Filmistaar

Meil on nüüd mitu korda vihma sadanud ja peab ütlema, et pole üldse nii halb kui arvasin. Mul on ju maailma kõige mugavamad kummikud, voodriga ja puha! Suman nagu väike laps kõigist ettejuhtuvatest lompidest läbi...

Aga lillepeenrad istutati just võõrasemasid täis. Minu meelest on see kevadlill, aga no hea küll, kärab oktoobris kah. Vancouverlased on hullud botaanikud, neid ilupeenraid on viimase kuue kuu jooksul oma kümme korda ümber istutatud. Et nad ka viitsivad!

Oleme arutanud, et kui siin külmaks ei lähegi (senini on kõige jahedam öö olnud +9), siis mille järgi teavad lehed värviliseks minna ja maha kukkuda? Igatahes punased nad nüüd on ja küllap hakkavad varsti pudenema ka. Ju on see siis rohkem valguse hulgaga seotud. Ma pole muidugi eriline loodusteadlane, ähmaselt mäletan, et klorofüll ja värk, aga no keda tegelikult huvitab, eksole.

Ükspäev käisime Ikea's - saime küünlaid, käterätikuid, lihapalle, pohlamoosi, lõhepasteeti ja heeringat. Nüüd võime vihmaga istuda küünlavalges toas nagu tore vanapaar. Ja vanad me ka oleme, sest Kustav on kindel, et ta kõrvad on hakanud kasvama (vanadel meestel on ju alati hästi suured kõrvad) ja minul turritab kulmu sees hall karv (manage nüüd silme ette hallide puhmaskulmudega Anu, sest just selline hakkan varsti välja nägema).

Kui te veel ei teadnud, siis Kusti on meil filmistaar - osaleb massi-stseenides "Step Up 5" jaoks. Võtted olevat nagu lõbusamat sorti koonduslaager, päris palju passimist ja põhiline extra skill on mitte magama jääda. Esimesel päeval seisis poolteist tundi koos teistega grimmijärjekorras, aga enne lõppu korjati ta sealt välja, öeldes "You're good". Mina kiitsin, et kompliment ju! Kustav vaidles: "Ei, see tähendas, et mind ei saa enam aidata!".

Kuna filmi tegevus toimub LA's, on pooled taustanäitlejatest mustad ja asiaate pole peaaegu üldse. Vancouveris on ju tegelikult vastupidi. Kustav ajas trinidadtobagolasega musta mehe kõrval juttu ja tüdruk olevat muhelenud, et Kusti peaks nende (kahe musta) vahele seisma, siis nad näeksid välja nagu Oreo küpsis!

Võttepäevad on pikad, isegi Kustav kurtis, et jalad on lõpuks päris väsinud, aga tüdrukud olevat kõik kõrgete kontsade ja miniseelikuga, neil on ikka päris raske. Palgapoliitika on selline, et kõik, mis läheb üle 8 tunni, tasustatakse pooleteistkordselt, kui üle 12 tunni, saab topelttasu. Mida rohkem jalad valutavad, seda suuremaks paisub pangaarve. Eile läks 14 tundi.

Homme on multitalent Kustav mingil messil audio-videotehnikuks ja selgus, et seal on vaja valget triiksärki ja musta lipsu. Sain filmistaarilt kõne, et viskaksin pilgu kappi, kas helesiniste triipudega särk näeb kaugelt vaadates valge välja? Ei näinud! Käisin talle siis uusi riideid ostmas ja jääb vaid loota, et mõõdud sobivad, sest hommikul tuleb kaheksast kohal olla, praegu aga läheneb südaöö ja Kusti on ikka veel võtteplatsil...