Sellist tuba, kus kappi pole, nimetatakse kontoriks, sest tuba, kust puudub volditavate valgete ustega seinakapp, ilmselgelt pole magamistuba! Kohalik loogika.
Veel üks kohustuslik osa on magamistubadega samal korrusel asetsev linen closet ehk seinakapp, milles on riiulid voodilinadele/käterätikutele. Muidu täpselt samad volditavad valged uksed, millega juba tutvusite, aga riidepuutorude asemel riiulid. Matt'i ema kurtis kunagi, et nende maja olevat täiesti arusaamatu planeeringuga, sest isegi linen closet'it ei ole ning mina, vaene ida-eurooplane, ei suutnud välja mõelda, et mis paganama asi tal puudu on?! Maja on nii suur, et võib ära eksida, igas toas on garderoob, mõnes lausa aknaga, aga näe, linu pole ikka kuskile panna! Matt siis hiljem seletas ja nüüd olen juba oma silmaga veendunud, et linen closet on tõepoolest praktiliselt igas majas.
Linade kapp on alati magamistubadega samal korrusel koridoris ja mõte on vist see, et kõik asjad oleks ühes kohas ja kõigil pereliikmetel/külalistel neile vaba juurdepääs. Puhastele rätikutele siis näiteks.
Kui keegi siin kommentaarides mainis, et tema jaoks on kõik need pildid, mida valitud majadest näitasin, unistustest suuremad, siis mul on täpselt sama asi. Ma olen enamiku elust ühe- ja kahetoalistes korterites elanud, nii et ükskõik milline maja nüüd lõpuks valituks saab, on see minu jaoks sulaselgelt liiga suur. Arvatavasti tuleb vähehaaval harjutama hakata - esialgu istun kapis, seejärel hakkan magamistoas ringi liikuma ja lõpuks venitan areaali elutoa ja muude ruumideni, hahaa. Teate nagu kassidel kui nad uude kohta viia!
Veel üks asi, mis siin väga levinud on, on sviit - see tähendab, et iga vähegi suurema maja sisse kuulub kahe- või kolmetoaline korter, millel on eraldi sissepääs. Neid siis renditakse välja. Sviitidel on kindlasti oma köök ja vannituba ning aknad vaatavad tagaaeda (mis on minu meelest privaatsuse mõttes suureks miinuseks). Sviidist tuleb arvestatav igakuine tulu, mis aitab kodulaenu katta ja tulevikus saab sinna vajadusel näiteks haige vanaema elama panna. Sviiti ja ülejäänud maja ühendab ka alati tule- ja mürakindel uks, mida muidu lukustatuna hoitakse, aga kui sviidis elaks pereliige, võiks selle ka lahti jätta.
Levinud planeering on selline, et maja alumisest korrusest on tagumine pool sviit ning esimene pool garaaž + laundry room + kontor + esik, siis läheb trepp üles ja üleval on elutuba, söögituba, köök ja magamistoad. Nii et omanikul on tegelikult veidi parem vaade, sest enamik aknaid jäävad teisele korrusele. Nanaimo on omajagu künklik, nii et paljudel majadel on sissepääs otse teisele korrusele ja tänavalt tundubki maja ühekordne, aga aia poolt on tegelikult kahekordne. Sel juhul on sviit ikkagi alumisel korrusel, üürnik läheb lihtsalt väravast sisse, kõnnib künkast alla ja siseneb alumise korruse (sviidi)uksest.
Köögid on tavaliselt suured ja väga levinud on need paigutada nurka niimoodi, et mööbel on kahes seinas ning keskel on köögisaar. Kapiuksed on kas puidutooni või valged, punast-sinist-rohelist või muud taolist värvi köögimööblit ei ole ma Kanadas näinud ei kellegi kodus ega ühegi kuulutuse piltidel. Kindlasti on kõik kapid ühte tooni, mitte alumised-ülemised erinevad vms.
Teine asi, mida ma veel kohanud pole, on tapeet. Seinad on alati värvitud.
Paljudel majadel on tagaaias hot tub ehk kuuma veega mullivann, kus on eriti mõnus just talvel istuda. Sauna ei ole muuseas mitte kellelgi! Ujulates tavaliselt on, aga tavaliselt max 60-kraadine.
Peauksel on enamasti mõlemal pool aknad, et esikusse valgust tuua ja paremini näha, kes koputab. Minu meelest täiesti ebaturvaline lahendus, sest kui klaas sisse lüüa, saab varas ukse lukust lahti keerata ja sisse astuda. Ühel majal oli näiteks laundry room'i uks ka klaasiga! Erinevalt peauksest asus see mõistagi maja küljel ja naabrid isegi ei märkaks kui seal miskit kahtlast toimuks. Matt selgitas, et Kanadas ei ole kombeks teiste kodudesse sisse murda, seega polevat klaasist uks mingi probleem. Väiksemates kohtades ei pane inimesed isegi uksi lukku...
