Võib-olla on neil lihtsam, kel piim juba enne lapse sündi või vahetult pärast tekib; mina kuulusin klassikalisse "5-päeva jooksul" mudelisse. Alguses käis ternespiima tilkade püüdmine - laps peab ju imema, muidu keha ei tea, et võiks piima toota. Ja need üksikud tilgad pidid nii vägevad olema, et titel polevat rohkem vajagi.
Aga no küll oli valus! Õed ütlesid, et see on normaalne, loe rahulikult kümneni ja kui selleks ajaks pole valu üle läinud, on järelikult imemisvõte vale ja tuleb veidi sättida (ehk siis saab uuesti kümneni lugeda, jee!). Valu oli täpselt selline nagu lõikaks keegi žiletiga niplit maha. Kuigi olen kindel, et isegi kõige nürima teraga ei tohiks tervelt kümme sekki kuluda...
Pärast päeva-paari saagimistöid hakkas õrn nahk tekstuurilt pigem asfalti meenutama ja sain lõpuks aru, et nibukreem oli vist ikka asja pärast sinna sahtlisse pandud. Pluss oli mul enda oma ka kaasas. Ja toimis! Mingil hetkel kukkusid veriste mikrolõhede seest koorikud välja ja niplid hakkasid enam-vähem endist välimust tagasi saama. Kõlab rämedalt, onju? No suht oligi. Aga motivatsioon imetada oli samal ajal ikka täiega laes, sest omaenda beebi on lausa käsitlematult armas! Loodus on asjad paika pannud - sa lihtsalt pead erikuradima nunnu olema, et keegi laseks iga mõne tunni tagant vabatahtlikult oma nibusid maha saagida.
Tore on see, et kõik hädad lähevad lõpuks mööda! Nädalake hiljem kas polnud enam üldse valus või pidi ainult kolmeni lugema. Ja beebs läks ainult armsamaks.
Esimesed viis päeva magas Oscar südamerahus lihtsalt maha. Söötmiseks tuli teda äratada ja söömise ajal jäi kohe jälle magama. Ei saa muidugi pahaks panna, sest piima ju õieti polnud, mis sa tühja ikka lutsutad!
Esimeste päevadega kaotavad kõik vastsündinud natuke kaalu, aga see ei tohiks ületada kümmet protsenti. Oscaril oli kolmanda päeva pärastlõunaks 11% läinud ja kui söögiaeg tuli, ei ärganud ta enam üles! Võtsin lapsel kõik riided seljast, mudisin igatepidi, aga ikka ei midagi! Matt oli just vanematega välja sööma läinud ja ma ei tahtnud enne paanikat tekitada kui ise midagi täpsemat tean. Kutsusin õe, kes kontrollis kohe Oscari veresuhkrutaset, mis oli õnneks normis. Otsustasime, et kuna kaalukaotus on liiga suur, anname iga kord pärast rinnaga toitmist pudelist lisa, et ta kosuma hakkaks ja see aitas väga hästi! Magas endiselt väga magusalt, aga söömise ajaks suutis ärgata ja vähehaaval hakkas ka kaal kerkima.
Kodus oli esimese hooga hästi imelik - kõik muu täpselt sama nagu alati, justkui poleks ära olnudki, aga... meil oli nüüd laps! Panin diivanile kärtsroosa teki, et kogemata Oscarile peale ei istuks, hahaa!
Piima hakkas õnneks iga päevaga üha rohkem tekkima ja alates viiendast päevast huvitus väike ilmakodanik söömisest juba oluliselt rohkem ning magamisest iga päevaga üha vähem.
