31 mai, 2020

Iluvigadega leppimine

Mallu kirjutas, et mitmed inimesed ütlesid ta lõualotist vabanemise idee peale, et õppigu end lotiga armastama, siis ei pea sellistel protseduuridel käima...

Lõualott ei ole minu meelest mingi vaieldav iluviga nagu näiteks väikesed rinnad, mis mõne meelest on ilusad ja teise arvates mitte. Ma ei tea mitte ühtegi inimest, kes lotist unistaks või sõbranna oma kadestaks. Minu meelest võib iluvigadega leppida (noh kui oled selline leplik tüüp, mina ise näiteks absoluutselt ei ole), aga kui armastamise juurde tulla, siis kas iseenda eest hoolitsemine ei lähegi mitte armastamise alla?

Kuulge, ma isegi remondin oma kodu just sellepärast, et seda armastan! Ja kuna kõik uuendused olen saanud oma maitse järgi välja valida, armastan neid veel kohe eriti palavalt. Ma ei kujuta ette, et Mallu tulevikus oma ideaalset lõuaalust takseeriks ja kahetseks, et lasi loti ära kaotada.

Mul on näiteks breketid olnud. Teate, miks ma ortodondi juurde läksin - sest külje pealt oli üks hammas natuke reast väljas ja veidi teiste peal. Vastuvõtul selgus aga, et minu lõualuu olevat nii paljude hammaste jaoks liiga väike ja esihambad seetõttu ettepoole kaldus. Breketite panemiseks tuli ruumi tegemiseks kummagi külje pealt (nii alt kui ülevalt) üks hammas välja tõmmata ning lisaks eemaldada tarkusehambad, mis olid igeme sees pikali ja kasvasid ülejäänud hammastele otsa.

Kaheksa (!) hammast tõmmati välja, kaks aastat kandsin breketeid, paar aastat suulaeplaati (öösiti) ja alumiste esihammaste taga on siiamaani traat. Aga tulemus - oumaigaad! Mitte ainult hambad ei ole ideaalses reas, aga ka profiil läks palju ilusamaks (ei näe enam külje pealt nagu ahv välja), huuled ulatuvad korralikult kinni ja... üleüldse  - KUIDAS ma ise toona tähelegi ei pannud, et mu hammastega midagi valesti oli?

Hea meelega jagaks teiega mingeid drastilisemaid kaadreid, aga selgub, et kui ma uue arvuti saamise puhul fotosid harvendasin (mul oli neid megapalju), sai kõik koledamad pildid ära kustutatud. Alles on ainult sellised, kus ka defektne hambarida peaaegu ideaalne tundub, sest noh, nagu ma ütlesin, ei ole minu jaoks iseenda iluvigade armastamine kunagi mingi tõsiseltvõetav võimalus olnud, isegi mitte tagantjärele, hahaa!

ENNE:

PÄRAST:

Teil muidu tuleb enda iluvigadega leppimine hästi välja? Ei taha olla siledam, saledam, lotitum?

33 kommentaari:

  1. Minumeelest oled koguaeg ilus olnud. Selline kaanepildi ilus :)

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Kui ma kõik koledad pildid ära kustutasin arvutist, tundus endale ka, et täitsa okei :D

      Kustuta
  2. Ma alguses vaatasin “enne” pilti ja polnud veel teksti lugenud ja arvasin, et see ongi “pärast” pilt, sest juba see oli mu arust nii ilus. Särav, naeratav ja kaunis inimene, no mis sa veel tahad 😊

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Mul lihtsalt polnud enam ühtegi koledat hammastepilti võtta, muidu oleks efekti mõttes võinud mõne vähem poseeritud ja reaalsema panna. Mis nii viga kui meik peal ja juuksed kammitud!

