Mind on juba aastaid vaevanud küsimus, et kust tuvid tulevad? Ma pole kunagi näinud väiksemat kui täissuuruses tuvi, aga pole ju võimalik, et nad nii suurtena kooruvadki! Kajakaid, keda on sama rohkelt kui tuvisid, võib ju ometigi ka nooremas versioonis kohata.
Õnneks meenus pärast aastatepikkust pimeduses kobamist, et meil on ju Google!
Sain teada, et ma ei ole ainus, kes on tuvibeebidest puudust tundnud - internet on täis artikleid, et miks me neid kunagi ei näe? Ja vastus on lihtne - nad olevat lihtsalt liiga koledad, et end näidata julgeks! Just sellise pealkirja all peidab end enamik tuvideebidele pühendatud artikleid.
Populaarsuselt teine versioon väidab, et kuna nad 40 päeva pesas veedavad, on nad sealt välja tulles tõepoolest juba (peaaegu) täissuuruses ja nii ei saagi me teada kui tutika tuviga parajasti tegemist võib olla!
Seega palun väga - kui ma pole ainus, kes tuvide üle pead vaevas, siis olete nüüd koos minuga kriipsukese võrra targemad.
Mõned aastad tagasi, tegi tuvi mu rõdule pesa ja mul oli väljakutse ( khm) jälgida arengut munadest lindudeni.
VastaKustutaKui üks pesakond välja lendas, tahtis emalind uued munad muneda. Seekordne astusin otsustavalt vahele.. ja palusin neil teise kodu leida.
Tuvipojad on vägagi olemas. Või on mul siis väga vedanud ja ma olen imet näha saanud.... Halleluuja :)
Vedas sul!
KustutaKusjuures, olen ka sellele vahelduva eduga mõelnud, aga alati olukorras, kus pole olnud võimalust seda kohe guugeldada ... ja hiljem pole enam meeles olnud. Seega, aitäh mõistatuse lahendamise eest! :D
VastaKustutaKusjuures mulle ka ei tulnud pähe guugeldada. Aga kurtsin sõbrannale, et ei tea, kust tuvid tulevad kui korraga plahvatas, et ma saan seda ju guugeldada!!!
KustutaKa mina olen seda mõelnud, et teiste lindude noori eksemplare on ju alati näha, osad manguvad veel vanematelt toitugi, nagu varblased, rästad, kuldnokad ja varesed, aga tuvid mitte. Kuid samas olen näinud hästi saledaid ja hapraid linde - ilmselt need siis need noorlinnud ongi. Toitu nad siiski vanematelt ei mangu, vaid nokivad ise, kust saavad, ja pole neil ka kollast nokka või lühikest saba nagu varblastel ja varestel, et aru saaks, et tegemist on teismelisega. Lihtsalt ongi sellised kõhnukesed.
VastaKustutaTuvidel muide on alati vaid kaks poega pesas.
See üks või kaks poega oleks tõesti nii, kui tegemist on metsas elava tuviga. Linnade häda ongi tihti selles, et on palju lihtsat kättesaadavat toitu ja nii muutuvad kurnad suuremaks, mõnikord juhtub ka see, et aasta jooksul on võimalik üles kasvatada rohkem kui üks pesakond ja nii kasvabki populatsioon liiga suureks ja tekivad probleemid. Meil on siin sama häda kajakatega. Sinna lähedusse kus nad on koguaeg pesitsenud, tekitati prügimägi ja populatsioon kasvas kohe hüppeliselt , ning nüüd ohustab juba ökosüsteemi.
KustutaAhjaa, ja tuvid muide toidavad poegi valge kohupiimataolise pastaga, mis nad nende jaoks välja oksendavad. Ilmselt see on üpris rammus kraam ja pojad kasvavad jõudsalt.
VastaKustutaTurboga peavad kasvama kui 40 päeva pärast täitsa iseseisev elu algab.
KustutaSee, et alati kaks poega, pole vist päris reegel. Elasin kunagi üürikorteris, kus ühes toas olid korteriomaniku asjad, mina seal toas tavaliselt ei käinud. Kord avastas omanik oma asju võtmas käies, et kahekordse klaasiga akna välimine klaas on katki. Parandama ta seda ei tõtanud, ütles, et kevad ju ja küll sügisel, kui linna tuleb, teeb korda. Mina aga hakkasin sealt toast aina sagedamini mingit klõbinat ja hääli kuulma. Alguses eirasin, lõpuks läksin vaatama - ja selgus, et tuvi oli akna vahele pesa teinud ja pojadki välja haudunud. Seal oli neid igatahes neli. Sestsaati käisin päris sageli vaatamas, kuidas nad kasvavad, mistõttu seda koledusejuttu või küll kinnitada - tõesti on inetud. Aga lõpuks saavad ikka linnuks :).
VastaKustutaSiis ikka internet ei valeta kui olidki inetud! :D
KustutaNo nt papagoitibud on ka koledus kuubis :) A vat misuksed kirjumirjud neist lõpuks kasvavad.
VastaKustutaPapagoitibusid olen imelikul kombel näinud, on koledad tõesti!
KustutaPaljudele ei meeldi tuvid ja eks nad ühed "lollnokad" ja "igisitturid" ole. Samas on nad välimuselt väga kenad (mulle isiklikult meeldivad valged väikse halli krähmuga ja pruun-valged, ja siis need säbrulise sabaga), ning nende kudrutamise hääl on üks maailma rahustavamaid, kodusemaid ja mõnusamaid hääli - täpselt nagu pääsukeste vidin, kuke kiremine ja mesilaste sumin. No kukk muidugi sel juhul, kui ta sul õkvalt nina all es kire, vaid kuskil natuke eemal. Need neli heli tuletavad nagu meelde asjade kestvust, turvalisust ja stabiilsust, vähemalt minu jaoks. Tehnilistest helidest oleks selline kella tiksumine. Ja varblaste kevadine plirtsumine nende "koosolekutelt" kuskil põõsastes on ka tore, kuigi mitte otseselt rahustav.
VastaKustuta