Haiglas räägiti, et vastsündinutel on öö ja päev segamini. See pidi olema tingitud ainest, mida ema keha toodab - midagi seoses piima tekkega. Öösel kell kaks olevat haripunkt ja seetõttu on beebid umbes 19-04 rahutumad ja rohkem ärkvel. Meie oma otsustas antud vahemikku omavoliliselt veidi pikendada, nii et kuskil seitsmest seitsmeni käib action - tahaks kogu aeg süüa ja tähelepanu ja iga natukese aja tagant kakada ja kui mähet vahetada, siis otsekohe uue mähkme sisse ka väike plörr tekitada, et värsketel vanematel natuke lõbusam oleks ja öösiti igav ei hakkaks. Päeval võib see-eest vabalt kolm tundi jutti magada, siis süüa ja uuesti magama jääda.
Ööd jagasime kohe algusest peale omavahel pooleks, sest mõlemal korraga pole mõtet ärkvel istuda. Matt on nagunii ööloom, kes meelsasti enne kella kolme-nelja magama ei lähe kui just hommikul pole vaja tööle minna, seega otsustasime, et mina magan esimesena ja poole öö pealt vahetame.
Jama on aga selles, et Oscar pole kuigi päri, et tema söögilaud magama läheb ja üle ühe söötmise ei saa pudelist teha. Nüüdseks on kujunenud nii, et kuskil nõks enne kümmet toidan teda ja siis lähen kohe ise magama. 12-1 paiku sööb ta pudelist, aga mõnikord jääb pärast seda nii haledalt nutma, et ärkan üles ja toidan rinnast lisaks. Siis lähen magama tagasi ning 2-3 paiku teeme Matt'iga vahetust.
Eile näiteks toitsin kell kaks ning Matt ütles, et peab nagunii veel tööasju tegema, jätku ma laps temaga ja proovigu ise edasi magada. Kell viis läks uuesti uni ära, Oscar magas alumisel korrusel Matt'i kontori põrandal olevas vankrikorvis ja selgus, et ta polnud vahepeal üles ärganudki! Matt sai portsu tööd tehtud ja mina välja puhata.
Magamistuba on beebivaba tsoon. Ja need mõned tunnid ööund mõjuvad täiesti taevalikult! Teise poole ööst magan koos Oscariga tema toas (või noh, mis ma nii väga magan...) Kõigepealt ta muidugi sööb. Siis kakab. Või nutab hästi kurvalt ja alles siis kakab. Kakamine on raske töö! Mähkmevahetus on omaette ooper, sest esiteks peab jälgima, et ta ootamatult ei pissiks ja teiseks tuleb loota, et puhtasse mähkmesse kohe uut portsu ei kakaks. Sest kui juhtub üks või teine, kujuneb mähkmevahetus kohe poole pikemaks. Või kolm korda pikemaks, sest asju annab vastavalt vajadusele kombineerida - näiteks kõigepealt iseennast ja kõike ümbritsevat täis pissida ning mõni minut hiljem kui teine puhas mähe tagumiku alla lükatud, see mõnusa lurtsatusega täis kakada. Mähkmeid läheb jõhkralt palju! Esimene kastitäis sai juba tühjaks ja ta on alles kaks nädalat vana.
Magamine on igatahes nõrkadele! Ja huvitaval kombel on praegu magamatust oluliselt lihtsam taluda kui enne lapse saamist! Ma olen hästi rahulikult võtnud ja kui ära väsin, tukun päeval koos Oscariga, see aitab väga hästi. Kuigi enamasti on kiusatus vahelduseks midagi muud teha, kasvõi koristada! Ju ma pole veel nii väsinud ka, et see muud asjad üle trumpaks. Ja täiesti hullumeelne kui hästi laps kõikide hädade vastu aitab! Vaatad korra otsa ja hoobilt on nunnumeeter jälle põhjas! Selline armastus tuleb peale, et hoia ja keela!
Need, kes soovitasid viimaseid rasedusnädalaid nautida enne kui laps tuleb, panid minu meelest täiesti mööda. Ema olla on palju-palju lahedam!
Emadus sobib sulle! Vaata kui kena ja särav sa eelviimasel pildil välja näed!