      Kustuta
  3. "Enne" pildil oli küll ka ilus ja särav hambarida aga vahe "pärast" pildiga on ikka nähtav. Ja kehv hambumus pole ju vaid iluviga vaid mõjutab tervistki.
    Ilmselt enamik meist lepivad küll erinevate "iluvigadega" aga võimaluse korral siiski ei ütleks ära korrigeerimisest. Klapib ka sinu toodud kodu näitega. Ma elan vabalt oma veidi pleekinud tapeediga toas kuna servad sel ju ei narmenda ja elamist see ei sega. Aga kui võimalus on värksendusremonti teha siis ikka teen.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Tegelikult ongi kodu remontimisega sama nagu iseenda tuunimisega, et kui võimalusi on, siis miks mitte. Ja kui võimalusi ei ole, siis kammitakse juuksed lotile ette ja valitakse pildi peal paremat nurka, mitte ei õpita seda rohkem armastama.

      Kustuta
  4. Ortodontia on igal juhul mõistlikum valik kui rasvaimu :)

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Aga sama hästi võiks öelda, et meikimine on juba hoopis mõttetu, sest õhtul pesed maha ja kasu ei miskit. Lotiimu on minu meelest igati õigustatud. Selles, kas rasvaimu suurematest piirkondadest ära tasub, ma kahtlen, sest tulemuse hoidmiseks tuleks nagunii toitumist jälgida ja trenni teha.

      Lõpuks taandub see ikka kõik sellele, et kui võimalust on, siis miks mitte? Mina küll laseks loti ära imeda, nina sirgeks lõigata, kõrvad peale lähemale tõsta vms. Mis iganes sellele kaasa aitab, et ennast hästi tunda.

      Ma siin sõin just hommikusöögi kõrvale pool tahvlit shokolaadi ära ja kui küsida, kas see oli mõistlik (või tervislik!), siis absoluutselt mitte. Aga nii hea oli! Nii et miks mitte?

      Kustuta
    2. Nõus :) Meikimine ongi absoluutselt mõtetu :)))No aga pidusse minnes tehakse muidki täiesti mõtetuid asju, ebamugavatest riietest alustades ja kontsakingadest lõpetades. Nii, et mõnikord on justkui ok vastu tuult lolliks minna. Peaasi, et see harjumuseks ei saa.
      Võib-olla siin ongi asi harjumuse tekitamises, et kõik see minus pigem äraootavat või vältivat mõtet tekitab. Kass-naised ja Ken-mehed justkui saadaks signaali, et inimene sellisena nagu on pole suurt midagi väärt. Ta ei väärtusta end läbi tarbimise, seega pole ka teistel mõtet teda väärtustada, sest ta justkui ei vasta kaasaja ootustele ning peaks olema normaalsele (tarbivale?) inimesele suhtluslistidest maha tõmmatud.

      Võib-olla saaks veel paralleele tõmmata. Et mida kõike võiks ja saaks teha põhimõttel kui võimalust on, miks mitte.
      Algset allikat meeles pidades tekib hoopis tahtmine küsida, et mis samal ajal tegemata jääb.

      Kustuta
    3. Kerge meik võib minu meelest just nii palju juurde anda, näo ilmekamaks teha! Aga riideid - oo jaa. Ma vihkan ebamugavaid riideid, ma ei suuda isegi ilu nimel endale midagi ebamugavat selga pigistada.

      Aga sellest ei saanud ma aru, et mis sel algsel allikal siis samal ajal tegemata jääb? Lotiimu pidasid silmas? Vaevalt see nüüd nädalaid või kuid võtab, et midagi nii väga tegemata jääks.

      Kustuta
    4. Ja seda kerget meiki pole üldse raske teha! On olemas väga häid näokreeme, millel SPF, kerge toon ja niisutus. Ongi "nägu peas" ja meik tehtud :) Huultele palsam ka, noh vähemalt mina pean neid niisutama päeva jooksul korduvalt ja korras.



      Kustuta
    5. Nu, et kui minukesel oleks lotiimu jagu aega, siis ma kahtlustan, et leiaks sellele pisut teistsugust kasutust, aga mul on võib-olla prioriteedid ka nii hullult nihkes ja ei sobitu üldse kaasaegse naise kohustuslikesse ilurituaalidesse :)

      Kustuta
    6. See "lotiimu aeg" on natuke suhteline ikka ka. Ma tean paljusid inimesi, kellel "ei ole aega" üht või teist asja teha, samas on aega mingite muude tobedustega tegeleda. Väga vähesed töötavad sellise tempo ja intensiivsusega, ei päriselt ei ole aega millegi muu jaoks, aga sel juhul on see jällegi ikkagi valikute küsimus ka. Ja alati on küsimus ka selles, et kui oluline on seda aega võtta - mina isiklikult ei võtaks lotiimu jaoks aega, sest mul lihtsalt pole lotti. Ja samas loen ma igasuguseid kommentaariume, blogisid ja foorumeid, mis on totaalne ajaraisk ja millest ma harva midagi asjalikku leian, selle aja võiks vabalt ainult raamatutele pühendada.

