Kanadas on nii paljud asjad aususe peale üles ehitatud. Näiteks käisime sõbrannadega mustikakasvatuses - põõsad on majast ja kõrvalhoonetest kuskil kilomeetri kaugusel, autoga peab kohale sõitma. Pargid heinamaale, korjad anumad täis, sööd nii palju kui kõhtu mahub, paned saagi pagasnikusse ja siis sõidad tagasi. Vahepeal pöörab mitu teed kõrvale, ei pea isegi majast mööda minema kui ei taha. Maja juures on ilusamate ilmadega nii palju autosid, et selles saginas pole kellelgi aega tähele panna, kas kõik maksavad või mitte. Võtad oma ämbrid-karbid pagasnikust välja, ootad nats järjekorras, kaalud ja maksad.
Kanadas ei tule kellelgi pähegi, et maksmata ära sõita! Lugesin just, kuidas Eestis mõnel põllult juurikad ära varastatakse, sellega seoses tuli meelde...
Ükspäev viisin taarat. Anti paar hiiglaslikku kotti ja paluti purgid-pudelid eraldi panna. Leti ääres pidin ise ütlema, mitukümmend tükki igas kotis on, selle alusel sain raha.
Kui praamiga Vancouverist Nanaimosse tulla, on ukse peal noormees, kes piletid ära korjab, aga Nanaimost Vancouverisse minnes on lihtsalt poolel teel koridoris mingi nõu, kuhu lipik visata. Mul sõbrad rääkisid, et magasid esimene kord selle koha täitsa maha, alles teist korda minnes said aru, kuhu pilet jätta. Keegi ei kontrolli ka.
Poodidel on alati väljapanek ukse ees, näiteks puuviljad ja lilled, juba enne sisenemist saab šoppama hakata, aga ma ei kujuta ette, et keegi sealt midagi võtaks ja maksmata minema kõnniks. Ja iseteeninduskassadel ei ole mingit kontrolli, töötaja tuleb ainult siis kui millegagi hätta jääd. Toidupoodides ei ole muidugi turvamehi ka, kes sul sabas käiks. Ja kui ma oma kauba ise kotti laon, ütleb kassapidaja alati "aitäh". WTF! Jah, kolme ja poole aastaga pole ma veel sellesse punkti jõudnud, et lubaks kassapidajal oma kaupa pakkida. Mul on riidest kott ja mulle meeldib ise paigutada. Selles poes, kus kõige tihemini käin, on nii, et müüja mitte ainult ei lao asju kottidesse, vaid ka paneb need kotid sulle ilusasti kärusse ära. Minu meelest täiega imelik kui ostja niisama passib ja müüja tema ostudega võimleb. Ma ei tea, mis neil kodus toimub - kuidas kaup autost tuppa ja kotist külmkappi jõuab?
Kilekotid on siin kuskil poole väiksemad ja kõvasti õrnemad kui Eestis, mis tähendab, et igasse kotti mahub ainult linnunokatäis nänni ja ka siis pannakse tihtipeale veel topeltkott, et katki ei läheks. Mul tuleb külm higi otsaette kui seda pealt pean vaatama! Miljon kotti tekib ühe poeskäiguga ja nad on liiga pisikesed, et neid prügi jaoks kasutada või üldse millekski kasutada.
Me käisime ükspäev mingist supermarketist mulda ja väetist ostmas. Pakendid olid väljas hunnikus, mina veel mainisin, et võtame käru, laome peale, aga Matt kõndis otse poodi, võttis mingid muud asjad, mida vaja oli, kassas makstes ütles, et tal on nii-ja-nii mitu kotti mulda ka vaja, see löödi arvele lisaks ning väljas jäi üle ainult auto ukse ette ajada ja muld sisse laduda. Keegi ei tule küsima, kas sa maksid ka või niisama võtad...
