Sellest ma üldse ei räägigi, kuidas mõni viskab nagu muuseas tagurpidi salto ja maandub kah kenasti ühel uisuteral. Ma koperdasin täna hommikul omaenda jalgade otsa niimoodi, et oleks peaaegu hambad välja kukkunud...
Kuidas selleks kõigeks üldse treenitakse? Võimlejatel on vähemalt matid all (kuigi okei, nende puhul jääb kah ikkagi küsimus, et kuidas nad kaela ei murra (ja ilmselt mõned ka murravad)), aga uisutajad plärtsatavad ju pidevalt kõvale jääle?
Teine küsimus tekkis mul kiiruisutajate kostüümi kohta - kuidas nad selle selga saavad? See tundub nii tugevalt ümber olevat, et ma eeldan, et üksi seda ilmselt üll ei tõmba. Guugeldasin ja ei leidnud Youtube'i videot ega midagi, nii et küsimus jääb õhku. Sellepärast küsin, et pidin omal ajal pärast jalaveenide süstimist nädal aega meditsiinilist tugisukka kandma ja selle jalgasaamine oli ikka võimatu missioon. Noh, kuidagi sai, aga ikka higi ja pisaratega.
Kolmas küsimus on, et miks kaheinimese kelgul kaks inimest on? Hea küll, saan aru, et muidu ei oleks see kahene kelk, aga olgem ausad, ruumi seal ju kahele pole. Ja osad mahutavad end sellele kelgule veel ka neljakesi ära. Jah, ma saan aru, et raskem kelk on kiirem (sel juhul võiks see ju kõrgemakaaluliste inimeste spordiala olla?), aga kogu see asi näeb nii jabur välja nagu üritaks keegi nalja teha. Küsisin ChatGPT käest ka ja muuhulgas sain vastuseks:
Jah, see, et nad "üksteise peal lamavad" oli tõesti sõnastus mu esialgses küsimuses, aga ma olen peaaegu solvunud, et ChatGPT ütleb, et "nad EI lama otseselt "üksteise peal", vaid pigem väga lähestikku ühel kelgul". Ma ütleks küll, et kui mu vanad silmad just ei peta, siis üksteise peal lamamisest siin nüüd küll VÄGA palju puudu ei jää. Ja "väga lähestikku, aga samal kelgul" stsenaariumi oskaks ma pigem täitsa teistmoodi ette kujutada.
Huvitavatest spordialadest rääkides - te muidu teadsite, et on olemas veealune hoki? Ja hobihobuse sport ehk kepphobustega ratsutamine? Takistussõit ja koolisõit nagu ratsaspordis ikka, aga kepphobusega. Võistlevad omavahel ja puha. Soomes pidada see väga populaarne olema.
Proffide sooritused tunduvad igal alal tavakodanikule täieliku imena ... nende enda jaoks suht rutiin, mida tuhandeid kordi harjutatud. Tütrelt küsisin mägironijate kohta (free solo climbing), et kas need on lihtsalt ebaõnnestunud enesetapjad? Väidetavalt oskavad nad väga hästi oma võimeid ja ohtu hinnata, muidu ei elaks nii kaua. Samas halbade juhuste kokkulangevuse tõttu kukub neid aeg-ajalt surnuks ka. Eks autosõit on tegelikult iga kord enese surmaohtu seadmine, samas arvab igaüks meist, et on osav juht ja ei mõtle selle peale. Paraku osavusest üksi ei piisa, loll juhus ja totter kokkusattumus ja ongi kõik ...
VastaKustutaSee kepphobusega hüppamine tundub sport, mis mõeldud neile, kes pole finantsi, et pärishobuga ratsutada. Noh ikka parem kui ostukeskuses jõlkumine.
KustutaFree solo climbing on kreisi ala! Mul tõmbab ainult sellele mõeldes kõhust õõnsaks.
KustutaJalgpall (ükskõik, milline versioon, ragbi sealhulgas) on samuti algselt olnud sport, mis on mõeldud neile, kel pole finantsi pärishobu seljast palli mängida. Rikaste sport oli polo, ainult mingid matsid ajasid omil jalul palli taga (ja see on muide põhjus, miks ka Ameerika jalgpall on päriselt jalgpall, kuigi nad kasutavad ka käsi: "jalg-" tähendab seal seda, et jalgsi, mitte ratsa).