      Kustuta
    7. Prioriteedid, absoluutselt! Olulised ja elulised valikud. Kui aega ei ole, siis tegelikult ju ei taha, ütleks klassikud.

      Teema on igatahes intrigeeriv. :)
      Kujutan ette kuidas mõnes teises kohas saetaks näiteks tervisliku toitumise või trennitegemise ümber. Kes milleks aega tahab leida.

      Kustuta
  5. Ha, intrigeeriv postitus!
    Esiteks, mida tähendab „iluviga“? Ilu mõiste ju muutub ajas. Rubensi maalitud prisked prouad poleks mingi hinna eest rasvaimu ja lotieemaldust teha lasknud. Ja iluvigade najal tehakse lausa karjääri, model Winnie Harlow tuleb esimesena pähe, vitiligo.

    Ning jaa, mul endal tuleb iluvigadega leppimine hästi välja, tänan küsimast =) Kuigi praegu võib selle juba vanuse arvele panna, olen tolles nö. leppimises eluaeg üsna edukas olnud. Ma ei tea, mul on lihtsalt nii palju muid projekte käsil olnud, mitte-ideaalse hambumuse ja kõveravõitu jalgade ja väikeste rindade üle muretemiseks pole piisavalt aega ja energiat jagunud.

    AGA. Ma olen VÄGA kaugel sellest, et kuuluda „armasta end sellisena nagu oled“ parteisse. Mida see ütlemine üleüldse tähendab? Pole ju vahet, kas kasutad dekoratiivkosmeetikat, värvid natukene ripsmeid ja paned huuleläiget peale ja lakid varbaküüned, või kasutad kosmeetilist kirurgiat, suurendad rindu ja eemaldad lotti jne – mõlemal juhul võib öelda, et sa EI armasta end sellisena nagu oled. So what? Sinu keha, sinu otsused. Muidugi on ületuunitud näod/kehad naeruväärsed vaadata, aga kui inimene endale sellisena rohkem meeldib kui tema nn. loomulik mina, siis kellele see kurja teeb? Tõsi, lakkamatu, progresseeruv tuunimine viitab mu meelest hingeaukudele, kuid kui noa alla minek aitab auke kuidagimoodi lappida, siis on ju hästi. (NB! Paluks mitte valesti mõista, ma ei taha öelda, et näiteks hambumuse kohendamine viitab psüühikaprobleemidele =)

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Ilu on suhteline mõiste, jah. Aga lõualott ju ei ole! Või on?

      Üritan praegu välja mõelda, et mis veel nii universaalselt "iluveaks" võiks kvalifitseeruda ja korra lõi pähe kõver nina, aga näiteks Sex & The City tegelasel Mr. Big'il on kõver nina ja ma pigem ei korrigeeriks seda sirgeks. Samas ei tea ma ühtegi inimest, kes lõualotiga PAREM välja näeks kui ilma selleta.

      Ületuunitud näod/kehad on muidugi koledad, selle vastu ma üldse ei vaidle. Paraku kipub nii olema, et kui ilukirurgiast juttu tuleb, paistab paljudele inimestele silme ette kerkivat keegi megaületuunitud nagu Donatella Versace või Stallone'i ema vms. Ja no selge, et kui oled ilulõikustega mingil viiekümnendal ringil, on kõik ilus ammu läinud ja alles jäänud kunstlik friik. Siis, jah, ei ole ilus.

      Samas pole ma sugugi igasuguse tuunimise poolt, näiteks kunstripsmed ja süstitud huuled ei näe minu meelest ühegi inimese peal head välja, aga rippuvate laugude korrigeerimine, kurjusekortsu botox, lotiimu või suure sünnimärgi eemaldamine võib minu meelest väga ilusa tulemuse anda.

