Edasi tuli väike võrkturunduse reklaam ja pakkumine, et äkki tahaksin kampa lüüa? Nii palju viisakusekribalaid on muidugi isegi minusugusel, et ei hakanud endast peaaegu kolm korda vanema prouaga vitamiinide efektiivsuse üle arutama, aga ma oleks esiteks tahtnud teada, et miks me siin terve maailmaga karantiinis istume ja päästvat vaktsiini ootame kui vitamiinid meid päästa võiks? Ja teiseks, et kui minu kehas juba ongi kõiki vitamiine ja mineraale piisaval hulgal (vereproovi põhjal), siis kas ma olen seeläbi koroona eest kaitstud või peaks purgist midagi peale krõbistama? Ja kas purgil peab tingimata kindel logo olema või sobib iga vitamiin?
Muide, selle kahe kuu jooksul, mil me oleme kodus istunud, olen teada saanud, et sellist asja nagu "külmetus" ei ole olemas. Oscar on siin mööda õue ringi joostes juhtunud olema liiga paljalt või kogemata märjaks saanud riietega tuule-päikese-vihma käes, ta on ülepeakaela suurde lompi prantsatanud, igasugu asju on juhtunud. Aga haige pole ta mitte sekundikski olnud. Ma isegi ei mäleta, millal ta varem nii terve oleks olnud, millalgi beebina vist.
Juunis hakkab Ossu korra nädalas lasteaias käima, eks siis tulevad kõik nohud-köhad-muud asjad tagasi. Vähemalt on sotsiaalses plaanis mõneks ajaks veidi vaheldust, sest kui ühel hetkel olukord jälle hullemaks läheb, peab ta uuesti ainult meie seltskonnaga leppima. Koroona pole ju kuhugi kadunud!
Ma ei tea, mida ma järgmise laine ajal tegema hakkan, sest praegu on soe ja mõnus olnud, mis andis võimaluse pool aeda üles kaevata ja kümmekond uut puud-põõsast lisada. Suvi on tore! Isegi karantiinis.
Jaaa! Mul ka lapsed see 2 kuud terved nagu purikad olnud. Olgugi, et keskmisel puhhuistil on tihti ka 5 soojakraadiga jalanõud tuppa "ununenud" või esimese päikesekiirega kôik riided seljast lennanud, sest "päike paistab ju- suvi"
VastaKustutaMa kohtasin kord üht võrkturundajat, kes üritas mulle oma toidulisandit müüa. Kui ma ütlesin, et mul on analüüsid tehtud ja ühtki ainet puudu ei ole siis vastas tema, et tal on test, mis 100% näitab, et on ikka puudus... Nii "pädeva" argumendi peale ei osanud midagi öeldagi...
VastaKustuta"Külmetuse" olemasolusse ei ole mina ka kunagi uskunud. Isiklik laps (värske üheksane) käib teist nädalat üle päeva õues ujumas (Eestis, Pirita jõele tekitatud veehoidlas, tänan küsimast :)) - no ujulasse ju ei lasta, tuleb teisiti toime tulla :) - "külmetust" ei paista kusagilt.
VastaKustutaKülmetuse koha pealt - jaa, seda õppisin ma keskkoolis, et külmetamisest haigeks ei jää. Ikka viirust on tarvis.
VastaKustutaSiin Norras oli alguses väga veider näha, kuidas lapsed pool-paljalt ringi käivad. Talvel ei ole Oslos pooltel lastel (räägin siin lasteaiast) mütse-kindaid. No kui nad tundide kaupa õues on, siis pannakse ehk müts pähe aga niisama poodi minnes sellega eriti ei jaurata. Esimeste kevadilmade ilmumisel on vanematel alles parkad seljas aga lapsed juba paljajalu purskkaevus. Hea kui t-särk seljas. :D Ei tea, et nad rohkem haiged oleksid kui Eesti lapsed.
Novot. Mina kah siuke lumeinimene ja karastet pliks, kõik alati oigavad, kui mind talvel näevad ja haaravad uute sallide ja paksude jopede järele. Aga mul ikka akuutselt palav. Ja needsamad, kes endid ka suvel kerge briisiga kubujussiks riietavad, mis te arvate, kas nemad on kogu aeg haiged? Vastus on loomulikult jaa. No kergest külmetusest tuleb ülimalt vaid korraks vesine nina, see on ka täiesti loomulik protsess, aga samas võid olla üdini läbi külmunud, jah, on ka sellist olukorda ette tulnud - ja ei saa mitte nohugi. Niiet karastatus ja värske õhk on just need võtmesõnad, eks vitamiinid ka :), mis aitavad igasugustele koroonadele ja moroonadele vastu seista (ja muudele krematismustele ka).
VastaKustutaNo ma ei tea, ma olen kohutav külmavares, aga ma ei ütleks, et ma tihti haige oleks.