Eile ostsime aiatoolid. Toolid olid ukse ees virnades, käisime sees, võtsime mingid mutrid ja asjad, kassas ütlesime, et tahame kaheksat tooli ka, Matt näitas hinnasildist tehtud pilti, maksime ja õues jäi üle vaid toolid autosse laduda. Ise korjad sealt virnast nii palju kui vaja oli.
Ja endiselt hämmastab mind see, kuidas kõiki asju saab poodi tagasi viia. Kui meil aianurgas see istumisplats valmis sai, jäi hunnik kive üle. Matt ütles, et see on loomulik, sest neid ostetaksegi 10% rohkem kui tegelikult vaja peaks minema. Mina muidugi ohkasin, et nojah, aga nüüd istub see kümme protsenti meil murul ja peame välja mõtlema, kuidas neist lahti saada. Matt imestas, et mis mõttes? Need viime ju poodi tagasi! Ja raha antakse vastu.
Ma ei saa aru, kuhu ma sattunud olen?!
Ise töötan alkopoes Kanadas, ja siin kui tavaliselt pulmapeoks või mingiks suuremaks ürituseks alkoholi ostetakse ja hiljem jääb miskit üle, siis saab alati poodi tagasi tuua ja saab raha tagasi :). Ma pole enam ammu Eesti pulma sattunud, aga mäletamist mööda on alati pulma korraldaja alkoholi ostnud, siin koha peal pulmas on alati "baar", kus pruutpaar ostab alkoholi, palkab paar baaridaami (peab olemas olema müügiluba üheks õhtuks - maksab $25) ja müüb külalistele alkoholi (kokteil maksab umbes 1-2 dollarit) ja nii tegelikult maksavad külalised alko eest. Korraldajate poolt on tavaliselt paar pudelit veini igal laual, ja need kes tahavad rohkem , peavad juba ise maksma :) Minu meelest super hea idee!
VastaKustutaMa olen Eestis sellises pulmas käinud, kus toidu juurde pakuti teatud hulk veini ja kui see otsa sai, võis igaüks mõisa baarist meelepärast osta. Hiljem koogi kõrvale oli konjak ja kooreliköör pruutpaari poolt. Minu meelest samuti super, sest paljudes seltskondades on keegi, kes piiramatu tasuta alkoholi korral mingil hetkel sellisesse staadiumisse jõuab, mis enam nii kena vaadata ei ole. Ja pruutpaaril odavam pidu korraldada :)
KustutaInglismaal on enam vähem kõik samamoodi. Ainult toidupoes ei pakita su asju (vaid ainult siis kui ise keegi abi palub-näiteks keegi vanake) ja kilekottide eest peab nüüd 5p maksma ja tänu selle maksu sissetoomisele on kilekottide kasutamine selle aasta jooksul vähenenud 6 billioni võrra!!! Super :)
VastaKustutaAsju saab tagasi poodi viia tavaliselt ühe kuu jooksul, aga mõnes ka kolme ja ühes riidepoes isegi aasta hiljem, kuigi siis enam raha tagasi ei saa, vaid saad vaid creadit note mille eest võid siis endale midagi muud poest soetada kas kohe, või kunagi hiljem.
Pidasin silmas siis ikka credit note, ma ei tea kuidas siia creadit tuli :)
KustutaKadedaks teeb, heas mõttes muidugi.
VastaKustutaTahaks ka sellises ühiskonnas elada.
Mu kurvad kogemused "ometi võta roosad prillid eest" - üürisin sümpaatsele eestlasele toa ettemaksuta, süüa ka andsin - kahju oli, jutu järgi alles lahku läinud, võõrsil alustanud jne....Endine õpetaja Tlnst....Ta ei maksnudki ja senimaani võlgu - kuigi finesti häbigrupis võlgnike ja petturite lehel. Praeguseks oleks vähehaavalgi makstes võlg kustutatud. Olen paari aasta tagant meelde tuletanud - ei midagi.