Kui keegi siin kommentaarides mainis, et tema jaoks on kõik need pildid, mida valitud majadest näitasin, unistustest suuremad, siis mul on täpselt sama asi. Ma olen enamiku elust ühe- ja kahetoalistes korterites elanud, nii et ükskõik milline maja nüüd lõpuks valituks saab, on see minu jaoks sulaselgelt liiga suur. Arvatavasti tuleb vähehaaval harjutama hakata - esialgu istun kapis, seejärel hakkan magamistoas ringi liikuma ja lõpuks venitan areaali elutoa ja muude ruumideni, hahaa. Teate nagu kassidel kui nad uude kohta viia!
Veel üks asi, mis siin väga levinud on, on sviit - see tähendab, et iga vähegi suurema maja sisse kuulub kahe- või kolmetoaline korter, millel on eraldi sissepääs. Neid siis renditakse välja. Sviitidel on kindlasti oma köök ja vannituba ning aknad vaatavad tagaaeda (mis on minu meelest privaatsuse mõttes suureks miinuseks). Sviidist tuleb arvestatav igakuine tulu, mis aitab kodulaenu katta ja tulevikus saab sinna vajadusel näiteks haige vanaema elama panna. Sviiti ja ülejäänud maja ühendab ka alati tule- ja mürakindel uks, mida muidu lukustatuna hoitakse, aga kui sviidis elaks pereliige, võiks selle ka lahti jätta.
Levinud planeering on selline, et maja alumisest korrusest on tagumine pool sviit ning esimene pool garaaž + laundry room + kontor + esik, siis läheb trepp üles ja üleval on elutuba, söögituba, köök ja magamistoad. Nii et omanikul on tegelikult veidi parem vaade, sest enamik aknaid jäävad teisele korrusele. Nanaimo on omajagu künklik, nii et paljudel majadel on sissepääs otse teisele korrusele ja tänavalt tundubki maja ühekordne, aga aia poolt on tegelikult kahekordne. Sel juhul on sviit ikkagi alumisel korrusel, üürnik läheb lihtsalt väravast sisse, kõnnib künkast alla ja siseneb alumise korruse (sviidi)uksest.
Köögid on tavaliselt suured ja väga levinud on need paigutada nurka niimoodi, et mööbel on kahes seinas ning keskel on köögisaar. Kapiuksed on kas puidutooni või valged, punast-sinist-rohelist või muud taolist värvi köögimööblit ei ole ma Kanadas näinud ei kellegi kodus ega ühegi kuulutuse piltidel. Kindlasti on kõik kapid ühte tooni, mitte alumised-ülemised erinevad vms.
Teine asi, mida ma veel kohanud pole, on tapeet. Seinad on alati värvitud.
Paljudel majadel on tagaaias hot tub ehk kuuma veega mullivann, kus on eriti mõnus just talvel istuda. Sauna ei ole muuseas mitte kellelgi! Ujulates tavaliselt on, aga tavaliselt max 60-kraadine.
Peauksel on enamasti mõlemal pool aknad, et esikusse valgust tuua ja paremini näha, kes koputab. Minu meelest täiesti ebaturvaline lahendus, sest kui klaas sisse lüüa, saab varas ukse lukust lahti keerata ja sisse astuda. Ühel majal oli näiteks laundry room'i uks ka klaasiga! Erinevalt peauksest asus see mõistagi maja küljel ja naabrid isegi ei märkaks kui seal miskit kahtlast toimuks. Matt selgitas, et Kanadas ei ole kombeks teiste kodudesse sisse murda, seega polevat klaasist uks mingi probleem. Väiksemates kohtades ei pane inimesed isegi uksi lukku...
