28 detsember, 2017

Kanada jõulude eripärad

Kanadas on kingituste osas täielik ületarbimine! Igaüks teeb kõigile ja enamasti ikka rohkem kui ühe kingi, eriti pereringis. Samas, kas pole nii, et täiskasvanuna jõuad mingil hetkel punkti, kus kõik vajaminev on olemas ja maitse välja kujunenud, nii et iga suvaline asi enam rõõmu ei tee?

Matt'il on hästi tore isa, kes muuhulgas oskab väga hästi kingitusi teha. Ta nimelt küsib, mida sa täpselt tahad ja selle asja ka saad. Lihtne! Talle üldiselt meeldivad igasugused tehnikavidinad, inseneri asi. Nende maja on natuke nagu kosmoselaev, ma õppisin alles hiljuti ära, kuidas tulesid põlema panna, hahaa. 

Eelmisel aastal läks jõuludega selles mõttes hästi, et olime hiljuti uude koju kolinud ja mingid asjad/kodumasinad, mida detsembriks veel soetanud polnud, juhtusid meid kuuse all ootama. Sel aastal oli kah lihtne, saime hunniku beebikraami, mida nagunii vaja oli. Suuremad asjad olid eelnevalt kokku lepitud, väiksemaid lapikesi-tekikesi tuli üllatusena kaasa. Aga järgmiste jõuludega läheb raudselt käest ära, sest siis on meil LAPS! 

Matt'i parimal sõbral on neid kaks. Neil oli veel järgmisel päeval ka kuusealune kinke täis, ütlesid, et kõiki lapse asju ei viitsinud lahti teha. Laps kaotas juba peale kolmandat pakki huvi, kolmeteistkümnenda juures läks vanemate huvi ka kaduma... 

Sellise kvantiteedi juures kaob minu meelest saamisrõõm täiesti ära! Kõik tuleb enne kätte kui unistamagi jõuad hakata ja mänguasju on maast laeni. Miski pole enam oluline. 

Kanadas süüakse pidulik õhtusöök 24nda õhtul ja selleks on kas kalkun või ahjus küpsetatud sink. Kingid tehakse enamikes peredes lahti alles 25nda hommikul ja mingit lunastamist ei toimu. Keegi lihtsalt jagab järjest pakke laiali, et igaühel oleks kogu aeg midagi avada. Kui siinse kvantiteedi juures peaks iga kingi eest salmi ka lugema, läheks kolm päeva.

Aga kuna nad ise ei leia, et kinke liiga palju oleks, on paljudes peredes kombeks peale õhtusööki mängida Secret Santa't ja hommikul enne päris kinkide avamist jõulusokkidesse kaevuda.

- Secret Santa - igaüks toob ühe nimeta kingi (eelnevalt kokku lepitud vääringus) ja loos otsustab järjekorranumbri. Kui on sinu kord, valid kas kuuse alt kinnise paki või varastad kellegi teise kingi ära. Kellelt kink varastati, saab kuuse alt uue valida või omakorda kelleltki varastada. Iga kinki tohib varastada ainult ühe korra, teine omanik on lõplik omanik. Mida kaugemal järjekorras oled, seda parem valik, sest siis on enamik kinke juba lahti tehtud ja saad kelleltki Starbucks'i kinkekaardi või pudeli veini sisse vehkida, selle asemel, et riskida jõuluseepide komplekti või nelja pokaaliga. Tore mäng, aga täitsa huupi kinki tehes on ikka paganama raske midagi sellist leida, mis saajale rõõmu teeks.

- Jõulusokid - 25nda hommikul saab igaüks soki koos väiksema tilu-liluga. Matt'i peres on sellest osast õnneks loobutud, aga naabrid lasevad ikka täie rauaga. Jõulukampa kuuluvad ema-isa, nende kolm täiskasvanud last oma kaaslastega, kaks pojapoega ja paar üksikut peresõpra. Enamasti kuskil 12-13 inimest. Igaüks toob soki sisse panemiseks mingi väikse vidina. Igaühele! Sel korral istusin kõrval kui nad eelmisel õhtul neid sokke täitsid ja kuna ilmselgelt ei mahtunud 12-13 erinevat vidinat soki sisse ära, sai igaüks lisaks üle ääre ajavale sokile ka kinkekoti. Vidinad varieerusid maiustusest t-särgini, lastele muidugi mänguasju ka.

Aaahh, peaaegu oleks unustanud õhtusöögi käigus avatavad Christmas Crackers'id! Need on sellised torud, mida peab kahest otsast tõmbama, et paugu teeks. Siis tuleb üks ots ära ja sees on paberist kroon, väike lipik mingi nalja või mõistatusega ning väike odav nänn. Mõõdulint, vile, miniatuurne kingalusikas vms. Midagi sellist, mida keegi koju kaasa ei võta, kogu värk läheb hiljem otse prügisse. 