      Kustuta
    2. Mitte et ma nimelt vaidleks, aga kurjusekorts tõi mulle meelde Gal Gadot’, no see Superwomani näitlejanna, tal on väga märgatavad kurjusekorts(ud), ja mu meelest nii värskendav, et ta pole neid botoxiga silendanud. Või siis... oot mis selle näitlejanna nimi oligi? Phoebe Waller-Bridge. Fleabag. Ta oli hiljuti Vogues kaanenägu, presenteeris uhkelt oma suurt sünnimärki näos, ei mingit katset varjata, kuigi tal ilmselt oleks ilulõikuseks võimalusi küll ja veel.

      Ja vot no see ongi see asi, et meie sinuga ütleme, et (üle)süstitud huuled ei näe head välja, aga huulteomanik ise on rahul. Kuigi Dontella suhtes ma seda kindlalt ei väidaks, rahulolu siis - viimases Vogues poseeris ta seljaga kaamera suunas =)

      Kustuta
    3. Oo, ma ei arvagi, et kõik inimesed ennast kohendama peaks ja teiste iluvead mind üldiselt ei häiri. Mallu lott näiteks ka ei häiri, aga ma saan aru, miks ta sellest lahti tahab saada ja nõustun, et tulemus jääks pigem parem kui halvem.

      Huulte süstimine ja kunstripsmed on lihtsalt nii arusaadavalt tehislikud, et jäävad silma. Samuti Angry birdsi kulmud, mida nüüd enam lihtsalt ei joonistata, vaid tätoveeritakse. Sellega olen nõus, et kui omanik ise on rahul, siis tegelikult ongi juba hästi, mis moenõustaja mina olen. Ma ei võtaks omale prantsuse buldogi ka, aga see, et teised võtavad, on ju ometigi okei (siiski hämmastav, et see koeratõug nii populaarne on).

      Donatellat ja Vogue'i ma lausa guugeldasin, aga ei leidnud. Tahan ka näha!

      Kustuta
    4. Pildistasin oma Voguet ja panin Donatella pildi sulle meili, googeldades ei leidnud seda minagi.

      Kustuta
    5. Ma kahtlustan, et barokis-rokokoos peeti lõualotti või topeltlõuga ilusaks, sest hästi paljudel paraadportreedel on see olemas. Olen lausa mõelnud, et järsku lasi selle endale maalida ka mõni, kellel endal ei olnud.

      Kustuta
    6. jep, vaatasin just hulga daamide paraadportreid üle (nt kõik Louis XIV armukesed) - tundub, et see andis ihaldusväärse ümara näo, ma arvan, et neile ei meeldinud liiga terav lõuajoon.

      Kustuta
    7. Toona oli vist, jah, kogu iluideaal kõvasti priskem kui tänapäeval. Naine pidi viljakusega seostuma ja kribalamad ei olnud moes.

      Kustuta
    8. Ma kahtlustan isegi pigem, et teatav ümarus oli staatusesümbol, soost olenemata. Alamklassil oli vähem süüa.

      Kustuta
  6. Anonüümne31/5/20 23:50

    Universaalseteks iluvigadeks võib vist nimetada kõiki neid, millel on meditsiiniline diagnoos ka või on seal piiripeal ja võivad ajaga tervisele kahjulikuks muutuda. Hambumusega seotud probleemid nt. Mul on alumisel real hambad ees viltu ja praegu võtan hoogu, et lasta ära korrigeerida. Varem mõtlesin, et naeratust see ei riku aga ajaga on hakanud häirima, et rääkides on tegelikult näha, pluss sinna koguneb hambakivi ja raskem on korralikult puhastada. Ja veel ootan üht jalaoppi, algul oli ka lihtsalt iluviga aga nüüd on juba vältimatult vajalik.

    Suurte sünnimärkidega (need, mis nahapinnast kõrgemal) võib ka olla nii, et lastakse eemaldada mitte ainult ilu pärast, vaid kui need asuvad sellises kohas, et hõõruvad pidevalt kuhugi vastu ja on oht vigastada.