VastaKustutaNaudi seda beebiiga, see läheb nii ruttu mööda!
Ahjaa, milliste mähkmete kasuks lõpuks otsustasid?
Kuna haiglas oli Huggies, ostsime koju minnes samuti need (sest vastsündinu suuruses polnud mähkmeid ette ostetud, alates järgmisest suurusest oli - polnud ju kindel, kas need kõige pisemad üldse mahuvad). Järgmist suurust on Huggies't ja Pampersit pooleks, kavatsen mõlemad ära kasutada ja siis vaadata, mida juurde osta.
KustutaMinul tõmbas kah esimene niplid väga hellaks ja ühele lõhe sisse. Kolm nädalat niuksatasin, kui vaakumisse tõmbas. Peale sündi oli titt suht non-stopp rinna otsas. Ma ei tea, kuidas see lause võimalik on, et iga mõne tunni tagant tuli 10 sek kannatada :D Mul üle tunni küll vahet sisse ei jätnud. Ja tulemuseks oli see, et kahe ööpäevaga oli jõhker piimapais kohal. Teisega läks kogu see algus kuidagi lihtsamalt ja valutumalt, aga söögilaua otsas oli samuti iga tunni-kahe tagant. Kusjuures, kui just uni pikemaid pause sisse ei teinud, siis sõigi esimesed kolm kuud iga 2 tunni tagant. Ja kosus mõnuga :)
VastaKustutaAga beebid on tõesti nunnud. Head nautimist!
Jaa, mul on ka non-stop rinna otsas! Need 10 sek valusat vaakumit iga kahe-kolme tunni tagant käis esimeste päevade kohta, mil piima veel polnud ja pikemaid vahesid söömistele ei saanud jätta, sest oli vaja stimuleerida. Imes ta muidugi kauem korraga kui 10 sekundit, aga see oli natuke teistmoodi valus, mitte nii terav. Ja suurt tihemini ei saanud pakkuda, sest lapse ülesäratamine oli nii pikk protsess :)
KustutaEi saa kommenteerimata jatta, aga ma ju hoiatasin. Selle kommentaariga moned postitused tagasi:Isegi tavalise sunnitusega oli mul esimese lapsega imetamine probleemne. Aga alla ka ei andnud. Nutta sai ka uksjagu imetamisvaludega. Joudu ja jaksu.
VastaKustutaAga ega see raakimine aita, ikka ise tuleb kogeda :) ja esimesed 6 kuud ongi toredad, edasi laheb ainult valjakutsete rohkemaks (jarjekordne hoiatus). ������
Need kusimargid on smile'ikud :)
KustutaAnu, kas pudelist antava piima lüpsad? Imetamisnõustaja on pisut mures, kui see piimasegu on, sest sel juhul rinnad ei saa piisavalt impulssi piimatootmiseks ja sätivad tootlikkuse väiksemaks, kuna nõudlust pole.
VastaKustutaNõudlust on kõvasti, laps sööb nii tihedalt ja pikalt, et pumpamiseks ei jää ausalt öeldes piisavalt pikka vahetki. Seda peab maru ettevaatlikult ajastama, et pärast pumpamist näljane laps tühja tissi küljes ei nutaks.
KustutaHaiglas hakkas loomulikult rpa-d saama, sest mul endal ei tulnud midagi peale paari tilga ternespiima. Seda pigistasin veel pärast imetamist pisikesse süstlasse ja andsin järgmise toitmise ajal juurde, et tal imemiseks rohkem motivatsiooni oleks. Kui vähehaaval oma piim tuli ja kaal kerkima hakkas, jätsime rpa-d järjest vähemaks. Loomulikult oleksin eelistanud seda üldse vältida, aga lapse tervisega ka riskima ei tahtnud hakata.
