Sõbranna rääkis ükspäev, et tööl oli arenguvestlus ja ta suhtumine hinnati "kesiseks". Arutasime, et osaliselt on see ka kultuuriline erinevus, sest Kanadas on nii palju kirjutamata reegleid, et isegi kui me omaarust midagi valesti ei tee, siis kusagilt ikka käriseb.
Muuhulgas küsis sõbranna, et millega ma tegelen ning vastasin, et teen makroone. Tema vastu, et aiii, tahaks ka! Mina jällegi imestasin, et mis mõttes? Mäletan selgelt, et tegin neid, kui ta külas käis ja ta ütles, et ta ei taha ja talle pole kunagi maitsenud.
Sõbranna vastas selle peale rahulikult, et ah, võib-olla ütlesin tõesti, ju mul oli halb tuju ja tahtsin nii öelda.
Vastasin, et näe, ongi ju ikka tõsi, et "suhtumine: kesine".
Õhtul ütles Matt liiga valjult rääkivale Oscarile, et "use your inside voice". Ma kuulen pi-de-valt inimesi oma lapsi manitsemas, et kasutagu oma sisehäält/sisemist häält, tihtipeale patsutatakse seda öeldes omale pehmelt rinnale, et laps ikka aru saaks, kus see sisemine hääl on. Aga minu jaoks ei ole selles mitte mingit loogikat! Mis kuradima sisemine hääl? Kui mina, täiskasvanud inimene, aru ei saa, mida selle all mõeldakse, siis kuidas LAPS seda mõistma peaks?
Teine levinud variant on "indoor voice" ehk siseruumides kasutatav hääl, mis on minu meelest sama segadusttekitav, sest eeldab taustateadmist, et siseruumides peaks vaiksema häälega rääkima (samas kui me neil õueski arutult karjuda ei luba).
Küsisin, et miks ei võiks lihtsalt öelda "quiet voice", mis sirgjooneliselt ja selgelt lapsele teada annab, MIDA temalt oodatakse.
Matt ütles, et siin on tegemist kultuurilise erinevusega - "inside voice" on kanadalaste silmis viisakam kui "quiet voice", sest viimane mõjub liiga sirgjooneliselt ja kõlab seetõttu robustemalt.
Ma poleks elu sees ise selle peale tulnud!
-
Kohalike asjade osas sain ka sellevõrra targemaks, et see Kanadas ülimalt levinud mikrolaineahi/pliidikubu ikkagi ei filtreeri praadimislõhnasid tuppa tagasi, vaid viib nad välja.
Kunagi käisid ühed eestlased meil siin külas, ütlesid, et tobe süsteem ja et LOOMULIKULT tuleb õhk tuppa tagasi, sest pliidi kohal olevas kapis pole seda suurt hõbedast toru. Ma siis naiivselt uskusingi. Aga tegelikult on äratõmme kapi taha ehitatud ja neil ahjudel on vastavas kohas auk koos mingi spets kaadervärgiga, mis lõhna õiges suunas minema tuulutab.
See kaadervärk läks meie omal mõned kuud tagasi ilmselt katki, sest korraga hakkas mulle tunduma, et äratõmme ei tee enam midagi. Ilmselt ei teinudki. Ja varsti läks kogu ülejäänud ahi kah manalateele.
Uus ootab paigaldamist, tegin teile pildi, et näeksite, kuhu praelõhn läheb (mikrolaineahju all on siis ventilatsioon ja valgustid, kes pole enne selliseid kohanud):
-
Makroonidest tahtsin tegelikult ka sellepärast rääkida, et need läksid mul esimest korda elus untsu. Ja paradoksaalsel kombel olid need ühtlasi kõige paremini maitsevad makroonid, mis ma siiani teinud olen! Untsu läks tegelikult ainult visuaalne pool, sest kasutasin vale otsikut ja sain sellest aru alles siis kui olin esimesed kolm pannile pigistanud. Makroon peaks olema sile ja ümar, mitte nagu kevadlille küpsis. Aga ma ei viitsinud kogu seda plöga uude kotti panna lihtsalt selleks, et kotile õige otsiku saaks panna, seega tulid säbrulised.
Kreem, mis vahele käib, läks ka nässu, sest selle jaoks peab suhkru natukese vee sees keema laskma ja kohe tulisena muna sisse vahustama, aga mina lobisesin sõbrannaga ja lasin sel mõnda aega muliseda. Hiljem vahustades tulid munasegu sisse hoopis karamelliklotsid (mille üle ma jällegi kurta ei saa, olid soojas munarebukastmes igati maitsvad). Viskasin siis lihtsalt natuke suhkrut kreemi sisse juurde, kuna karamellitükid sõin ju ära.
Ja no mine metsa kui head. Kuigi väga ebamakrooniliku välimusega.
Oscar, vana makroonisõber, muide ei söönudki. Sest "misasjad need on, mina küll ei taha!"
Lapsed on kõige paremad kriitikud ja iga uue toidu või välimuse osas suurimad skeptikud. Mäletan kui tegin tiigrikeeksi keeksi vormis, mitte selles tavapärases ümmarguses vormis ja keelduti söömast, sest see ei ole õige keeks! Retsept oli sama - ei suutnud veenda. Silmadega sööme, mis muud ;) Kevadlille otsik - ajas muigama ja kui miskit läheb rappa siis ikka täiega, maitse ei kannatanud - kuid välimus oli uuenduslik :)
VastaKustutaSuhtumisest - nagu telepaatia - just eile vestlesin pikalt samal teemal. Inimesi tundma õppides näed erinevaid tahke, kuid kui palju on igapäeva elus aega tegeleda ühe või teise "arstimist" vajava probleemiga? Lõpuks kui häirib - tegeled ja siis on hilja, ehk suhtumisest algab iga suhe, nii tööalane kui ka isiklik. Ühel hetkel jõuab see pärale, kui on juba hilja midagi muuta.