    Fun fact: mu vanaemale tehti ülalaugude opp (haigekassa rahastusel), kui ta oli ligi 90 juba ja mitte esteetilistel põhjustel muidugi, vaid sellepärast, et oli hakanud nägemist häirima. Tal oli hästi loomulik tulemus aga muidu sellise korrigeerimisega võib ka liiale minna, nii et pärast on inimesel täitsa teine ilme, mitte nagu kunagi nooremana.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Kui mulle breketid pandi, hakkasin korraga kõikide inimeste hambaid märkama. Siiamaani märkan! Näiteks Reet Linnal on ülipuseriti hambad, aga eks tema on selles vanuses, kus noorusajal polnud vist mingit breketite võimalust isegi mitte olemas.

      Rippuvad silmalaud on kah üsna levinud probleem vanemate inimeste puhul. See on iseenesest üsna lihtne operatsioon, ma olen tihtipeale mõelnud, et selline lõikus teeks ju näoilme palju värskemaks. 90ndates võib ilmselt juba pigem võõraks muuta, aga no ütlema 50-60-aastase puhul annaks väga värskendava efekti.

      Kustuta
    2. Anonüümne1/6/20 21:47

      See ei olene ka ainult vanusest ju. Mu vanaemal oli tõesti väga loomulik tulemus, sest ei lõigatud otseselt ilusamaks, vaid lihtsalt üleliigne, häiriv osa ära. Ja samas ühel 30ndates blogijal, kes hiljuti sama opi läbi tegi, on mu meelest täitsa teine ilme nüüd, mitte nagu tal endal nooremana, vaid konktreetselt teistsugune. Aga ju see oligi tema soov.

      Kustuta
    3. Laugusid lõigatakse nii ilusaks tegemise kui nägemisvälja laiendamiseks suht ühtmoodi, lähebki lihtsalt liigne nahk vahelt välja ja kõik. Teine variant on see kui silmad paiste kipuvad minema, siis võetakse ka kohevat sidekudet, mis on juba rohkem ilulõikus. Blogijal sai tõesti tulemus hea, palju värskem pilk.

      Kustuta
  7. Ma tahaks lopsakaid juukseid ja lamedat kõhtu. Ülejäänud on minumeelest tibens - tobens 😁

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Ohhhh, juuksed! Ma nii väga tahaks lopsakaid juukseid. Kasvataks nad poolde selga kohe.

      Kustuta
  8. Anonüümne1/6/20 17:38

    Mul on iluviga, mida keegi endale ei taha - suur nina. Ja ma mõtlen, et ikka väga suur, mitte nii nagu iga teine naine halab oma nina üle. :D Ma polegi kohanud teist naist sama suure ninaga, ilmselt on kõik juba ammu opil käinud. Aga ma olen sellega täiesti leppinud juba väga varajasest noorusest. Minu arust lisab see näole iseloomu juurde, ja mul ongi tugev ja võimukas iseloom. Ei oskaks nöbininaga eladagi. Ma arvan, et ma olen ilus just sellise ninaga, see on minu nägu ja kõik on sellega hästi. Komplimentide ja tähelepanu puuduse üle ei saa ka kurta, sest teisi inimesi märgataksegi pigem tervikuna - kui kõik muu on ilus ja harmooniline (keha, meik, juuksed, riided), siis tundudki teistele ilus.

    Minu arust hammaste korrastamine ei ole võrreldav iluopiga.

    Üks on ikkagi leebe protseduur (natuke valus küll), aga pikaajaline ja rahulik muutus, mitte siiski mõni eluohtlik narkoosiga verine lihunikutöö. Hambaid sätitakse kaua ja pikalt, midagi ei saa eriti valesti minna. Opi puhul lihtsalt ärkad üles ja see, mille said, see ongi su tulemus - isegi kui arstil käsi vääratas või keha otsustab selle haava kuidagi vildakaks paraneda. Lisaks igast kõrvalmõjud, eriti kunstrindade puhul. Ma arvan, et 1000 aasta pärast uuritakse meie aja inimeste skelette nii, et issand nad toppisid kummi endale lihaste alla. Umbes nii nagu meie vaatame tagasi jalasidumisele jms.

