiks vahelduse mõttes miskit muud teha, aga eks näis. Senise kogemuse pealt ütleks, et tuleviku planeerimine on üsna mõttetu ettevõtmine, sest lõpuks viskab elu mu ikka kuhu ise tahab.

Lemmik get-away place - kas keegi oskaks aidata, kuidas seda kõige tabavamalt eesti keelde tõlkida? See on üks asi, millele ma Matt'i kohta raudse kindlusega oskaks vastata. Tema tahab igal võimalikul juhul suvilasse sõita. Sinna jõudmiseks tuleb alustuseks 2 tundi praamil ja seejärel 6 tundi autos veeta. Kohapeal pole mitte midagi peale vaikuse nautimise ja paadiga järvel loksumise teha, ümberringi on paksud metsad. Kui me veel Vancouveris väikestes korterites elasime, oli kogu sel ettevõtmisel rohkem võlu, aga nüüd on kodus nii ruumi, mugavusi kui loodust piisavalt, et vabadel päevadel tahaks pigem mõnda uude kohta minna kui terve päev autos passida. 

Mulle näiteks meeldib Vancouveris sõbrannadel külas käia. Jätan Ossu issiga koju ja tuulutan end poes, kohvikus ja parimas seltskonnas. Veel meeldib mulle siinsamas saare peal väikeseid perereise teha, ükskõik, kas linnas või ookeani ääres. Kuskile mõnusasse kohta ööbima jääda, õhtul restoranis käia, niisama uusi kohti näha. Reisida tahaks ka, sel suvel oli plaanis Eestisse lennata, aga koroonal paistavad olevat omad plaanid. Eks näis, mis välja kukub. Hawaiile läheks ka iga kell. Ja üldeüldse USA-sse. Siit on nii lihtne - tund kuni kolm lendamist ja oledki mingis ägedas linnas. Pole ajavahet ega midagi.

Mu lemmik magustoit - ma olen ikka suur magusasõber, nii et mingit üht lemmikut on võimatu välja tuua. Igasugused head koogid ja tordid meeldivad. 

Matt'i lemmik on porgandikook, aga tema üldiselt eriline magusasõber ei ole, talle meeldivad soolased ja rasvased asjad rohkem. Nii et kui ma kodus midagi küpsetan, pean arvestama, et suurem osa tuleb üksi ära süüa.

Mis on ühed tähtsamad juhtumid mu elus ja kuidas ma end nende suhtes tunnen - see on selles mõttes hästi huvitav küsimus, et paneb enda sisse vaatama. Mul tulevad esimese hooga pähe paar negatiivset ja rasket asja, aga kuidagi on nii läinud, et tagasi vaadates on need kõik elukogemusena ära tasunud ja millegi paremani aidanud. Kui elu oleks ainult pilvitu seilamine, siis ei areneks ju ka kuhugi. Matt'i puhul tean täpselt, mis tema number üks oleks arstiteaduskonda sisse saamine. Kanadas peab selleks olema vähemalt üks ülikoolikraad, pluss täidetud rida muid tingimusi ja kõigele lisaks on konkurss väga suur. Enne seda oli ta tarkvarainsener.

Inimene, kes mulle kõige vähem meeldib - selles mõttes on lihtne, et mida vanemaks ma saan, seda vähem negatiivseid tundeid inimesed minus tekitavad. Hetkelist emotsiooni muidugi ikka, no näiteks Donald Trumpi kõnesid on keeruline ilma iivelduseta vaadata, aga muus osas olen õppinud, et lihtsam on end ärritavatest inimestest eemale hoida kui pidevalt nende üle pead vaevata. Vahel muidugi ei õnnestu ka, aga ma vähemalt püüan.

Lemmik restoran - ohhh, ma tahaks Eestisse sööma. Eesti söögikohtadel on latt nii kõrgel, et iga nurga peal saab täielikku gurmeed. Kanadal on muidugi jälle omad eelised, näiteks sushi on väga odav, kohe nii odav, et ma sõin esimese paari aastaga isu täis ja nüüd on see minu jaoks üsna samal pulgal kartuli ja kastmega. Ja kraanivesi tuuakse siin alati automaatselt lauda ning see on loomulikult tasuta.

Kaks mu peamist eesmärki, unistust või soovi - tahaks oma perekonna õnnelikuna hoida ning hea ema olla. Selle viimase osas on esimesed kolm aastat väga hästi välja tulnud, aga väikesele lapsele ongi suht lihtne hea ema olla. Teismelisega oleks ilmselt veidi keerulisem. Aga üldiselt ma arvan, et kui kodus on kõik hästi, ongi juba hea, sest mis muu ikka korda peaks minema? Tulevikus tahaks mingit huvitavat tööalast väljakutset, et end koduväliselt natuke rohkem rakendada kui praegu. 

Kui utoopilistest asjadest rääkida, võiks keegi (Elon Musk?) leiutada mingi kiirema reisimise viisi kui lendamine, sest ajaliselt on kõige lühem võimalus siit Eestisse saada 17h (ühe vahemaandumisega), millele tuleb otsa arvestada 10h ajavahet, mis esimeseks nädalaks elu pea peale keerab. 

3 kommentaari:

  1. Anonüümne7/4/21 23:15

    Julge tüdruk oled, tunnistad sümpaatiat J.Petersoni vastu. Progressiivsed känseldavad su ära :)

    VastaKustuta
    Vastused
    1. https://www.youtube.com/watch?v=aMcjxSThD54

      Kes inglise keelt oskavad, siis see intervjuu annab minu meelest väga head vastused kõikvõimalikele nö ebaõigluse küsimustele. Mulle meeldib JP juures, et ta ei räägi, mida tema isiklikult millestki arvab, vaid põhineb teadusuuringutele ja suudab keerulisi asju lihtsamalt seletada.

      Kustuta