Mõned teist juba teavad, et ma muutsin abielludes ka eesnime ära. See on pikalt küpsenud otsus. Kanadasse kolides oleksin justkui oma nimest ilma jäänud, sest keegi ei oska seda hääldada. Küll ma olin Änju ja küll Änuuu. Ajapikku harjusin ja kõik variandid muutusid nii omaks, et ma ei pööranud sellele enam üldse tähelepanu. Millega ma aga ei harjunud, oli see, et peaaegu iga kord kui oma nime pidin ütlema, tekkis sellest pikem arutelu. Alguses oli vist isegi tore, et tunti huvi ja nii, aga ajapikku muutus pehmelt öeldes tüütuks. Ja võõrapärast nime on inimestel raske meelde jätta.
Ühel hetkel hakkasin näiteks kohvi kaasa ostes ütlema, et mu nimi on Anna. Päevapealt kadus vajadus nime kolm korda üle korrata või tähthaaval ette lugeda. Ajapikku jäingi seda kasutama kõigis väheolulistes kohtades nagu näiteks poodide riietuskabiinides ja mänguplatsil teiste emadega. Ja siis millalgi oli Anna täpselt sama palju mu oma nimi kui Anu, Änju ja Änuuu.
Teine asi, mis mind häiris, oli kirjapilt. Esiteks peeti mind kirja teel korduvalt hinduks (Anu on Indias levinud naisenimi). Teine probleem oli see, et omastavas käändes sai minust kirjapildis anus. Küll ülakomaga, aga siiski. Töökaaslastega tuli kunagi jutuks, et nad kirjutavad esimese hooga Anu's, aga kuna see näeb lihtsalt nii vale välja, siis ehitavad lause kuidagi teistmoodi üles, et ei peaks mu nime omastavas käändes kasutama.
Ja siis läksin mehele ning sain oma Eestis mitte nii levinud perekonnanime asemele väga eestipärase nime (sest no ikka juhtub, et kolid teisele poole maakera ja saad kanadalaselt Eesti nime). Mis tähendas, et perekonnanime jäängi elu lõpuni tähthaaval ütlema. Mis viis omakorda mõttele, et võib-olla peaks vähemalt eesnime ametlikult Annaks muutma, mis kaotaks mu tulevikust palju ebavajalikku nimearutelu ära.
-
Kanadas suhtutakse nimedesse suhteliselt loominguliselt. Väga palju kasutatakse lühendeid, näiteks Patricia'st saab Trish või Trisha. Samas ei peeta viisakaks teisele inimesele hüüdnime andmist (nagu Eestis saab Katrinist Kati), vaid nimeomanik ise peab teada andma, kuidas teda kutsuda tuleks.
Süsteem on selline, et kui soovid kasutada nime, mis erineb su ametlikust nimest, tuleb see ankeetides panna eesnime järel jutumärkidesse. Näiteks Patricia "Trish" Smith. Võõrapärase nime omanikud kasutavad tihtipeale lihtsamat kohalikku nime, näiteks Taranjeet "Lisa" Agarwal.
Sellest nn "eelistatud nimest" peetakse alati raudselt kinni. Näiteks töökaaslased ei teagi, et oled passis Taranjeet, sest graafikus, meiliaadressil ja nimesildil seisab kenasti Lisa. Su arst kutsub sind Lisa'ks. Su lapse õpetaja nimetab sind Lisa'ks. Nii et põhimõtteliselt oleksin võinud ka seda teed minna, aga leidsin, et miks mitte siis juba ametlikult muuta. Ja kuna topelt ei kärise, võtsin keskmise nime ka juurde.
Siin on KÕIGIL keskmine nimi. Või kaks. Seda ei kasutata igapäevaselt peaaegu mitte kusagil, tõenäoliselt ei tea sa isegi oma sõprade keskmist nime. Keskmine nimi lihtalt on. Vahel kasutatakse seda sotsiaalmeedias perekonnanime asemel. Mõnikord on see seotud peretraditsiooniga. Mõnele meeldib keskmine nimi rohkem ja kasutab seda hoopis eesnime asemel.
-
Nüüd tekkis ilmselt nii mõnelgi küsimus, et kuidas mind siis edaspidi kutsuma peaks? Minu meelest on loogiline, et kes mind siiani Anuna on teadnud, nende jaoks olen loomulikult Anu edasi. Nii olengi kõigile öelnud.
Ma olen Starbucks'is Mary... Esimene nimi mis mulle pähe tuli kui ma ei viitsinud oma nime spellida ja nii see on jäänud.
VastaKustutaKui kunagi kirjanikuks peaksid hakkama, saaksid seda koos oma perekonnanimega pseudonüümina kasutada. Kõlaks hästi!
KustutaOi, mina olen meister nimesid ja hüüdnimesid panema. Kunagi oli see probleem, et kuldklientidest rääkides ei saanud ju neid nimepidi nimetada, siis said-tekkisid neile hüüdnimed, ja kes - eks ikka allakirjutanu, va Kiusu McPunn :) Samamoodi ei ole kunagi probleem olnud oma Noa laevale nimesid panna - jeerum, kus see vesum rotte, kes kõik aegade jooksul nimed saanud XD Esimene täiesti oma kass oli Zepe Led Zeppelini auks, kes mul tollal oli lemmikbänd, ja viimane noorkaak sai nimeks Moisha (Mooses), sest see lihtsalt sobis talle nii hästi.