KustutaKui tihti on tihti? Mul jopastas ehk kord mitme aasta jooksul, ja siis oli angiin (mandlid ongi mul nõrk koht), aga mingeid selliseid kergeid nohusid-köhasid ei mäletagi, millal viimati oli. Ja nüüd kodus olles, kui need kerepõhised värgid välja jätta, siis polegi kordagi pisikupõhiselt haige olnud. Need külmakartjad kolleegid olid aga igal talvel mitu raksu, ja mitte ainult nohus-köhas, vaid ka gripis. käisid isegi vaktsineerimas, mis on täiesti mõttetu tegevus, sest vaktsineerid ju vaid ühe tüve vastu, tüvesid on aga palju. Aga kui sul nii ei ole, siis on sul vedanud jah :)
KustutaOluline on immuunsussüsteem, see külmavares olemine või mitte, ei mängi nii suurt rolli. St kui karastus tugevdab immuunsust siis on see omal kohal. Aga tugeva immuunsusega nn külmavares elab viirused ka kergelt üle ning nõrga immuunsusega soojapelglik mitte.
KustutaMina olen ka äielik külmavares ja iga kell panen pigem natuke liiga palju kui liiga vähe riideid selga, aga haige pole peaaegu mitte kunagi. Matt ütles minu suure avastuse peale sama, et "külmetus" ongi viirus. Aga inimese loomus on juba selline, et põhjendust vaja ja "külmetamine" tundub käegakatsutavam põhjendus kui mingi müstiline viirus, mille saad nii, et ei pannud tähelegi.
KustutaMa grippi pole kunagi põdenud, palavik oli ükskord kümmekond aastat tagasi (kaks tundi õhtul). Vahel mõni tativiirus küll on, jah, sest ma töötan ikkagi suures firmas avatud kontoris ja puutun väga paljude inimestega pidevalt kokku. Aga igal aastal ei ole.
KustutaP.S., kas see kaunitar on mingisugune Rodo? Imeilus. Teitel seal selline kuldaväärt kliima, mina sinu asemel katsetaks ka tulbipuuga, žakarandaga ja imelillega (Liriodendron tulipifera, Jacaranda, Bouganvillea). Kaks esimest mu suured lemmikud, ma tahaks neid ka siin oma aeda, aga kardetavasti ei pea vastu. Imelill su helehalli maja peal oleks super.
VastaKustutaSee on mingi rodo, jah! Tulbipuud üritasin guugeldada, osad pildid nimetasid magnooliat tulbipuuks, see ongi? Kusjuures selle oranži taga olev suur põõsas on magnoolia, aga juba õitses ära ja nüüd on roheline.
KustutaEi, magnoolia on magnoolia (neid on ka eri värve, valgest tumepunaseni, isegi vist õrnalt väävelkollaseid, aga ikka külmad toonid), ja tulbipuu on tulbipuu. Mulle meeldivad ühed punaste või oranžide õitega (ja ikka soojad toonid), aga külmakindlam pidi olema just kollaste õitega, kas virginia või carolina või mis ta täpselt oli. Magnoolia ju lõhnab ka metsikult hästi, aga tulbipuu kohta ma ei tea, kas lõhnab.
KustutaOtsisin selle rodo täpse nimetuse ka sulle - Gibraltar Azalea "Mandarin Lights"
KustutaAtteh :)
KustutaJaaa, bouganvillea on tõesti imeline! Ja jacaranda ka, praegu just õitseb. Nii kaunite soovituste peale lähen kohe huviga tulbipuud googeldama :)
VastaKustutaLihtsalt neile viirustele, mis nn külmetushaiguseid levitavad, sobib selline külmem kliima paremini ning nõrgestatud organism (kasvõi külma saanud) on vastuvõtlikum haigustele.
VastaKustutaMis tuletab mulle meelde, kui vaatasin siin millalgi vana filmi Romi Schneideriga peaosas - "Sissi - Die junge Keiserin". Selgus, et tal oli tuberkuloos, aga tema ema ei jätnud jonni ja viis tütre Kanaari saartele ja seal kadus igasugune tiisikus ära ja noor kuninganna oli jälle terve nagu purikas. Niiet kliimast sõltub ka palju.
VastaKustutatuberkuloosist räägitakse, et enne antibiootikume oli põhiasi, mis aitas, päike. Teisisõnu D-vitamiin, millest pilvisemas kliimas elaval inimesel ilmselt kogu aeg vajaka jäi.
KustutaNovot. Austrias on ju need külmad niisked tuuled, mis mägedest puhuvad, ja Sissi olevatki kangesti päikest armastanud, niisiis Kanaaride päike mõjuski talle hästi. Kuigi miks just sinna - sealsamas külje all Ungaris oleks päikest ju ka küllalt olnud, ja ungarlased armastasid teda, st Sissit. Aga nojah, troopika on troopika.
KustutaÜks mu kolleeg kunagi rääkis, et talle mõjus isegi Pärnust Võrru kolimine väga hästi, mandlid polnud enam pidevalt haiged.
KustutaJah, käidi ju mägedes "tervisliku õhu käes". Mis vist töötas päris hästi just tänu õues olemisele. Sest palju sa Pariisis salongist salongi kulgedes ikka päikest said, aga sanatooriumis toimus sotsialiseerumine vabas õhus ja ühtlasi produtseerus siis ka kaitsev vitamiin.
VastaKustutaja piisavalt kõrgel mägedes pole enam nii palju pilvi ka. Pariis on sellega võrreldes ilmselt sombune.
Kustuta