Õnneks on ta super hea imeja ja rinnast kunagi ära ei ütle ning pudelit rinnale ei eelista. Proovisime ka süstla ja selle sondiga, mille saab nibu kõrvale kleepida, et rpa-d imetamise ajal saaks anda, aga leidsime, et pudel on lihtsam ja siiani pole sel mingeid kõrvalmõjusid olnud.
Praegu saab rpa-d ainult siis kui Matt korra öösel toidab, sest nagu ütlesin, ei jää pideva imetamise vahelt nii pikki vahesid, et pumbata saaks, piima lihtsalt pole nii palju, et lapsele ja pumbale mõlemale vabalt jaguks. Matt annab pumbatud piima kõigepealt ja rpa pärast otsa, muidu jääb kõht tühjaks ja nutt ei saa otsa. Kuniks sünnikaal tagasi ei ole, me rpa-d täiesti ära ei jäta.
Imetamisnõustaja käis veel koduski abis ja tuleb uuesti kui vaja peaks olema, aga hetkel paistab kõik kenasti toimivat. Küll piimahulk ka lõpuks suureneb, Oscar teeb selle nimel igatahes kõva tööd.
Selle väsimusega on jah nii, et vähemalt minul kuni beebi 9-kuuseks saamiseni ei ole väsimus mingi probleem (kuigi mina võtsin tita kaissu, tiss suhu ja mõlemad magasime edasi), siis aga jõudis kogu magamatus korraga kohale. Mul olid selles osas korralikd ( :) ) beebid, et keegi öösel ei kakanud ja pärast söötmist ei pidanud mähet vahetama ning poisil polnud ka kombeks ilma mähkuda kohe pissile hakata :p
VastaKustutaSe oli tegelikult ette teada, et sul piima teke aega võtab. Keisri rõõmud ju.
VastaKustutaRuthile - Ei ole sellist asja nagu piimasegu. See on kunsttoit ja piima pole seal grammivõrdki, seega pole piimasegu vaid lisatoit või kunstpiim.
Aga seda ütles ta õigesti, et loodetavasti sa lisa ei anna. Sellega teed endale karuteene. Ning kui Matt tahab toita, siis pudel unustage ära. Lapsel on imemine raske töö, pudel on alati lihtsam ja ta hakkab seda eelistama. Eriti kuna nii väike ikka veel õpib ja harjutab rinnast imemist. Lüpsad piima välja ja annad kas topsist või süstlast. Topsist nad neelavad ilusasti, süstlast andes saavad sinu sõrme sel ajal imeda.
Ämmaemand, olen sinuga 100% nõus ja tean ka väga täpselt misasi piimasegu tegelikult on.
KustutaAga jah Anu, palun võta seda nõu kuulda. Ja võid mulle, kui imetamisnõustajale, ka kirjutada :)
Nagu sünnitusvalud, kipuvad ka imetamisprobleemid ajaga ununema. Nibukreem on vajalik ka kordussünnitusel ja piima kiiremal rinda tulekul.
VastaKustutaPiima olen kõigi 3 korraga ruttu rinda saanud, kolmas laps oma kolmandaks päevaks võttis juba kaalust juurde, mitte enam ei langetanud. Aga 3h reeglist üritasin kinni hoida vaid esimesega, kes enne 3k juba suht pudelilaps oli, sest kaaluiive arstile ei istunud. No selle lapse kaal ja pikkus ei ole 11a hiljemgi kokku sobivad, mis parata!
Teised 2 mul puha rinnalapsed olnud, keskmine oli täitmatu, aina sõi ja kosus pontsuks ( 2a sünnipäevaks sale laps). Kolmas sõi ka iga tunni tagant, hiljem õppis ööpäevas paar 3h magamispausi tegema. Aga kaaluiive oli tal kõikuv ja kribal laps on veel praegugi, ehkki mitte nii läbipaistev kui esimene. Kuid mu hilisem arst on usaldanud mind ja lapsi ning mitte tühjast kära teinud. Sulle aga head beebi nautimist! :)
Kohe täitsa suure poisi näoga;) Beebiiga on igal juhul nunnu... Ja edasipidi muidugi ka, aga vahel tuleb endale meelde tuletada, et kõik läheb mööda ja lõpuks isegi liiga kiiresti.
