Ükspäev mõtlesin sellele, et laste ja täiskasvanute aju töötab ikka täiesti erinevalt. Nimelt sõi Oscar minu kõrval istudes mingeid väikseid komme. Ja korraga võttis ühe ning surus selle endale ninna. Täiesti lambist!
KUST selline idee tuleb? Ma ei mäleta, et oleksin millegi söömise ajal üldse oma nina peale mõelnud või juurelnud, et kuhu suhupandav kraam veel mahtuda võiks. Lapsepõlve jätame välja, ma ei mäleta, kuidas mu mõte tollal töötas. Aga seda ma tean, et minu ninast pole kunagi pidanud arst komme välja koukima.
Mingi teine päev nokkis Oscar nina ja pani kolli omale suhu. Me Mattiga nägime seda pealt ja hüüatasime ühekorraga automaatselt iiiiiiiuuuuu, nii et laps ehmus ära. Ma pole kunagi varem näinud teda kolle söömas. Loodetavasti ei saa see nüüd igapäevaseks praktikaks.
Sõbranna kurtis, et mehed ja naised olevat ka ikka erinevatelt planeetidelt. Ütles, et vahel tahaks enne magamajäämist niisama kaisutada. Kohe kaua ja mõnusalt. Ja pikalt suudelda. Ning seejärel kaisus uinuda. Nii romantiline oleks. Aga et mees ei oska. Korraks võib, aga mingist piirist tuleb see point of no return nagu lennukitel hoovõturajal.
Ma nii naersin.
Maarja kirjutas ükspäev, et mehed ei tundu nagu üldse romantilised, aga samas on enamik nõretav-romantilistest lauludest meeste kirjutatud. Tõsi.
Ehk natuke lohutab - tati söömine ei kahjusta tervist, pidavat hoopis tervislik olema :) Kuigi, jah, seda võiks siis teha privaatselt :D Arvestades, et see ei näe kuigi kena välja.
VastaKustutaJaa, võiks tõesti privaatselt teha. Ma tervise osas õnneks ei muretsegi, ise sõin lapsena pidevalt pool-mullaseid porgandeid otse peenrast ja ausalt öeldes ei mäleta, et terve päev õues mängides käte pesemiseni üldse enne õhtut jõudsin, aga jäin ellu. Ehk läheb Ossul ka õnneks!
KustutaKas eestipärane "öäk" on teie koduses sõnavaras ja mida Matt sellest arvab? :D
VastaKustutaMa arvan, et ta pole seda väljendit kunagi kuulnud, ma ise ka ei kasuta :)
KustutaOskar on loova mõtlemisega, ega siis nina ainult hingamiseks pole ;) Ma ise olevat pajukiisud lapsest peast ninna toppinud, arst pidi neid hiljem minu röökimise saatel välja koukima :P
VastaKustutaKollide söömise puhul on võtmesõnaks, et te pole seda varem NÄINUD mis on väga erinev sellest kas ta seda teinud on ;) Pealegi olen lugenud teooriat, et kollide nosimine pidavat olema lapse kujunevale immuunsüsteemile hea treening - nina püüab kinni kõikvõimalikud tolmukübemetel pesitsevad mikroorganismid, millega siis keha tutvustatakse. Natuke nagu looduslik vaktsineerimine :D
Ja noh, parem ikka kui kuskile diivani peale neid tõmmata! Ma arvan, et paberi järele kõndimine jääks tema valikuvariantide seas küll viimaseks.
KustutaMa Tõmbasin lapsena neid diivani ääre alla. :D :D :D Polnudki meeles muidu, aga sinu kommentaari lugedes tuli meelde. :D
KustutaTuleb meelde kohe Lindgren ja mida need tema kirjeldet lapsed tegid, elik nagu Madlikese kohta öeldi - jõuab kiiremini igasugu asju teha kut põrsas silmi pilgutab. Emilist ei maksa üldse rääkidagi. Tema tõmbas supitirinaid pähe, neelas münte alla, püüdis oma isa varbaidpidi rotilõksu ja värvis õe siniseks ning tõmbas ta vöödpidi lipumasti üles. Madlikese õde toppis herneid ninna ja Soolavarese lapsed (ja Melker, aga tema oligi ka suht lapsemeelne) suplesid aina riietega, no et lirtsub paremini. Madlike ise käis veel mööda koolimaja katust ja hüppas kuurikatuselt vihmavarjuga alla. Niiet ma arvan, et arenguruumi teil veel on XD
VastaKustutaÜldse ei kahtle ka! :D
KustutaOh, need asjade ninna toppimised. Meenusid paar korda, kui sai traumapunktis käia herneid ja lepatriinusid (kleebitavad logod-kunagi EMT'l olid sellised vidinad) välja võtmas käia 2-3 aastase lapsega. Kui sügavale nad oskavad ikka need pisiasjad torgata, hämmastav. Kust see idee tuleb väikelapsel, et asju ninna toppida? Esimene laps seda tegevust ei harrastanud. Kolli söömist mäletan isegi...brr tegime võidu kollipalle. Mõistatus.
VastaKustutaKollipalle :D
Kustuta