Kanadas ei ole, aga Inglismaal küll on kombeks ukseklaas või ukse kõrval olev klaas puruks lüüa ja siis käsi sisse pista, nuppu keerata (maru lihtne, eks) ja voila! Vähemasti igas paremas inglise krimiseriaalis nii just tehaksegi, kas just igas osas, aga vähemalt igas teises, mõnes isegi kaks korda. Siis roobitsetakse kohustuslik hõbedast instrumentaarium kokku, sest igal viimasel vaesurist penskarimutilgi on lademes päritud "hõbepottisid" ja portselanminiatuurisid, mis iga "antiikhai" südant rõõmustab, seda teadis juba kuulus Rootsi hõbedavaras Alfredo :)
VastaKustutaAga mis jaccuzzidesse puutub, siis mõnel pool istutakse seal ka siis, kui ümberringi lumi ja pakane. Vaat tehke mulle sellise enesetapjalikkuse mõte selgeks? Et siis alumine pool peaaegut keeb ja ülemine ots - higine pea ja õlad - on loodusjõudude meelevallas. Maitia, mulle terendavad sealt kohe kopsupõletikud ja meningiidid ja kaelaradikuliidid. Ma ütli, ma ütli, jo see iki kadu tähendab! ((:O
Kui oled kaelani vees, siis vee kohal olev kiht on ju ka soe, ainus ebameeldiv hetk on see kui tuleb välja ronida ja üle lume tuppa kõndida :)
KustutaLinen closet mulle peaaegu meeldib, aga volditavad valged uksed oleks esimene asi, mille ma uues kodus tubadest eemaldaksin. Seinakapid on öäk. Õnneks ma ei ela Kanadas. :) Kui palju seal maju uute omanike maitse järgi ümber tehakse, tähendab, kas te ostate, kolite sisse ja elate pikalt eelmise värvilahendusega või ostate ja kõigepealt värvite ja sisekujundate?
VastaKustutaOleneb, milline maja lõpuks valituks osutub. Enamik, mida vaadanud oleme, on suhteliselt uued ja otsest vajadust remondi järele ei ole. Osades pole seinavärv meeldinud, sel juhul muidugi värviks enne sissekolimist üle. Värvimine on iseenesest suhteliselt odav ja lihtne (võrreldes köögimööbli väljavahetamise või vannitoa remontimisega).
KustutaElu nagu filmis! :) Tegelikult ma usun, et varsti jõuavad igasugused sellised lahendused a la sisseehitatud kapid ja linen closetid Eestisse ka. Mäletan, et kunagi tundus mulle veider, kui ühele majale ehitati 2 wc-d, mõtlesin, et no on snoobid :D Nüüd tundub täitsa elementaarne, et 2-korruselise maja igal korrusel on oma wc :D Või isegi suuremates korterites. Aga kas Kanada Ikeas riidekappe siis üldse müüakse? :P Või korteritele ei ole kombeks kappe sisse ehitada?
VastaKustutaIgatahes, need majalood on väga põnevad, veel, veel, veel!
Haa, ja mulle tuli veel just meelde, kuidas kunagi ühed eesti päritolu usa-kad mu vanematel maal külas käisid. Küsiti, kus on tualett. Ema saatis siis peldikusse, noh väike ruum, kus üks pott (õnneks veega ikka) ja muud ei midagi. Daamid pidid kreepsud saama, no vist et kraanikausse ja peegleid ja kõndimisruumi polnud:)
Korteritele ehitatakse ka tavaliselt kapid sisse, aga IKEA müüb ikka kõike, ka riidekappe.
KustutaMaster-bedroom'i idee on küll üks, mille võiks ka Eestis üle võtta. Ikka nii mugav on kui magamistoal on nii wc kui vannituba, rääkimata garderoobist olemas. Et kui külalised on, ei pea riideid selga otsima ja magavatest inimestest üle astuma, et öösel pissile minna vms.
Kui suurus vähegi võimaldab, tehakse ka korteritele siin master bedroom.
Aga Kanadas valged vaibad pole maas igal pool? Ma siiani ei saa aru kuidas USA´s need nii puhtad püsisid ja maja alumistel korrustel ka kingades ringi käidi. Tolmu sealt maalt ka ei mäleta. Meil ka kodus kuivati ja see korjab enamus tolmu küll kokku aga no ikkagi tekib igasugu jama palju põrandale.
VastaKustutaNeed seinakapid on hästi mõnusad küll. Ei pea lõputult kummuteid koju tirima, et nodi ära mahutada :)
Vahel on magamistubades vaibad, aga tavaliselt beežid. Kuidas puhtana püsib - tead, mul on kaks kuud auto olnud ja mõlemad kuud on suht vihmane olnud, aga auto ei ole veel mustaks läinud! See, kuidas nad tänavaid puhastavad, on lihtsalt hämmastav. Kingi ka pole vaja puhastada, ei lähe mustaks lihtsalt.