VastaKustutaAhjaa, kakamine jääb üldjuhul harvemaks. Mul oli ka teine poiss selline, kes alguses ainult kogu aeg kakas, õnneks tihti kraanikausis pepu pesemise ajal. Praegu (5-kuuselt) enam-vähem üle ühe või kahe päeva. Esimene poiss kakas pärast päris algust kord nädalas või isegi harvem (kuni lisatoiduga alustamiseni).
VastaKustutaVäga armas lapsuke :) ja nii tore, et nii palju professionaalseid nõuandjaid võtta, kes siin lahkelt oma abi pakuvad siin. Olge tublid!
VastaKustutaEsmalt soovin õnne, sest ma ei ole seda veel teinud - õnned ja head tervised teile! :) Beebi on väga armas!
VastaKustutaMul sündis esimene laps veidi enne õiget aega ja temaga tuli mul piim veidi hiljem rinda, ka ternespiim. Kurtsin personalile mitu korda, et mitte mingisugust piima ei tule, mitte midagi, nibu ei lähe pigistades niiskekski ning laps vahelduva eduga imeb ja nutab ega ole olukorraga rahul. Öösel ei maganud beebi silmatäitki ja see oli pärast sünnitust ikka väga masendav, sest mina olin päris kurnatud. Viimasel kurtmisel arst juba ärritus, et mis jutt see on ja tuli ise mu nipleid pigistama, et näidata, kuidas mul piima tuleb. Ei tulnud. Tõi siis rinnapumba ja tõmbas nibudest vaid vere välja. Järgmistega oli õnneks piim kohe rinnas ja pärast sündi lapsed peale magamise suurt midagi ei teinud. Kui järgmistega nibud nii suurt vatti ei saanud, siis imetamine oli ikka jube valus, ainult et see valu oli kõhus - emaka kokkutõmbed. :D
Imetamine võib veel igasuguseid üllatusi tuua. Mul ühele lapsele meeldis rinna otsas magama jääda ja pea keeras ta alati sedasi ära, et hammastega hoidis veel nibust kinni. Tegelikult tegi ta sedasi ka ärkvel olles. See oli valus.
Iga lapsega tootis parem rind rohkem piima kui vasak. Esimese lapsega ei osanud ma sellele erilist tähelepanu pöörata ja andsin kordamööda mõlemat rinda, kuid vasaku rinna jaoks oli sellest vähe, selle tootlikus aina vähenes, kuni lõpuks ei tulnud sealt enam midagi. Viimased 4 kuud andsin ainult paremat rinda, mis tähendas siis ka seda, et see oli vasakust rinnast 2 korvi suurem. :D Järgmiste imetamiste ajal olin juba targem ja andsin vasakut rinda rohkem kui paremat ehk siis iga kord, kui oli selle rinna kord käes + veidi ka siis, kui oli parema rinna kord. Sellele vaatamata tootis parem rind rohkem piima. Piima iseenesest oli väga palju ja lastel oli rinda palju kergem võtta kui pudelit, sest rinnast jooksis piim ise suhu, lapsed ei jõudnud seda vahepeal allagi neelata. Pudelit ei hakanud keegi võtma ja luti suutsin ka vaid esimesele lapsele suhu suruda, huvi selle vastu jäi siiski leigeks ja ta võõrdus sellest aastaselt ise. Pudeli- ja lutivastane ma ei ole, vastupidi, mul oli kahju, et mu lapsed need ära põlgasid ja sellega minu elu veidi keerulisemaks muutusid - käigud jäid nende esimesel eluaastal väga piiratuks ja ka issi käed jäid abistamisel lühikeseks.