Kustutaaga praegu - kumb on suurema vaatajaskonnaga sport, jalgpall või polo?
Mulle tundub, et see peab trikiga küsimus olema. Ära ütle, et polo?! Puusalt tulistades ütleksin kohe jalgpall.
Kustutaikka-ikka jalgpall.
Kustutamis näitab, et odava matsispordi staatus ei tähenda tingimata marginaalseks jäämist, võib minna hoopis vastupidi.
kuigi sain guugeldades just teada, et kohtinguprofiilides on polo atraktiivsem hobi kui jalgpall. Aga ilmselt just sellepärast, et haruldasem ja eksklusiivsem.
Kustuta... aga vaatajaskonna poolest ei mahu ta isegi esikümnesse mitte.
Kustutahttps://www.topendsports.com/world/lists/popular-sport/fans.htm
Polo on vist populaarne ka ainult kindlates piirkondades, mitte üle terve maakera nagu jalka.
KustutaUisutajad harjutavad kõiki elemente hakatuseks "kuivalt", st mati peal sokkis, enne kui jääle lähevad. Noja nagu kõikide spordialadega - alustad väiksena ja vaikselt ja sealt tasapisi arened edasi. Keegi ei hakka kohe uiskudel 3kordseid Salchow'e hüppama ega alusta suusahüppeid 90m mäe pealt. :) Algul ikka kergemad asjad, madalamad künkad ja siis sealt edasi. Balletis ei pane keegi kohe varvaskingi jalga, selleks on vaja enne aastaid treenida, et jalalabad ja hüppeliigesed oleks piisavalt stabiliseerunud ja lihas piisavalt tugev, et koormust taluda.
VastaKustutaAa, ja kukkumine on treeningu osa. Seepärast tulebki neid asju teha noorelt, kui luud ja liigesed on elastsemad ja keha paraneb kiiremini.
Uisutajate kuivalt harjutamise videosid olen ma näinud. See keerutamise osa on ikkagi hullumeelne, puhtfüüsiliselt tundub võimatu, et pärast miljonit tiiru oleks võimalik aru saada, kuhupoole miski jääb. Ja eks nad muidugi hakkavad jääl harjutama alles siis, kui matil on ära kukutud, aga jääl tuleb ju sellest hoolimata kukkumisi ette. Ma ise olen uisutades käeluu murdnud, sellepärast imestan, kuidas nad kuskilt õhulennult tulles jääle lajatavad ja naeratades kohe edasi liuglevad nagu polekski midagi juhtunud. Isegi kui iga kord luid ei murra, siis kuradima valus on ju ikka...
KustutaÕnneks on olemas ka spordialasid, mille juures vanus liiga suureks takistuseks ei ole, noh kui asjaarmastaja tasemel oma lõbuks teha. Kuu aja eest kirjutasin, et isegi kõrvaltvaatajale ohtlikuna tunduvat mäesuusatamist saab ka 90'sena täitsa mõnuga harrastada. Jooksmisest, rattasõidust, tennisest, karatest ... jne ... rääkimata kui hoida end normaalses vormis ja nooruses pole luid liikmeid liiga ära retsinud. Lindsey Vonn hoiatav näide aga tema puhul usun, et naise võimas iseloom viib mäele tagasi niipea kui titaanplaadid luid enamvähem koos hoiavad.
KustutaJa vanemas eas muutub sport tegelikult veel olulisemaks kui noorena, sest lihaseid tuleb heas seisukorras olla, et elukvaliteet hiljem kõrge oleks.
KustutaJääl uiskudega hüppeid hakatakse õppima nii, et treeneril või abilisel vms on pikk teivas, mille otsas nöörid ja nende nööride külge on kinnitatud õpilane. Nii vist ei ole võimalik eriti kukkuda või hoitakse ära hullud kukkumised. Olen näinud kuskil selliseid klippe. Ja saltot ka õpitakse nii, ainult seal pidi olema kaks abilist üks ühel pool, teine teisel pool hüppajat, hüppaja nööridega kinnitatud ja nii see läheb.