KustutaNorras tööl käies oli seal samasugune lahendus, et kõige alumine korrus majast üüritakse välja ning selel raha eest tasutakse pangalaenu, mis on maja peale võetud. Enamjaolt elad seal üliõpilased jt. Minu esimene mõte oli ka sellist asja nähes, aga kuhu jääb privaatsus?! :D ... Sellegi ei harjuks ma vist kunagi ära, et välisustel on klaasid ja aknad kohe kõrval, kardaks vist iga õhtu, et mõni pätt sealt sisse tuleb :D See pesukapp on küll väga lahe :) Kasutaks isegi seda :)
VastaKustutaPrivaatsus on väga oluline, jah. Ma pakkusin kohe, et üürnikutele peaks ütlema, et nemad aeda ega hot tub'i ei kasuta, sest maru nõme kui seal mingid suvalised inimesed hängivad. Matt ütles, et see poleks üldse viisakas, üürnikul peab lubama ikka kõike kasutada. Oleneb majast muidugi, osadel on suur aed, siis saab üürnikele omaette nurga eraldada ja muud osa ise kasutada. Sama hot tub'iga - kui see on enam-vähem nende akna all, siis oleks loogiline, et nad võivad ka vahel kasutada, aga kui aia teises otsas, annab ehk ainult endale hoida.
KustutaOsadel majadel (küll vähestel) on ka laundry room üürnikega kahe peale, nii majast kui korterist läheb omaette uks siis. Selle osas me juba arutasime, et sel juhul annaks üürnikele kaks kindlat päeva igal nädalal, et pesu pesta, mitte ei jääks ootama, kas masin on vaba või mitte. Aga mulle ikkagi ei meeldiks pesumasinat jagada.
No kui vann on üürnike akna all, siis pole sul endalgi seal kuigi lõbus olla, ma arvan. Vbl Kanadas on inimestel sellest pohh, Eestis ei tuleks selline asi kõne allagi.
VastaKustutaTeine asi, mis ma tahtsin küsida - igasugu vällamaiseid sisustuspilte vaadates on silma jäänud, et põhiline seinavärv on kanapasaroheline ja -kollane, ehk peenemalt öeldes sinep. Väegade rõve värv, eriti söögitoas, aga ka magamistoas pole see suurem asi. Just, et see niivõrd massiline on. Kas seal ka nii on või mis värk sellega on (kui sa tead).
Nende seinavärvidega on tavaliselt kohapeal selgunud, et nad on siiski kas beežid või hallid, suht neutraalsed toonid. Pildid on tavaliselt üsna kehva kvaliteediga ja maru keeruline on aru saada, mis see õige toon on. Ühes majas olid küll pooled toad konkreetselt helerohelised, Matt kutsus seda hambapastamajaks. Mida siin üldse ei ole, on tapeet! See ülipopulaarne Eesti komme, et ühes seinas on tapeet ja ülejäänud värvitud, puudub siit täiesti. Mõnel üksikul majal on üks-kaks tuba kärtssinised või midagi muud jubedat olnud, aga sisustuse järgi on tavaliselt näha, et selles toas elab mässav teismeline, nii et arusaadav, et värvi osas katus ära lendab :)
KustutaMul on alles mingid vanad 60ndate ja 70ndate ajakirjad Kunst ja Kodu. Seal soovitati, et ühte seina üks tapeet, teise teine ja ülejäänud kaks siis värvitud. See oli üpris innovaatiline lähenemine tollal ja ma ei tea, pole kuulnud, et keegi sellist asja oleks harrastanud, kui ehk mingid tõeliselt boheemlikud kunstnikud v.a. No ülimalt jäeti ehk aknasein või ukse/ahju-soemüürisein tapeetimata (viimane ka tuleohutuslikel kaalutlustel) ja värviti või oligi lihtsalt valge krohv. Aga sellise trendi uus tulemine on jah praegu, umbes viimased 10-15 aastat, ning moodsates majades-korterites väga levinud, ning ka vanemates tehtud uus remont näitab seda vahel (lappan - ikka selle sisustus- ja arhitektuurikiiksu tõttu, mitte ostmissoovist - kinnisvaraportaale ja seepärast näen). Mis mulle aga üldse ei meeldi, et väga sageli on kas kõik seinad või 1-2 seina süsimustad või tumehallid. Tõeliselt kohutav, sest kui eredas päikese- ja elektrivalguses ja pildi peal see nii silma ei torka, aga meie kliimas, kus enamus aastast on sombune ja vihmane ja pime, selline jõle-morbiidne lähenemine on ikka kurjast. Inimesed niigit depressioonis ja enesetappude poolest oleme maailmas esirinnas, siis juba sisustusarhitektide poolt seda promoda on minu arust lausa rahvuslik kuritegu. teine jõledus on puhas värvimata betoon. Olgu peale, et looduslik materjal, aga mis on rõve, on rõve. Nii värv kui tekstuur kui kogu kontseptsioon.
VastaKustuta"Matt selgitas, et Kanadas ei ole kombeks teiste kodudesse sisse murda, seega polevat klaasist uks mingi probleem." ma niimoodi naersin selle lause peale, et jube :D
VastaKustuta