Enne Eestisse tulemist üritasin välja mõelda, misasjad need on, mida ilmtingimata süüa tahaks? Vürtsikilu oli number üks! Sõin paari päeva jooksul ühe paki ära ja oligi isu täis. Küüslauguleibasid olen ikka mehemoodi vohminud, kuni avastasin, et juustu-sibulaleivad on palju paremad! Kalevi šokolaadist on juba mõnda aega isu täis, seda saadeti Kanadasse nii palju, et enam ei jaksa. Ma pole tegelikult kunagi suurem šokolaadisõber olnud, pigem isutavad küpsised.Eile ostsin värsket soolalõhet, seda, mida saab lahtiselt kalaletist. Vot see on küll endiselt super-hea (Kanadas ei müüda).
Maisipallid iirises on endiselt lemmikud ja halvaa maitseb täpselt samamoodi nagu lapsepõlves.
Uutest avastustest kujunesid hitiks Sepamäe talu astelpaju vitamiiniribad (mis pretendeerivad ka kõige hinnalisema maiuse kohale - neli eurot maksvad viis riba olen võimeline nahka pistma umbes kahe minutiga).
Nostalgia mõttes olen paar korda turult ostnud õlis küpsetatud lihapirukaid. Esiteks pole Kanadas üldse pirukaid (no osades vene poodides midagi on, aga kui tihti ma sinna ikka satun) ja no kindlasti ei ole nad küpsetatud õlis (mõistlik ka).
Üllataval kombel on Eesti puuviljavalik kesisem kui mäletasin. Ilmselt pole ühtki puuviljamaad kuigi lähedal. Kanada saab enamiku asjadest Californiast ja aasta lõikes valik ei muutu. Maasikad-vaarikad-mustikad on kogu aeg olemas ja alati müüakse kollaseid Ataulfo mangosid, mis on eriti magusad ja mahlased.
Aga suurim üllataja - läksin ükspäev sõpradele külla ja neil vedeles laual pakk koera-kõrsikuid. Või noh, tavalised kõrsikud, mida nende koer hirmsasti armastab. Istusin maha ja pistsin vaese koera meelehärmiks kõik paki põhja jäänud riismed nahka. Kõrsikud pole minu meelest aja jooksul absoluutselt muutunud!
Tänase seisuga ongi reisist ainult kaks päeva järele jäänud. Päris palju sai ära tehtud! Eelmine kord läksin ju Kanadasse reisile ja jätsin enamiku asjadest Eestisse maha. Seekord kolin sinna ja seetõttu tuli teha inventuur, mida kaasa võtta ja mida ära anda, et kapid tühjaks saaks. Mul on nüüd nii palju uusi (vanu) riideid!
Sõpradest ei jõudnud muidugi kõigiga kvaliteetaega veeta, aga suur osa sai neist siiski läbi käidud ja hiiglama tore on olnud. Minu meelest pole mitte midagi muutunud - astud uksest sisse ja poleks nagu ära käinudki, kõik läheb sealt edasi, kus pooleli jäi. Eriti vahva on see, et nende kahe nädalaga olen Eesti kuulsast neljast aastaajast kolm juba ära näinud - saabumispäeval oli paar hädist soojakraadi ja sadas lörtsi, sealt edasi läks poriseks ja kuldnokad laulsid raagus puudel, viimastel päevadel kisuvad temperatuurid +25 kanti ja enamik puid on lehes (kuidas nad jõuavad nii kiiresti?)
Tore on olnud!
Muidu Rimides, nendes suuremates, kus on talu osakond, seal on maisipallid iirisega ja need peaks olema ikka suhruga tehtud :)
VastaKustutaNeid maisipalle teevad jah mitu tootjat, maitsed on kõigil veidi erinevad. Oled sa Maiasmoka maiuseid proovinud, neid http://maiasmokk.ee/et/maiustused mandel šokolaaditrühvlis ja mandel jogurtis ja kookoshelvestes on patuselt head.
VastaKustutaJa need nähtud 3 aastaaega on ju tegelikult positiivne. Meil siinkandis on naiselik kliima nagu öeldakse, vaja on väga erinevaid riideid väga erinevate ilmade jaoks :D
Hm, ja mina just mõtlesin, et kõrsikuid enam ei tehtagi. Ma pole kunagi eriti magusasõber olnud (liha, liha ja veelkord liha), aga need kõrsikud oleks paras nostalgialaks küll. Pean vaatama, kas neid mu kodupoes on.
VastaKustutaAga kuna sa oled nii äge küpsetaja - äkki oleks see äriidee - ise noid nostalgilisi lihapirukaid küpsetada (või kapsa, riisi, porgandi, moosi, miks mitte ka kala ja eriti kiluga)?
Ise küpsetamisega on see jama, et keegi peab selle laadungi ju ära ka sööma. Soojad pirukad on teadagi maru head, nii et ma püüan mitte liialt tihti neid ahvatlusi tekitada :)
Kustuta