Vahelduseks vihmapilte

Täiesti tüüpiline - mul on homme väga oluline koosolek, mis tuleb põhjalikult ette valmistada. Aga aega pole üldse olnud ja ilmselgelt lootsin liiga uljalt viimasele minutile. Tänasele õhtule siis. Jõudsin koju ja leidsin eest korteriomaniku, kes oli äsja Hong Kongist tagasi jõudnud ja meie poole ööbima jäänud. Veetsin terve õhtu teed juues, Pilvekese komme süües (need on Eesti omadest ta lemmikud) ja elust-olust rääkides. Nii tore oli! Mõtlesin, et lähen pärast seda kohe magama. Ei läinud. Nüüd on kell kolmveerand kaks ja ma blogin. BLOGIN! Mis mul viga on?

Jalutasin täna ühele klientidest päevaprogrammi vastu, et ta hambaarsti juurde viia. Vihma sadas, aga ikkagi nii mõnus. Hästi vaikne. Aega oli palju, kondasin suvalistel tänavatel. Kohale jõudsin liiga vara, seega lubasin endale kohvikus väikse cappuccino ja koogi. Sellise keskpäevase. Toitumine on eelmisest nädalavahetusest saadik täiesti käest ära, ainult mõnnamine käib! Täna olin eriti "tervislik", panin juba hommikul õuna kotti, juhuks kui kõht tühjaks läheb. Jama on selles, et kõht ei lähegi tühjaks kui kohvikute kontsentratsioon nii suur on… Õun on siiani kotis. Tahab keegi? Ökoõun on muidu. Selline Vancouveri öko, et hind on küll kaks korda kõrgem, aga muidu näeb täpselt samasugune välja kui teised.

Ja ilmselt on mul nüüd see bürokraatia-teemaline nõrkushetk, et äkki pean siit üldse ära minema ja kõik tundub nii ilus… Aga võib-olla siin lihtsalt ongi ilus? Isegi halli ja vihmasena. Sest näe - varsti on rabarberid valmis! Maru keeruline on õnnetu olla kui on lootust ahjusoojale rabarberikoogile. Oma aia kanade munadest loomulikult!

Head ööd!