Pervert-päkapikud

Ma olen juba mitu aastat omale hommikumantlit tahtnud, aga mõtlesin, et ei osta enne kui viisavärk selgeks saab, sest üht mõnusat kohevat hommikumantlit oleks väga kehv kohvrisse mahutada kui terve ülejäänud elu peab ühes sellega sinna ära mahtuma. Nüüd, kus kohver on eest ära pandud ja hommikumantlile vaba nagi olemas, selgus ühtäkki, et polegi nii lihtne, et muudkui lähed ja ostad! Mul oli muidugi päris mitu tingimust ka - normaalset värvi, aga mitte valge, sest mul on valge juba olnud ja seda tuli jube tihti pesta (ma ei tea, kuidas ma küll selline räpakott olen, et käised mustaks lähevad); ilma kapuutsita; pigem lühike, aga mitte sellise veidra pikkusega, et lõpeb nõks allpool põlvi ära nagu paljud; noh ja loomulikult pehme.

Pühapäeva õhtul mõtlesin, et hakkan vaikselt jõulukinke otsima kui voilá - leidsin hoopis hommikumantli. Nii et vähemalt endale on nüüd kink olemas!

Teistele pole muidugi veel midagi. Mul töökaaslane rääkis, et tema alustas seekord varakult ja praeguseks on kõigile pakk valmis. Tal on kolm õde-venda, pluss nende kaaslased ja lapsed. Lisaks ema ja isa, kel mõlemal uus partner. Uurisin, et mida ta ostis ja selgus, et väga läbimõeldud kingid on. Vot, viitsib ikka inimene vaeva näha! Ma tahaks ka selline olla.

Matt muideks lihtsalt armastab jõule ja kõike sellega seonduvat. Aga talle ei meeldi poes käia, nii et tellib kõik asjad Amazonist. Nüüd on meil juba mõnda aega iga paari päeva tagant suuremad ja väiksemad kastid ukse taha saabunud ja Matt laob neid muudkui kontorisse virna ega luba mul piiluda. Ma olen siiani erakordselt hästi vastu pidanud, kuigi see pole üldse lihtne olnud!

Päkapikke siin ei käi. Kui üritasin seletada, et meil Eestis on väiksed tüübid, kes oskavad läbi kinnise akna sisse tulla, käivad terve detsembrikuu lapsi piilumas ja jätavad hea käitumise eest kommi, vaatas mu armas kanadalane mind sellise näoga nagu oleksin mingist kahtlasest pedofiilsest perverdist pajatanud. Nii et ei. 

Jõulupuuks tuleb meil päris kuusk. Leidsime, et on natuke rohkem jama ja koristamist, aga vähemalt lõhnab hästi! Ma olen nüüd juba mõnda aega vähehaaval meelepäraseid ehteid ostnud, sest nii äge kui lõpuks ometi on oma kodu ja saab kuuseehted karpi panna, et järgmisel aastal uuesti kasutada. Ma pean järgmine kord Eestisse minnes vanaema käest mõne eriti nostalgilise kaasa küsima, siis on ajalooga mune kah.

Me käisime nädalavahetusel koos kõigi Nanaimo arst-residentide ja nende kaaslastega Tofinos. Rentisime merekaldale rea majakesi, istusime mullivannis ja olime muidu mõnusad. Sampson oli muidugi kah kohal! Keegi tegi hirmsa larakaga šampuse lahti ja vaene peni värises pärast seda ilma igasuguse liialduseta peaaegu pool tundi. Närvid on nõrgad, aga nunnumeeter konstantselt põhjas.

Detsembris on perenaisel jälle mõned ööpäevased vahetused ja siis tuleb Sampson iga mõne aja tagant meie juurde kostile. Väikestes doosides on ta päris vahva.

* kommiga poseerib see sõbranna, kes septembris mehele läks ja meid oma pulmas Tallinna nimelisse lauda istuma pani. Ma viisin talle nüüd Tallinna kommi ja ta oli väga liigutatud! 

Uutest postitustest teavitab kõiki liitunuid: https://www.facebook.com/seiklusjutud