Issand, mul hakkasid kohe tissid valutama, kui seda imetamise algust meelde tuletasin. Mul tuli peale keisrit piim rinda 3-4 päeval. Selle aja peale oli beebi mu ühe nibu nii puruks imenud, et mingi nahajupp rippus. Krt, kui valus see imetamine oli.
VastaKustutaSee on laste juures äge jah, et nad lähevad iga päevaga aina toredamaks. Mul pole veel seda tunnet olnud, et oh oleks ta veel väike. Aga nii remargi korras mainin, et mul ikkagi neid nibukreeme oma laste jooksul vaja pole läinud. Kuigi kõik imetamised on alanud kolmepäevase ööpäevläbi tissiotsas rippumisega, kuni piim on kohale jõudnud. Peale seda on olnud mitmepäevane piimakooma (pargin kõhu piimatäis ja siis magan edasi). Tavaliselt on selle piimakooma ajaks kohale jõdnud sugulased, kes tahavad uut inimest näha. Aga uus inimene on režiimil söön ja magan, isegi silmi ei tee natukeseks lahti. Mina pole küll mingi imetamisnõustaja, aga ma olen ka kuulnud, et öine imetamine (ja mitte pudelist söömine) on just sellepärast oluline, et siis toimubki piima tellimine. Et kui öösel midagi muud annad, siis jääb tellimus suuremale piimakogusele esitamata ja piima hakkab nappima. Kuigi süsteem, mille te välja olete töötanud on kadestusväärne. Ma olen kõik ööd ise sahminud. Esimeste lastega tegi ikka mees ka, aga kuna me elasime kööktoas, siis ma kuulsin kõike, mida nad seal kahekesi tegid ja magama ei jäänud enne, kui laps ka magas. Lõpuks vaatasin, et mis ma sest mehest piinan, kui ma nagu nii ise üleval olen.
VastaKustutaÖine piimatellimine on täiega hoos, jah, nii et tervet või isegi poolt ööd ei saa ma kindlasti magada. Aga samas on nende mõne öötunni näpstamine ikka jube oluline, et ise kuidagi funktsioneerida suudaks. Ma ei kujuta ette, kuidas üksikemad vastu peavad?!
KustutaMinu meelest on see ka suureks abiks kui laps saab kasvõi samas toas isaga olla ja mina ei pea teda ainsana hoidma ja rahustama kui nutab. Jõuan natuke süüa või koristada või uudiseid lugeda, lihtsalt mingeid "tavamaailma" asju teha. Öösel on muidugi parem kui on rohkem ruumi, muidu ei puhka ise välja. Kui Oscar ikka nutab, läheb mul isegi maja teises otsas kohe uni ära, olenemata mitmest suletud uksest :)
Palju õnne! Beebi on võrratu :)
VastaKustutaMinu esimene beebi saab täna 2-kuuseks. Sündis pisut enne õiget aega ja ka minul polnud mingit piima, kuigi sünnitasin. Algus oli metsikult valus, ja haiglas küsisin rpa-d juurde - keegi ei esitanud küsimusi ja anti kohe. Jätkasin nii, nagu sinagi, ehk siis enne rind ja paar korda päevad hiljem pudel järgi, ja ei saa öelda, et see piima teket kuidagi häirinud oleks. Praeguseks on mul piima nii palju, et laps ei jõua ära süüa. Aga vahel annan siiski pudelist juurde (ta iga kord ei soovigi), kuna gaasivalude tõttu jääb laps tihti rinnal magama ja sööb veidi liiga vähe. Aga need on üksikud korrad ja enamasti saame kenasti oma jõududega hakkama. Seega ei ole see väike lisatoit nii saatanast midagi, nagu osad arvavad :) Aitab nö ree peale saada.
Ma olen nõus, meil aitas ka ree peale saada ja midagi paha sellest ei juhtunud.
Kustuta