Mida põnevat teie sel aastal kingiks saite?

14 kommentaari:

  1. Anonüümne28/12/17 06:02

    Draakonikujukesed (ma armastan draakoneid) ning erinevad kõrvarõngad. Ja tegelikult tehnilises mõttes kuuse ka, kuna abikaasal on aastate jooksul USA tarbimishulluses jõuludest siiber saanud aga kuna mulle jõulud meeldivad, siis ta ikkagi on nõus tähistama. Talle kinkisin soovitud lauamängu ning paar muud vajalikku asja.

    Selline kingihullus on tõesti rabav. Meie õnneks aga elab tema pere teisel pool riiki, nii et saime jõule kahekesi tähistada. Vastasel juhul oleks vast tõesti kuusealune ja jõulusokid jm kinke täis olnud.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Eelmisel aastal kui Matt mulle muuhulgas panni kinkis (klassika!), protesteerisin pettunult, et kõigepealt peab ikka kõrvarõngaid ja asju kinkima, alles siis võib pannide juurde asuda. Sel aastal sain sünnipäevaks valgest kullast kaelakee teemantripatsiga, väga ilusa. Ta ei ole suurem asi ehete kinkija, pigem praktilise meelega. Naeris, et näe, nüüd võin ülejäänud elu panne kinkida :)

      Ta isa ütles, et peab ikka vahelduma, mõnikord ehe ja mõnikord pann. Ma meenutasin, et õige jah, sa eelmine aasta kinkisid S-le (Matt'i ema) selle ilusa keti ja eelmine aasta olid vist kõrvarõngad vms. Igatahes mäletan, et ta kingib iga kord väärisehteid ja sealjuures väga maitsekaid. Isa ütles, et sel aastal peabki mingi praktilise asja otsima, sest vist on liiga palju ehteid saanud, eelmise aasta kee olevat saanud kriitikat, et teemant oli liiga suur või kett liiga raske vms. Hahaaa, eksole! Igaühel omad mured. Vahel ikka hea ka kui panni saad, muidu ei oska enam peenemaid kinke hinnata!

      Kustuta
  2. Mina olen seda usku, et vähemalt täiskasvanule võiks kinkida seda, mida kingisaaja ise on soovinud (kindlasti täpsustada konkreetset värvi, mudelit vms) või mida ta ka päriselt tahab. Ei poolda kingitusi lihtsalt kingi tegemise pärast, ilma sügava mõtteta. Ei taha kappi kujukesi või enda maitsele sobimatuid küünlajalgu vms. Kuna lastele tahavad kõik sugulased muudkui kinke teha siis ka ses valdkonnas pooldan lapse vanematega läbi rääkimist. Pigem üks mõistlikum ja kvaliteetsem/vajalikum kingitus kui mitu odavat ja kiirelt lagunevat "aga ikkagi kingitus ju" pakki.
    4-aastane ei ole tänase päeva seisuga kõiki pakke veel lahti teinud. Liiga palju uusi asju ilmselgelt. Õnneks sel aastal sai ta vaid paar sellist pakki, milles olevad mänguasjad umbes nädala vastu peavad ja siis juppidena prükki siirduvad.
    Aga üks unistuste kink jäi mul sel aastal siiski saamata, lambavillased sokid ja mõnusad labakindad. Aga eks nendega tegelen ise ja edaspidi.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Jaa, ma olen nõus. Ja kui ikka üldse ei tea, mis meeldida võiks, ei tasuks suvalist asja võtta, pigem siis tõesti mingit teed-kohvi-veini või pähkleid-juustu-värke. Ma olen õnneks väga osav asjadest vabaneja, ühtegi üleliigset asja alles ei hoia, kõik läheb taaskasutuspoodi. Kellelgi on ju alati vaja!

      Mänguasjade osas on kurb see, et odavamad lähevadki kohe katki ja tegelikult on see lihtsalt üks suur prügitootmine. Et korraks on lõbus ja siis istuvad need värvilised plastmassjubinad aastasadu prügimäel, enne kui ära lagunevad.