VastaKustutaMuide mul üks endine kolleeg on ilmselt su mehe kauge sugulane, kui nime järgi otsustada.
Kui nüüd sinatsest omastavast käändest rääkida, siis oli jumala tõemeeli Eestis kunagi firma, mis end uhkelt selle nimega esitles. Ma küll ei tea, mis nende spetsialiteet oli, noh, dildosid nad vast ei tootnud ega eksportinud ;P Aga selguski, et firmaomanikud ise polnud teadnudki, mis see nimi tähendab, muudkui aga uhkelt igasugu "vällamaa" nimesid panema. Et oleks siis natuke enne kodutööd teinud või nii. Ei mäleta enam, kuidas see välja tuli (no sügavalt 90-ndatel), aga ilkumist oli üksjagu.
Niisama kui selle Balti jaama taga seisva asutisega Wagon Lits. Natuke parema saatusega oli kõrts nimega Hell Hunt, mis algsest nimest muhedasti maakeelseks tahenes.
Nimest oleneb tegelikult üsna palju, ja kes usuvad igasugu astroloogiat, siis on nimedel ka tähendused olemas. Seesama Anu oli vist foiniikia taevajumalanna, ning Briti saarte kaunis rahvas sidhe'd olid Tuatha de Danann, ehk jumalanna (D)Anu rahvas. Mul on endal ka jumalanna nimi, pealegi päris vinge jumalanna oma, aga siiski ma eelistan selle lühemat versiooni, sest see kõlab palju paremini (või hoopis täispikka). See keskmine, nuditud variant on nagu kivi jalges, ei lase korralikult tiibu sirutada. Kui ükskord lisna raha saan, siis lähen ja muudan ameltikult ära - võtangi selle luuletajanime. Netist olen järele vaadanud, samanimelist pole olemas, muidu on nii, et selle minu päris nimega (ees- ja perenimi kokku) tuleb esimese hooga mingi poole noorem kurjategija välja. Vot ole siis!
Aga Annasid on meilgi suguvõsas ulgem - emaema, isaema ema ja isaisa ema, tädi, ja veel mõned veelgi vanemast põlvest.
Muidu aga siia juurde üks väike vemmalvärss, arva, kust: See on muna Annale, mitte praepannile :)
Mul tuli sinu kommentaari lugedes meelde Saksa iluuisutaja Katarina Witt. No ei tööta sama nimi igas kultuuris.
KustutaNo täpselt. Oi küll oli siinmail irvitamist tollal (teatud ringkondades), kui Katikene veel agaralt võistles.
Kustutama muidu Anu aga ristinimi on Anna (eestis seda kusagile tavaliselt kirja ei panda, mõni küll muudab nime) ... välismaal olen tavaliselt Ann.
VastaKustutaAnn-pann nagu mu laps kohe kärmelt avastas :) Nii Anna kui Ann on vanavanavanemate nimed, Anu ka... või oli mõni neist põlvkond ettepoole... ei ole väga palju loomingulisust. Mõni Ingel ja Mari ja Marie ka sekka.
Ann oli üks variant, mida kaalusin, aga kuna hääldus on inglise keeles sama nii Ann kui Anne puhul, siis oleksin pidanud iga jumala kord mainima, et ilma e-ta. Muidu oleks ju eriti lihtsalt saanud, lihtsalt ühe tähe ära vahetades!
KustutaOeh, kui äge!! Ma plaanin juba viimased 15a, et ühel päeval saab minust mingi sooneutraalse ja rahvusvaheliselt hääldatava nime kandja. No a' la Alex või Chris vms.. Aga siis peaks ju ka perenimega tegelema, ja pole nagu leidnud sellist nimekandidaati, mis tegelikult ka töötaks ja sobiks :D
VastaKustutaTee ära! Soovitan soojalt :)
KustutaLugesin põnevusega lõpuni, et äkki postituse lõpus tuleb siis uus ametlik täisnimi ikka ära, aga ei tulnud :(
VastaKustutaKirjutasin sulle FB-i :)
KustutaPraegu just meenus, et pikalt oli Maa-ameti juht Anne Toom... Nii et peaaegu nimekaim temaga :)
VastaKustutaÕnnitlused uue nime puhul!!
VastaKustutaHakkasin kommentaari kirjutama, aga läks liiga pikaks - ma hoopiski kaaperdan teema su lahkel loal ja teen 5500 postituse. Sest noh, nagu arvata võid, pole mulgi elu siin Ameerika mandril just kerge oma kolmetähelise nimega =)
P.S. Su koduaed näeb võrratu välja. Värvid!
KustutaKõlalt seondub ka meditsiiniga- anatoom(ia).
