Kanadas ei tea keegi oma voodi mõõte, aga kõik oskavad öelda, on see double, queen või king. Voodipesu, tekke ja patju ostetakse samuti nime järgi. Ei pea mõistatama, et milline tekk võtta, et see voodi kenasti ära kataks ja samas liiga pikalt üle äärte ei jääks rippuma. Patjadega sama lugu, näiteks king padjad on kuskil meeter laiad ja poes tunduvad naljakalt piklikud, aga voodisse sobivad valatult, täpselt äärest ääreni.
Pesumasinaga on sama värk - ei ole 40/60/90-kraadist pesuprogrammi ega ka puuvillane/delikaatne/vill, vaid lihtsalt cold, warm, hot. Keegi ei tea, mis temperatuur see siis täpselt on, peaasi, et puhtaks saab. Ja igaühel on kuivati ka, see on siin kuidagi nii iseenesestmõistetav.
Kusjuures üks loogiline asi, mida Kanadas jällegi väga harva esineb, on põrandaküte. Eestis on minu meelest kõigis vähegi uuemates vannitubades soe põrand, aga Kanadas olen seda ikka üliharva kohanud. Ma ei saa üldse aru, miks? Nii lihtne paigaldada ja mõnus peal tatsuda. Selle asemel on paljudel vannitoa laes selline vent, mis nupule vajutades sooja õhku puhub. Kohe väga sooja. Nupud on tavaliselt valikulised, et kas 5, 10 või 15 minutit puhumist. Tuled duši alt välja ja selline tunne nagu keegi laseks suure fööniga sooja õhku peale, ei mingit lõdisemist hommikuses karguses.
Üks asi, mida on maja ehitades ülilihtne paigaldada, aga seda ei ole jällegi Eestis nii palju, on kesktolmuimeja. See töötab nii, et iga korruse keskel on seinas auk, kuhu kinnitub voolik. Voolik on tavaliselt täpselt nii pikk, et ulatuks korruse kõikidesse nurkadesse, sellepärast pole üle ühe augu vaja. Mootor asub aga garaažis. Koristamine on müra- ja lõhnavaba, kogu sodi koguneb garaažis olevasse mahutisse, mida peab siis kuskil korra aastas tühjendama.
Teine tore asi, mis sellega kaasas käib, on köögikapi all olev "purupilu". Pühid põranda puhtaks, lükkad varbaga nuppu ja pilu imeb kõik prahi hetkega sisse.
Üks erinevus tuli veel meelde - beebidele ei panda mütsi pähe. Isegi vastusündinutele mitte. Müts läheb käiku ainult siis kui on talv ja täitsa külm. Aga kuna siinkandis on tüüpiline talveilm kuskil kuue soojakraadi ringis, võib vabalt juhtuda, et müts ei lähegi käiku. Lapsed on kogu aeg pigem ala- kui üleriietatud, vahel ma ikka sügisel imestan, et täiskasvanud ise on jopedes, aga paariaastased kõnnivad dressipluusis ringi.
Ahjaa, ma pole siin mitte ühtegi valget vankrit näinud, Eestis on see värv teatavasti peaaegu ainuvõimalik kõigist valikutest. Kusjuures Kanadas on jällegi tänavad kõvasti puhtamad, näiteks kingad ei lähe üldse mustaks, isegi talvel mitte (ma saan nüüd väga hästi aru, miks nad USA filmides toas kunagi kingi jalast ära ei võta). Ja mis kõige imelikum, ka auto ei lähe mustaks! Mäletan, kuidas Kanadasse kolides imestasin, et autod on nii puhtad - maru tihti käiakse vist pesulas. Vale puha! Mina ostsin jaanuaris auto, nüüd on august algamas ja pesnud olen seda täpselt ühe korra, millalgi kevadel. Ja mitte sellepärast, et must oleks olnud, vaid et paremini läigiks.
Autoga oli ükspäev selline asi, et üks rehv tundus kuidagi tühjem. Vaevumärgatavalt, aga siiski. Läbi udu meenus, et rehvirõhku võiks tegelikult iga mõne aja tagant kontrollida, aga paljugi mis võiks. Järgmine päev vaatasin, et hmm, ikka veel selline imelik. Justkui oleks üldse variant, et kumm imeb ise vahepeal puuduoleva õhu sisse tagasi… Näitasin Matt'ile, et kuule, tee midagi! Matt'il on põhimõte, et igaüks peab oskama oma auto kallal põhilisi asju teha - õli kontrollida jne. Iga kord on sama tants, et tule, ma näitan, kuidas seda teha. Mina jälle vaidlen vastu, et no sina kah tead, kuidas pesumasinat kasutada, aga see ei tähenda, et sa seda kunagi teeks.
