Orhidee

Singapuri sattudes tasub külastada botaanikaaeda. Sissepääs on tasuta, ainult orhideeaeda pääsemiseks tuleb lunastada 5 dollarit (3 eur) maksev pilet.

Orhidee on Singapuri rahvuslill ja selleteemaline park loomulikult muljetavaldav. Uudistamist jagub kindlasti rohkem kui tunniks. Igale liigile on loodud vajalik kasvukeskkond, osad on võrguga kaetud varjualustes, teised klaasmajas jahedust ja niiskust nautimas.

Piltide abil ilu muidugi edasi ei anna, peab ikka ise nägema. Kohalik kliima paistab orhideedele sobivat, vaevalt nad muidu niimoodi lokkaks. Siinne niiskus on tegelikult meeldiv, nahk ei vaja üldse kreemi, samas on temperatuur vähemalt viimastel päevadel püsinud sellisena, et higistama ei aja (või oleme juba Filipiinidel karastunud). Vihma küll aeg-ajalt sajab, kuid siinne vihm kallab tund kuni kaks nagu ämbrist ja ülejäänud päev on kuiv. Ei törtsuta jupp-haaval.

Ülejäänud park on samuti väga ilus, suurte tiikide ja väikeste küngastega. Koht on nii looduslik, et isegi tualett avanes põõsasse.

Kuna Singapur on kuulus ostukeskuste poolest, ei saanud me neidki vahele jätta. Siin pole võimalik eristada, kust keskus algab ja kus lõpeb, sest poed ei saagi otsa! Otse metroost võib sisse astuda, enamasti on kolm-neli korrust maa all ja teine sama palju maa peal. Kõik peenemad brändid on esindatud ja olustikule on Singapurile omaselt kõvasti rõhku pandud. 

Väga keeruline on aru saada, kus parajasti asud, sest sellist kohta, kust näeks kõiki korruseid korraga, lihtsalt ei ole. Ühes kohas on hall, kust paistab kolm korrust - lähed kõige madalamale, kõnnid edasi, leiad uue halli, kust paistab veelkord kolm korrust ja sedapuhku ei ole sa mitte kõige alumisel, vaid hoopis kõrgeimal... Tänavalt sisse astudes sõidad teisele korrusele ja uksest välja vaadates on jälle tänav, lihtsalt teisel pool... Ulme! 

Õues kosutasime end kärust ostetud jäätisega, mis oli nii hea, et Kustav sõi lausa kaks! Minu valitud vaniljejäätis sisaldas röstitud pähkleid, ja vahvel, mille sisse maius pandi, oli tõeliselt krõbe. Tänavajäätis on ka suhteliselt odav, igatahes odavam kui Eestis, makstes ainult dollari (60 eurosenti). 

Toidud on siin igal pool väga head, kuid hinnad varieeruvad suurel määral. Chinatown's ja ArabStreet'l saab söönuks kõige odavamalt ja sugugi mitte kehvemalt kui kõvasti kallimates kohtades. Pagarid paistavad väga osavad olevat, kõik pirukad, mida maitsnud oleme, viivad lihtsalt keele alla. Muide, Singapuris on ühistranspordis ja selle peatustes söömine keelatud, sest kes ikka tahab pealt vaadata, kuidas sa burgerit mööda lõuga maha lödistad. Kui eile proovisime hiina toite, siis tänases valikus olid araabiamaade hõrgutised. ArabStreet ise on muidugi jälle omaette vaatamisväärsus:

Õhtu lõpetuseks viis Ciaron meid väikesele dringile maailma kõige kõrgeimasse vabaõhubaari "1-Altitude", mis asub 63. korrusel, 282 meetri kõrgusel. Klaasist piirde taga palmide all seistes on võimalik näha edevas tuledesäras tervet Singapuri. Siinne vaateratas Singapore Flyer on hetkeseisuga suurim kogu maailmas, kuid seejuures vaid 42-korruselise maja kõrgune. Seega võime ratta nüüd rahus vahele jätta.