Ma ei teagi, kas võtta meelituse või hoiatusena, et saiamüüja mind juba nägupidi tunneb? Me oleme neid croissante siin ikka kastide viisi nahka pistnud! Kuna sulgemiseni oli jäänud vaid napp tund, uurisin, mis saiahunnikust õhtul saab? Tädi vastas, et ta võib need koju viia kui tahab. Aga et ta enamasti ei jaksa, on juba isu täis söönud!
Kustav ütles, et ma ei tohi mitte kunagi Daniels'i tööle minna!
Eestis oli meil ka lemmikkohvik. See asus kõrvalmajas ja jäi paratamatult kogu aeg risti ette! Hommikuti tööle tormates vaatasin alati kella, kas jääb kaks minutit lisaaega, et soojad lihapirukad kaasa haarata. Need olid ulmeliselt head! Ja moonirullidest ma üldse ei räägigi!
Kustav rääkis Daniels'is käies kogu aeg, et peaksime laskma endist croissant'idega pilti teha ja selle Bibi Pagarisse saatma! Kirjutaks, et meil on nüüd uus lemmik ka, aga igatseme endiselt moonirulle. Mina ütlesin, et kuule, nad ei mäleta ju meid! Neil on sadu kliente, kes kõik jumaldavad moonirulle...Kui Kusti Eestisse läks, oli Bibi külastamine ta listis vanemate järel enam-vähem teisel kohal. Aga kuna sõitis kohe järgmisel päeval Pärnusse, jõudis sinna alles eile. Seisis järjekorras kui omanik leti tagant hõikas, et: "Näe, külalised kaugelt maalt!"
No ma räägin - see saiasöömine ei lõpe hästi! Kohvikupidajad üle maailma teavad meid nägupidi!
Selgus, et ta oli oma kohvikut guugeldades mu blogi leidnud - ma küll ei mäleta ise, aga ju olen neid siin varemgi maininud. Leidis blogist me pildid ja noh, nüüd võime selle croissant'iga foto ikkagi teele panna, ilma et peaks kartma, et meid ära ei tunta.
Kusti ostis siis kotitäie saiu (nagu alati, sest tema ei piirdu ju ainult kahega nagu mina) ja sai moonirullid otse ahjust! Värske laar oli äsja valminud, šokolaad veel peale panemata, aga need on ilma kah väga head.
Ja mina nüüd vesistan siin! 7600 km eemal.
 |
| Bibi Pagari saiad |
Oh, mis vägevad saiad! Sobivad sinna liniku peale nii armsasti. Kahju, et Londonis saiakesed moes pole. Siin on küll croissante, muhveneid ja sõõrikuid, kuid selliseid pärmitaignast hõrgutisi ja muid eestipäraseid vägevaid saiu ei leidu. Ah, äkki ongi nii parem, muidu mul ei õnnestugi ennast kunagi skinny jeansidesse pressida! :D
VastaKustutaKanadas on täpselt sama asi, ehtsaid Eesti saiu pole üldse! Pärmitaigna lihapirukast võib ainult und näha ja moonirullidest pole nad kuulnudki. No ja tuuletaskud ehtsa kohupiimaga... oi-oi! Pole mõtet isegi unistada.
KustutaTere! Nii armas on kuulda, et meie saiakesed ikka meeles! Saadaksime kohe suure portsu sooje pirukad teele, kui nad vaid soojalt kohale jõuaksid:) Kuid jah, meie oleme õnnelikud, kui meie kliendid on rahul ja õnnelikud ning naudivad seda, mida teeme:) Palju jõudud ja jaksu kaugele maale, Gerli Bibi Pagarist
VastaKustutaOo, saiakesed on vägagi meeles. Astun läbi kui Eestisse satun :)
Kustuta