      Kustuta
  3. Anonüümne28/12/17 10:14

    Appi, kui masendav tegelikult. Seda ületarbimist on meeletult, igal pool. Lihtsalt tohutu prügi tootmine. Kurb :(

    VastaKustuta
  4. Ja ma arvasin, et mu lapsed said liiga palju kinke. Tegelikult saidki, aga ikka tükk maad vähem. Ja rõõm õnneks kaduda ei jõudnud.
    Ise sain kokku 4 kinki(meil oli 4 pidu, et kõik lähemad sugulased ära näha) - neist kaks tegi abikaasa ja täpselt sellised, mida väga tahtsin: kalendermärkmik ja uus telefon, sest vana juba ammu oli poole jalaga hauas. Oma vanaemalt sain pastilaad ja kohvijoogi (ehk väga sobilikult on kõik ära tarbitav ja miskit tolmu koguma ei jää) ja emalt ühe ilusa klaaskausi, kuhu ta kreeme ja muid praktilisi potsikuid pannud oli. Miski ei jää kuskile tolmi koguma ja mina olen rahul. Ainult komme said lapsed üleliia see jõul, ilmselt on neid 5kilo kanti kahe lapse peale...õnneks on meil kapi otsas ruumi.

    VastaKustuta
  5. Ma tegin väga praktilised jõulukingid oma täiskasvanud lastele ja oligi kõik. Keegi kellelegi rohkem kinke ei teinud. Nii hea oli, tohutult vähem stressi.

    VastaKustuta
  6. Meil selles mõttes hästi, ämma juures on kingi väärtus kuni 25€ ja loosipakid (st. tead, kellele teed), samuti teeb nö päkapikk soovide osas eelluuret ja kingi saajad täiega rahul! Ema juures on ammu juba kõik kingitused kedagi toetavad (sel aastal siis Eesti põllumehi ja muid tootjaid) ehk siis söödavad/joodavad ning kohe tarbitavad ning kinkekotidki olid sel aastal teisel ringil. Eesmärgiks polnud mitte kokkuhoid vaid teadlik ühiskonna säästmine! Meile meeldis ja ilmselt jätkame samas vaimus, sest ülesöömine toimus igal juhul!

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Minul on kinkekotid alati taaskasutuses olnud kui nad just kortsu pole läinud vms. Paelad samuti!

      Kustuta
  7. Secret Santa on siin sinust väheke lõuna pool tuntud nime all White Elephant. Ei tea, miks just selline nimi, aga hiiglama lõbus jah. Korra olen teinud säärast õelat nalja, et ostsin WE jaoks hea eestikeelse raamatu, mille siis loomulikult endale sain, sest keegi teine seda kingitust miskipärast ei tahtnud =)

    VastaKustuta
  8. Anonüümne28/12/17 20:55

    Meie ei teinud see aasta kinke,vaid annetasime raha vähihaigetele lastele. Oleme seda teinud viimased kolm aastat. Mulle jõulud üldse ei meeldi. Tüütu ostupüha.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Anonüümne29/12/17 01:53

      Sellepärast, et paljud teised oma ostudega hulluvad, ei pea veel jõule ebameeldivaks pidama. Minu pereringis pole kinke tehtud juba viimased 20 aastat. Saame lihtsalt igal aastal kokku, sööme häid koduseid toite ja tunneme üksteise seltskonnast suurt rõõmu. Jõulud on meie jaoks südantsoojendav rahu ja puhkamise aeg. Ning ei, me ei ole usklikud.

      Kustuta
  9. Kindlasti on kinkidega nii mõnelgi pool liiale mindud. Ise oleme suutnud siin Kanadas sellel piiri peal hoida. Lapsed ei saanud kunagi kuhjaga kinke. Pigem tegime kasvõi ühe, aga tõesti selle, mida nad soovisid. Aastate jooksul olen paljudega pühade ajal rääkides märganud, kuidas mitmed kingikülluse "ohvrid" leiutavad viise, kuidas seda lahendada. Suuremates peredes loositakse, kellele kink teha, nii et sul on vaja vaid ühe pärast muretseda. Mõned otsustavad, et täiskasvanutele kinke ei tehta, ainult lapsed saavad, jne. Eks see kingituste jaht käi nii mõnelgi üle mõistuse. Samas on tõsi, et kaubandusele on see aeg kulda väärt...

    VastaKustuta
  10. Me panime kihlatuga läbipaistvad tutid pähe ja olime ise üksteise kingitused. Me ei tee üldse kingitusi, isegi sünnipäevadeks. Täiskasvanuna kui sa soovid midagi siis sa ostad ja ei pea ootama et keegi kingiks ju. Kõik meie kingid on raha, mis me kinkide pealt säästame ja reisimisse ning tulevikku paigutame. Parem kink kui lisanänn kapile. Võibolla lihtsalt meie elustiili pärast (reisime) ei ole ka vajadust. Mai tea. Inimeste nägemine ja koosolemine toob juba hinge nii palju rõõmu, et ei oska kinki küsidagi. Kingid tekitavad meis rohkem stressi.

    VastaKustuta