    Iluopid on tegelikult nii uus leiutis. Lugesin kunagi mingit lugu, kuidas keegi külastas ilukirurgide konverentsi - ja seal üks arst kirjeldas, kuidas ta lihtsalt mõtles välja, et hakkaks pakkuma naisele vagiinanoorenduse oppe - ja siis kirjeldas seal, mis ja kus tal "harjutamise" käigus valesti on läinud, et teised juba natuke paremini seda oskaks. Et jah, üks asi on reklaam, kus on alati mega ilusad before & after ja sada kinnitust usaldusväärsuse kohta. Teine asi on, et see on teenus nagu iga teinegi - valesti ja viltu läheb rohkem, kui reklaamitakse.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Ortodontias saab tegelikult ikka palju asju viltu minna ja kui läheb, on korrigeerimine keeruline, selles mõttes tuleb tegijat hoolikalt valida. Ja sama kõikide muude asjadega, igal protseduuril on omad riskid. Samamoodi riskantne on tegelikult autoga sõitmine, jalakäijana tee ületamine, kellelegi oma südame avamine ja mis iganes muud asjad. Näiteks lapse saamine on naise jaoks väga suure riskiga kui arste uskuda. Ja ikka inimesed sõidavad, armuvad, paljunevad. Ja lasevad end süstida/lõigata kui raha ja tahtmist on. Eks siis kaalutaksegi plusse-miinuseid ja tagajärjed on nagunii enda kanda, olgu need siis positiivsed või negatiivsed, selles mõttes polegi mõtet kõrvalt arvustada, et mida teised tegema peaks.

      Mul on tutvusringkonnas mitmeid naisi, kes on mingi iluoperatsiooni läbi teinud ja neil on kõigil väga head tulemused, aga kui ei teaks, mida kohendatud on, ei oskaks arvata. Kui tagasi tulla lotiimu protseduuri juurde, siis kõlab küll üsna lihtsa ja ohutuna. Ühtlasi ei usu ma, et kõik need võõrad inimesed, kes tal soovitasid end lotiga armastama õppida, päris tõsiselt ja siiralt tema elu ja tervise pärast mures olid.

      Ma kunagi lugesin statistikat selle kohta, mitu vale jalga Ameerikas igal aastal maha võetakse ja kui mitu õiget jalga, aga VALEL patsiendil. Riskid ei ole ainult ilukirurgia valdkonnas, kuigi jah, ilukirurgia on vähemalt valikuline. Valikutega kipub aga üldse nii olema, et teiste valikuid on vahel raske mõista, näiteks minu tutvusringonnas on mitu paari, kes ei peaks üldse koos olema. Aga eks nad ise elavad selliste valikutega.

      Kustuta
  9. Ainus, mis mind enda puhul häirib on nina. Täpsemalt ninaots. Ei ole küll midagi sellist, mis mul väga enesehinnangut mõjutaks või millest ma vahetpidamata mõtleks aga kui oleks võimalus (st oleks mingi lihtne protseduur) siis muudaks seda küll. Tegelikult on plaanis tulevikus teha ninavaheseina opp, et saaks paremini hingata ning vähemalt Itaalias saab arsti paluda teha mingeid väiksemaid muudatusi (st mitte päris ninaplastikat :D). Aga ausalt öeldes kardan ma igasuguseid lõikusi nagu tuld ning isegi tarkusehamba eemaldamisest taastusin ma üsna raskelt :D

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Hammastega seotud asjadest taastumine ongi tihtipeale raske. Ohh, hambad üleüldse - kuidas on võimalik, et mingi nii väike asi nii palju valu teeb? Ma olin vist teismeline kui mul viimati hammas valutas, võib-olla isegi veelgi noorem, aga meeles on üliselgelt. Ja samas lõigati Oscar minu seest välja nagu niuhti, iga kell laseks pigem keisrilõike teha kui kannataks hambavalu :D

      Aga nina juurde tulles - selline kaks ühes variant tundub kõige parem, ühest küljest on näidustus olemas ja teisest küljest kui see vahesein juba korda teha, ei lisaks ninaots taastumisele ilmselt suurt midagi!

      Kustuta