KustutaKoduaed hakkab vaikselt jumet võtma, jah. Kuna siin oli 4,5 aastat tagasi lihtsalt tühi hooldamata muruga plats, siis alguses mind häiris, et kõik puud-põõsad nii väikesed olid. Ja plank häiris ka. Aga nüüd on puud kasvanud ja plangu võõpasin suvel üle (MIKS ma selle peale juba varem ei tulnud?) ja aiast on kohe palju rohkem rõõmu.
KustutaMuuseas, Ana oli ka üks nimi, mida kaalusin, sest siis oleks ainult ühe tähe pidanud ära muutma, aga tekkis seesama anatoomia assotsiatsioon. Ja kuna mul on keskmine nimi kah seal vahel, siis kirjapildis nii anatoomia õnneks ei ole. Dokumentidel, pangakaartidel jne on täispikk nimi.
KustutaEesti naised, kes on kirjalikult tööle kandideerinud, on maininud seda eksootilise nime eelist, et ei saada aru, mis soost kandidaat on. Mis võib tähendada teatavat eelist tasuläbirääkimisel, sest eks seda eelarvamust, et "mees peab peret ülal pidama, aga naisel on ainult taskuraha vaja" on mitmel pool, isegi kui ametlikult mitte.
VastaKustutaMul on õnneks kõik kolm eriala sellised, kus mehi väga vähe.
KustutaSama jama nimega. Marju on totaalselt võimatu nimi siin ja ma väsisin juba esimese poole aastaga ära, et pool tundi hääldamise või kirjapildi üle arutlemisele kulub. Nii et esialgu muutus ta Mariaks ja viimasel ajal on üldse Mari olnud, sobib nii Hispaaniasse kui Eestisse ja tähendab suht sama, mis Marju.
VastaKustutaAnu ja Epp on nii nunnud tillukesed nimed. Eestis kasutada🙂 Mul on veel eestikam nimi - Triinu. Seda ei oska pooled eestlasedki normaalselt kasutada, ikka Triin kipub välja kukkuma. Vahel teeb pahameelt küll, kui kolleeg valesti kutsub. Muukeelsetele spellid ka ja siis nad vaesed ikka peavad selle kuidagi omale suhu mahutama.
VastaKustutaAga Anu, sinul on siis Päris Uus Elu - toogu uued nimed uusi pärituuli😉
Aitäh!
KustutaMuide, minu nimeks pidi samuti Triinu saama, aga isa läks üksi pabereid vormistama ja tagasi tulles ütles, et pani hoopis Anu. Mehi ikka ei saa usaldada... :D
Ja minu nimeks oleks äärepealt Ingel saanud. Aga isa mõtles viimasel hetkel ümber. Õigesti tegi :)
KustutaSain siit ka inspiratsiooni kirjutamiseks https://reeedenewyork.blogspot.com/2020/11/mis-mullas-ei-madane-vees-ei-upu-ja.html
VastaKustutaElan norras ja nimi on Heleri (norra keeles kelm või varastatud asjadega kaupleja). Aeg-ajalt mainitakse seda mulle (umbes nagu ma norra keelt kõneledes ise juba ei teaks selle tähendust) aga pigem mulle meeldib, et mu nimi siin nii veidra tähenduega on. Jään koosolekutel ja muudes situatsioonides inimestele meelde ning see tuleb tööalaselt kasuks. Negatiivseid situatsioone pole kümne aasta jooksul olnud. Kirjutada ei oska seda keegi ja hääldust õpitakse ka (pean mitu korda seletama, et olengi nagu norra keelne heleri kuigi nad proovivad mind alguses viisakalt Hilaryks muuta). Veel positiivsema poole pealt - olen õppinud oma nime kõva selge häälega ütlema :D
VastaKustutaSinule palju õnne!
Ka minul käib töö tõttu palju nimesid käest läbi. Esiteks on uskumatu, kui palju on maailmas totraid nimesid - ja inimesed elavad nendega rahulikult, ei kavatsegi ära muuta. Teiseks on uskumatu see, et inimesed tõepoolest EI TEA, mis nende nimi on. Meil peab ära täitma ankeedi, kus on rõhutatud, et seal peab olema nimi ACCORDING TO PASSPORT, aga sinna topitakse igasugu lühendeid ja hüüdnimesid. Ja kui siis läheb lennukipiletite broneerimiseks (töötan turisminduses) ja selgub, et nimi sai vale ja nüüd tuleb pileti muutmiseks märkimisväärne summa välja käia - siis on hala kui palju. Ja süüdimatult küsitakse, et "mind on eluaeg Mikiks hüütud, miks mul ei või siis lennukipileti peal Miki olla?". Eestis ei tule keegi selle peale, et ametlikku ankeeti mingit asendusnime panna. Ja on tulnud ette sedagi, et telefonis inimene ütleb, et ta ei saa meile oma täit nime öelda, sest ei leia hetkel passi üles ja ei saa sealt vaadata ... Ja siis veel osa neid, kes ei oska öelda, kas nende middle name on osa ees- või perekonnanimest. Nii et sellise lihtsa asjaga nii palju jama. Hiljuti nägin passikoopiat, kus inimesel oli 3 eesnime ja mitte ühtegi perekonnanime - on ka selline asi võimalik.
VastaKustutaMaailm on ikka tõesti kirju!
Kustuta