KustutaJaa, mina olen ka näinud. Aga no kui nad lõpuks ilma nöörideta hakkavad hüppama, siis ikka ju vahel kukuvad. Ja puhtfüüsiliselt ei saa ma aru, kuidas on võimalik uisuteral maanduda pärast mustmiljonit tiiru? Mõnel vist ei hakka üldse pea ringi käima!
KustutaKiiruisutajate kombedest ei tea midagi, aga ujumistrikoode kohta nt oli miski tore klipp kuidas neid parajaks venitati. Mina jälle vaatasin, vaat see kiiruisutamine vormib ilusad lihased, mis selles riietuses muidugi ka ilusti välja paistavad.
VastaKustutaMinul tekkis neid vaadates see mõte, et kas neil on lihased ebaproportsionaalsed? Sest nad sõidavad vist alati ühes suunas? Ehk üks pool on tugevam?
KustutaJah, seda mainiti mingis Olümpia kiiruisutamise spordiülekandes ka, et on tõesti ebaühtlane see lihaste treenitus.
KustutaVeealusest hokist pole kuulnud, aga kepphobustega ratsutamine on varem kusagil nähtud-kuuldud. Mitte, et ma selle peale otsima läksin, kus seda harrastada saaks :-)
VastaKustutaVeealuseid kabevõistluseid on ka peetud. vähemalt ühte võistlust tean. Eestis ja Valtu ujulas
VastaKustutaSee kepphobustega ratsutamine oli veel umbes aasta tagasi Eestis tüdrukute hulgas ikka väga popp. Meie naaber viis oma last autoga linnast välja trenni lausa ja mitmed sünnipäevad toimusid seal trennisaalides. Jumal tänatud, et minu vastavas vanusegrupis olnud plika selle ära põlgas, sest osad kepphobused maksid ikka paarsada eurot, neid müüdi järelturgudelgi. Tundub, et praeguseks on eufooria taandunud.
VastaKustutaOdavam ikka, kui päris hobune! Vaata positiivset poolt :D
KustutaMis lapiti üksteise peal kelgutamist puudutab siis ilmselgelt alguses käis see kahekesi kelgutamine meile loogilisemal moel aga mida enam aerodünaamikat avastati ja ära kasutama hakati, seda "huvitavamaks" asetus muutus :D Kepphobused on popid eelteismeliste tüdrukute seas ja soomlased on veits ebatraditsiooniliste spordialade harrastamisega alati silma paistnud (ärme naistekandmist unusta, eksole).
VastaKustutaNaisekandmisvõistlus on tõesti äge sport!
KustutaPean ütlema, et kui mina ratsutamas käisin, oli meil omaseltsis väga levinud teha ka takistussõiduvõistlusi (vähemal määral ka koolisõidu). Tegime ikka rosetid ja aukirjad, ehitasime takistusi jne jne. Ainus erinevus praeguse trendiga oligi see, et tegime seda ilma kepphobuseta.
VastaKustutaTrenni mõttes on see muidugi ikka päris korralik koormus ja ettevõtmine. Et joosta aja peale (tihtipeale veel liivas või saepurus) ja hüpata üle 80-110cm takistuste. Tore meenutada. Nüüd ei mõtlegi sellele, kukuks vist esimesel takistusel ja murraks kümme luud korraga.
Oot, ilma hobuse ja kepphobuseta? Lihtsalt trenni mõttes? Täitsa hea mõte ju!
KustutaEks me tegime seda rohkem lõbu pärast ja enese proovile panekuks, et kes ikka suudab hüpata kõrgemalt ja laiemalt (ma vist üle meetri ise ei julgenud, veidi hirm tuli sisse). Mälu järgi mõni meist hüppas ka 115cm takistustest üle nagu nalja või siis meeter kõrge ja meeter lai. Trenni aspekt oli nii kõrvaline osa ja väheoluline.
KustutaMa ükspäev meenutasin, kuidas kummikeksu sai hüpatud. "Neljas klass" oli naba kõrgusel, sinnamaani sai ilusti ära karatud.
KustutaKõigele muule lisaks tekkis päris siiras küsimus, et kuidas näiteks selle bobisõidu või kaheinimese kelgu spordini täiskasvanud inimesed üldsejõudavad, et üks hetk niiviisi kahekesi soov kelgutada. Tundub huvitav.
VastaKustutaNii hea küsimus! :D
Kustuta