Eilne väga valus ja värske juhtum ühest eesti maakoha majutusasutuses, kus mu toanaabril suurem summa raha ära varastati, sest uks jäi lukustamata.
Heaoluühiskonna värk. Kui pätte ei ole või on statistiliselt vähe, siis võib.
VastaKustutaEesti on geograafiliselt Vene piiri ääres ja seega oleme me paratamatult üleminekumaa. Päris "lääneks" me saada ei saa, mis teha. Me venemaa sõbranna käib Tallinnas poodlemas, mitte et ta hullult miskit ostaks, aga nagu ta ütleb - ta naudib tunnet, et turvamees ei käi tal sabas ja vahi, mida ta korvi paneb. Nii et võib ka palju hullem olla kui Eestis.
Minu pood hakkas just tegema nii, et kui oma riidest kott asjade pakkimiseks kaasa tuua, siis antakse 5 senti iga koti eest tagasi - et nagu tagurpidi sellele "5 senti kilekoti eest" ideele. Et kui nende kilekotte kasutada, siis on tasuta; aga kui enda riidest kotid tuua, siis saab 5 senti iga koti kasutamise eest tagasi poe arve pealt.
VastaKustutaVäga lahe idee!
Kustutaaa, siin saab ka oma koti pealt 5 senti tagasi. Mind paneb imestama, et peaaegu mitte kellelgi ei ole oma kotti kaasas! Nendesse poe omadesse ei mahu ju mitte midagi, enda omaga on lihtsalt nii palju mugavam. Vancouveri ökopoodides ma ikka nägin oma kotiga inimesi ka, aga Nanaimos pole üldse silma jäänud, et kellelgi oleks. Mul on suuremate šopingute jaoks lausa IKEA kott pagasnikus, see hästi suur, et kogu kraam lihtsa vaevaga ära mahutada.
KustutaInglismaal läheb see 5 penni mis sa koti eest maksad heategevusorganisatsioonidele :)
KustutaUSAs on toidupoes selleks lisaks kassiirile eraldi inimene, kes asjad kotti paneb. Nii et samal ajal kui mina lindile asju laon, on temal juba teisel pool letti asjad kotis. Tavaliselt võtan oma kotid kaasa, sest mind häirib, kui palju kilekotte nad kasutavad, kõik pakitakse eraldi, kui just ei ütle, et palun pange võimalikult palju ühte kotti. Samuti saab iga koti pealt 5 senti tagasi. Seejärel tahavad kotipakkijad alati aidata käru auto juurde lükata ja asjad autosse panna, vahel on selline tunne, et nad on kohe nukrad, kui ütlen, et saan ise, lasen siis neil seda teha, kusjuures neile ei ole lubatud jootraha anda. Tavaliselt teevad seda väikese arengupeetusega inimesed, nii lahe viis neid sellisel moel kaasata ja ennast olulisena tunda ja selle eest makstakse mõistagi ka palka.
VastaKustutaŠveitsis on veel nii, et mõnes külakeses on putka, kus müüakse jooke, jäätist, kanmune ja muud kodust kraami, aga müüjat seal pole ja raha tuleb topsi panna. Hinnad on kõik ilusti olemas!
VastaKustutaLisaks jätavad inimesed enda vanad aga korralikud nõud tänavale kastidesse ja peal on silt "Gratis" ehk siis kõik võivad võtta, kes soovivad:)
Iseenesest väga lahe:)
Siin jäetakse ka maja ette tänavale asju, mida endal enam vaja ei lähe. Taaskasutus :)
KustutaVenemaal on jälle nii, et söögikohas kohvi või teed tellides on suhkur juba joogi sisse pandud (minu põgusate kogemuste kohaselt seejuures karjuvalt suures koguses) - muidu virutatakse laualt suhkrutoos ära. Kahjuks pole nali.
VastaKustutaAppi!
Kustuta