Matt viskas ainult ühe pilgu ja teatas, et selles rehvis on ilmselt nael, mine lase kinni lappida. Mina muidugi eht-naiselikult lootsin, et äkki ikka ei ole ja võib-olla on kolmanda päeva hommikuks rehv õhu sisseimemise tehnika ikkagi selgeks saanud, aga vastupidi - hoopis pooltühi oli.
Mulle ei meeldi autoga teenindusse minna. Ainult pesulas meeldib käia ja sõita meeldib, aga nagu juba mainisin, on pesulavariant enamik aega variantidest maas. Ja noh, jälle üks erinevus: seesama indeksi-teema, millest juba varem kirjutanud olen. Helistasin, et mul on vist rehvis nael, on teil lähitundidel aega korda teha? Kõik muud küsimused olid suht okeid, telefoninumber ja auto mark, aga siis lõi korra ehtne Kanada sisse: "Aadress? Postiindeks?"
Mille jaoks neil mu aadressi on vaja kui ma auto ise sinna viin?! Ja no indeksit ma endiselt peast ei tea.
- - -
Nädalavahetuseks tuli meile üks Matt'i parimatest sõpradest külla ja oli jälle põhjust natuke mööda linna ringi sõita. Ta lõpetab kevadel arstiteaduskonna ja peab peatselt välja mõtlema, mis järjekorda erinevad residentuuriprogrammid panna. Nanaimo on üks suhteliselt tõenäoline kandidaat, sest ta on ise BC-st pärit ja halloo, meie elame siin!
Ma ei tea, kuidas värsked arstid selle pingega toime tulevad, et laias laastus otsustab puhas algorütm, kuhu nad järgnevateks aastateks kolima peavad. Enamikel juhtudel on seal ikka mingi loogika ka, sest Matt ju näiteks sai oma nr.1 valiku, aga see tüüp, kes kogu nende kursuse (neid oli kokku 300 ringis) parimate tulemustega tudengiks kuulutati (üldarvestuses parimad eksamitulemused ja parim tagasiside praktikatelt), sai oma 15. valiku! Nagu juba varasemalt kirjeldasin, oleneb kõik sellest kui hästi intervjuud lähevad ja teiseks sellest kui kiiresti kohad täituvad (Nanaimos on ainult 8 residentuurikohta).
Kui oma esimest valikut ei saa, tuleb mängu see, et sinu teine-kolmas-neljas jne valik oli kellegi teise jaoks nr.1, mis annab talle eelise ja nii kukutaksegi nimekirjas kolinal allapoole, kuni tekib vaba koht, kuhu pidama jääda. Residentuurikohad lähevad ju jagamisele terve Kanada värskete arstide vahel!
Kanadas on palju ilusaid piirkondi, aga lääneranniku looduse vastu ei saa kohe mitte kuidagi. Üks eestlane ütles hiljuti, et tema on alati mõelnud, et postkaartide pildid on photoshop'itud, sest päris nii vinge ei saa olla, et smaragdrohelisest järvest kõrgub lumise tipuga mägi välja, aga siis tuli BC-sse ja selgus, et täpselt nii ongi. Postkaardivaated igal sammul. Nanaimos jällegi omamoodi, aga ikkagi ilus!
Hm ja mina mõtlesin, et mis vahe on King ja Queen size'il peale selle, et suti pisem on. Polnud kunagi nii oluline ka see teema, et guugeldaks. Nüüd siis umbes tean :)
VastaKustutaMa olin vist mingis eelmises elus näkk, ma kohe hüppaks neisse selgeveelistesse lahtedesse sisse. Ei tea, kas nad on ka soojad ja supeldavad muidu? Mul on nagu meeles, et sa kunagi kirjutasid, et neis kaunistes selgeveelistes mägijärvedes ei tohtivat supelda, kuigi temperatuur ehk lubaks - mingi kurjamu satikas pidi seal olema, kes kohe sind kargama tuleb, oli nii või? Kuidas aga rannikuvetega on? Kas kanadalased on supleja rahvas (jätame Florida ja muud sellised kohad välja). Ma ise vist kardaks seal haisid - ikkagi ju ookean ja kui ka troopilisi pole, näiteks tiiger- ja rifi- ja liivhaid, siis mõrtsukhai on ju pelaagiline ja rändab ka nii kaugele põhja, ja heeringahai samuti elab põhja pool. Viimane küll inimestel enamasti varbast kinni ei võta, aga mine sa ulle tea - kui metsisedki lolliks lähevad ja kallale tulevad, siis võib ka heeringahai vahelduseks inimest ampsata, pikkust ja lõuaulatust tal selleks jagub.
