Sinine esmaspäev

Tunnistage üles, kes guugeldas "jõusaali perverdid" ja jõudis seeläbi minu blogisse?

-

Hiljuti sain tuttavaks iirlasega, kes oli veel pool aastat tagasi oma immigratsiooniasjadega täpselt samas seisus, kus mina praegu. Ja tal tuligi vahepeal koju tagasi minna, sest tööloale ei õnnestunud pikendust saada!

Siiani olen ikka positiivset meelt hoidnud ja end lohutanud, et küllap kõik laheneb. Aga… pagana iirlane, ma ütlen! Hästi tore tšikk muidu. Aga masendas mu kohe ära.

Ma tegelikult usun, et asjad juhtuvad põhjusega ja kui järele mõelda, leidub igale jamale, mis mulle elu jooksul kaela on sadanud, tagantjärele väga asjalik põhjendus. Vahel on lihtsalt vaja, et saatus su õigesse kohta lükkaks, vajalike inimestega tutvustaks või muudpidi silmi avaks. Aga… kas võiks seekord nii teha, et ma juba olengi õiges kohas?

Pühapäeva hommikul viisin kogu oma maise vara uude korterisse, ise lähen kolmapäeval järele. Kohe kui värava avasin, hakkasid eemal kanad kaagutama - nagu oleks maale kolinud! Hästi tore! Ja sellest saab (vähemalt mõneks ajaks) mu idülliline argipäev.

Elamisloa osas ei ole mingeid uudiseid. Endiselt "in process". Olen sellele leheküljele mustmiljon korda sisse loginud ja surmani tüdinud, et miski ei liigu. Eriti irooniline on kiri: "saime su taotluse kätte 25. augustil 2014". 7 kuud tagasi! Mõni saab sama ajaga lapse! LAPSE! Tundub nati keerulisem ettevõtmine kui taotlus läbi sirvida ja see järgmisesse hunnikusse tõsta… Just teise hunnikusse ongi mul vaja pääseda, et tööloale pikendus saada. Kui tööloa pikenduse taotlust hakatakse protsessima enne kui elamisloa paberid on uude kohta tõstetud, kaotan õiguse siin töötada. Ehk jään sisuliselt päevapealt ilma oma imelisest tööst, imelisest kodust ja imelistest kanadest.

Iirlane rääkis, et seaduse järgi peaks lahkuma samal päeval kui tööloa taotlus tagasi lükatakse. Mis on absurd! Keegi ei pane mõne tunniga oma kodinaid kokku, et teisele poole maakera kolida! Selle ajaga ei jõua ma isegi tööandjale ära seletada, mis nüüd täpsemalt juhtus! Appi… Tõesõna loodan, et ei pea sellist vestlust ette võtma. Ja uuele korteriomanikule oleks samuti väga ebamugav teatada, et tänks, et kõigi huviliste seast just minu välja valisid, aga ma kolin nüüd välja. Ei tea, kas ongi mõtet asju lahti pakkida, ah?

See ajab mu hulluks!

Ühel hetkel otsustasin agooniat vähendada ja võtta hoiaku, et peatselt ongi minek - mis siis ikka! Eesti suvi on ju tore, sõpru ja perekonda tahaks kah näha. Sügiseks on elamisluba käes ja saan jälle Kanadasse tulla. Kahe aasta jooksul olen siin täpselt nädal aega puhanud, võib-olla polekski paha koju minna, jalad seinale visata, vürtsikilu süüa ja lihtsalt raamatut lugeda?

Esimesel õhtul kui end selle mõttega harjutasin, löristasin alustuseks tükk aega nutta. Agoonia vähendamise üritus oli hoobilt läbi kukkunud! Ma pole veel isegi hokit näinud! Mis Kanada-reis see selline üldse on, ah?

Laupäeval jämmisime guatemalalaste pool ja kuna neil on Eesti-Inglise vestmik, saab peaaegu iga kord seda natuke sirvitud. Minu meelest on vestmiku mõte selles, et oskaksid võõral maal süüa-juua tellida ja vajadusel vetsu üles leida. Ühed siinsed sõbrad käisid suvel Ida-Euroopas ja kurtsid, et kõige keerulisem oligi WC-ga - esiteks ei osanud keegi inglise keelt, et teed näidata ja teiseks olid enamik avalikke kemmerguid tasulised (ma ei ole Kanadas sellist nähtust nagu tasuline peldik veel kohanud) ehk mingi suhtlus, kasvõi maksmise näol, pidi enese kergendamisele alati eelnema.

Ühesõnaga - lihtsad asjad, onju! Kui täiesti umbkeelne oled, ei ole vast mõtet purssida vestmikust leitud pärle: "Me tahaksime edendada ärikontakte Skandinaaviamaadega" või "Ma kasvatan lilli ja teisi dekoratiivseid taimi" või "Tohin ma võtta teie kübara ja palitu?".

Näiteks Kairi ei teadnudki sellist sõna nagu "palitu"!

"There's no answer - Abonent ei vasta". Käsi püsti, kes on kunagi oma elus kasutanud sõna "abonent"? Ja nüüd jätavad käe püsti ainult need, kes tõsimeeli kujutavad ette, et inglise keelt rääkiv inimene võiks sõna "abonent" niimoodi välja hääldada, et eestlane sellest aru saaks… Ühtlasi peab olema hea kokkulangevus ka selles osas, et keelekümblusega tegelevale välismaalasele mõni taoline eestlane vestluspartneriks juhtuks, kes oleks kursis, et meil selline sõna üldse eksisteerib!

Kairi inglasest peika avas vestmiku suvalise koha pealt ja hakkas valju häälega lugema. Esimene lause oli: "Minu auto ei käivitu". Ta ei suutnud tükk aega iseendaga kokkuleppele jõuda, kuidas viimast sõna täpselt hääldada (pagana täpitähed!) ja kui ta juba kolmandat korda "kääiivittu" ütles, hakkasid kõik kohalolnud eestlased huvi tundma, et kas vestmikus on eraldi roppuste sekstioon ka või?