Misasja, ükskord mitme aasta tagant, kui sai kohutava kuumusega Kloogal olla, siis hammustasid viidikadki säärest. Ma siis ütlesin, et nädsa - uus liik - Balti tapjakilu. Krt lõvvajäljed olid pärast sääre peal, sellised kolmnurksed, võttis nagut näpitsatega, niiet ma lausa hüppasin. Ja kuulsin, kuidas teised inimesed ka kaebasid, et kalad hammustavad. Kiisapojad, mudilad, viidikad, tont teab, mis prügikala see seal oli ja kuumaga samuti napakas oli (vesi oli tõesti nagu supp).
Seega äkki on teitel ka seal mingid kohalikud "tapjakilud" või krabid või meduusid, mh ah?
Lahesopid on enam-vähem soojad, aga merevesi on minu jaoks igal juhul sutsu jahe. Nanaimos on väga palju järvesid ja ma meres polegi veel ujunud. Haisid meil ei ole, vähemalt mitte selliseid, kes hammustama tuleks, aga vaalad on. Need jällegi ei hammusta. Liustikujärves põhimõtteliselt võib ujuda küll, aga vesi on alati külm. Ma satikate kohta ei tea.
KustutaLisaks neile väikestele lahesoppidele on siin pikad liivased rannad ka, eile olid need kõik ujujaid ja päevitajaid täis. Kui ilm nõksa jahedam on, on mere ääres tühjus ja kõik ujuvad järves.
Krabid, krevetid, austrid, meritähed kõik on olemas, aga ujumiskohtades pole ma neid näinud, võib-olla on neil oidu inimestest eemale hoida? :)
Vbl selle tänavapuhtuse asi on see et koristatakse masinatega rohkem? Meil Eestis kindlasti need naelkummid ka tekitavad sellist imepeenikest sodi mis igale poole ladestunud.
VastaKustutaMul on terves majas põranda küte ja laud põrandad, nii mõnus on.
Koristatakse palju jah, Vancouveris nägin isegi, et pesti maja seinu. SEINU, mitte aknaid! No aknaid ka muidugi. Teine väga oluline tegur on see, kuidas nad tänavaid ja haljastust piiritlevad - kui kuskil on mingi peenar/muru/muld, siis selle ümber on ehitatud konkreetne riba, millest "loodus" tänavale ei roni, näiteks seesama muld. Ja tänavaauke naljalt ei ole, need on ju ka parajad sodikogujad/levitajad.
KustutaKas Kanadas on ka köögis kraanikausis purustaja? Vat see on üks mõnus ja praktiline asi, mis kahjuka pole Eestis üldse veel levinud.
VastaKustutaKesktolmuimeja on meil ka uues kodus. Pole veel taibanud kasutadagi. Kuna sa kiidad, siis peaks vist uurima seda lähemalt :))
Ps! Tee nüüd üks maja vlog ka meile.
Muahh!
M.
Jaa, see kraanikausi purustaja on väga levinud (garburaatoriks nimetavad nad seda siin). Asendamatu asi! Meie uues kodus mingil veidral põhjusel ei ole ja ma kohe üldse ei saa enam ilma. Õnneks saab selle paigaldada.
KustutaEestis üldjuhul ei saakski seda purustajat paigaldada kuna kanalisatsioonisysteemid on paljudes kohtades vanad ja ummistuks ära lihtsalt. Nii et eriti seda ei soovitata, aga osta ikka saab.
KustutaEestis üldjuhul ei saakski seda purustajat paigaldada kuna kanalisatsioonisysteemid on paljudes kohtades vanad ja ummistuks ära lihtsalt. Nii et eriti seda ei soovitata, aga osta ikka saab.
Kustuta