Ma tegin kunagi boršisuppi ja seda polnud ta nõus isegi maitsma, niivõrd vale värvi oli.
KustutaPiima jooksva sooja vee all soojendamine ongi ju praktilisem kui potis, miks seda potti veel ka määrida vaja on...
VastaKustutaKuuma veega läheb kauem. Jätsin pudeli sinna soojenema, mõne aja pärast loksutasin läbi, et keskelt külm piim ka soojeneks. Potis läks tõesti hetkega nagu sõbranna lubas. Aga pidi jällegi silma peal hoidma, et liiga kuumaks ei läheks. Igatepidi tüütu. Ja potti pidi ka muidugi pesema, jah.
KustutaPliidi kohal olevaid mikrokaid on erinevaid, paigaldamise ajal võid ise valida kas lased õhu läbi filtri tuppa tagasi, ülalt toruga välja või tagant toruga välja. Mina tegin mikroka taha seina augu kust toruga ventilaatori puhutud õhk välja läheb.
VastaKustutaNii on, jah. Ma sain nüüd uut valides korraliku taustauuringu teha.
KustutaKanada kommete koha pealt on mul savi, immigrandina võin endale rahuliku südamega lubada etiketi vastu eksimist nagu lillede asemel tomatite kasvatamist aias, palja kerega rattaga sõitmist, ise katuse parandamist, ... jne ...
VastaKustutaSiin on küll paljudel aias peenramaa igasuguste saadustega, kas teie kandis ei ole see nii levinud?
KustutaSisemine hääl on hoopis midagi muud, see ei tähenda vaikselt rääkimist. Öeldakse, et kuula oma sisemist häält - see on nagu süüme või sisetunne või midagi sellist. Kui kõik tundub õige, aga kuskil kuklas tiksub teadmine, või kõhutunne ütleb, et miskit häirib, siis täpselt nii see ka on. Sisemist häält tasub kuulda võtta, see ei eksi kunagi. Aga et ei öelda lapsele, et räägi vaiksemalt, see on küll absurd. Kui see "eetilise tooni" erinevus nii tähtis on, siis jõuab laps selle hiljem selgeks saada. Kasvueas, kus ta alles kõike õpib, tulekski võimalikult lihtsalt, selgelt ja otse ütelda. Laps ei taipa irooniat ega toonierinevusi, tal puuduvad selleks elukogemused ja teadmised. Akka seal nüid veel keerutama, siis on ta puhta segaduses - milleks seda veel vaja on.
VastaKustutaSisemine hääl ongi eesti keeles midagi muud, selles on sul õigus. Tõlkisin selle nii, sest paremat vastet eesti keelsena ei tulnud pähe. Aga "inside voice", mida lastele siin meenutatakse, on midagi muud kui eestikeelne sisehääl.
KustutaSisemine hääl on kuulamiseks, mitte rääkimiseks. Kui paluda "rääkida" sisemise häälega, on see siiski sarkastiline/irooniline märkus, mis laste kasvatamisel ei ole just kõige edasiviivam kommunikatsiooniviis, ja tegelikult on ju just see ebaviisakam viis, midagi öelda.
VastaKustutaväga õige
KustutaMul on tunne, et sa ajad segamini 'inside voice' ja 'inner voice' :) Inside voice on sama mis indoor voice. Lasteaedades ja koolides on see tihedalt kasutusel ja mõjub tõesti paremini, kui see, et õpetajad ütleks 'rääkige vaikselt' või kasutage vaikset häält :)
VastaKustutaGoogle ütleb nii: An inside voice means that you're thinking about the eardrums of others. An inside voice means you know how to communicate and explain and inspire without hollering.
A modulated, relatively calm voice, considered polite and socially appropriate when speaking indoors, as at home or in school or in an office (opposed to outside voice): The students were reminded to use their inside voice and not shout their responses in class.
Su makroonid näevad välja nagu Viennese whirls :) Järgmine kord, kui taas peaks välimus untsu minema, siis proovi Oskarile neid nende pähe maha müüa :D
Ei aja segamini, lihtsalt püüdsin kuidagi eesti keeles edasi anda. Google'i definitsioon on muidugi õige, aga minu mõte on selles, et me räägime 2-5 aastastest lastest ja vähemalt mina isiklikult küll kahtlen, kas nende mõtlemine on juba sellel tasemel, et hääletugevuse reguleerimisel mõelda nii enda kui teiste inimeste kõrvas asuvatele trummikiledele.
KustutaKusjuures makroonid näevad tõesti nagu Viennese whirls välja :D Guugeldasin just nende pilte, et näha, millest räägid.
Tavaliselt lastele seletatakse see ütlus lahti lasteaias või koolis õpetaja poolt, sest seal tuleb selle ütluse kasutamist kõige sagedamini ette. Aga jah, kuigi paljud saavad sellest hästi aru, ei tähenda see tihti seda, et kõik suudavad oma impulssidele vastu panna või alati mäletavad seda automaatselt järgida, eriti nooremaid lapsi silmaspidades, kel seda juba arenguliselt on keerulisem teha. Samas nii lasteaial kui koolil on üsna kindel päevarutiin, mille käigus lastele on kergem meelde jätta, mis situatsioonis mis häälega on sünnis rääkida ja eks see õppimine/märkamine saagi alguse sealt, et täiskasvanud sellele tähelepanu pööravad.
KustutaPs. Ma omast arust kirjutasin eelmises kommentaaris, et su makroonid näevad nii ilusad välja, nagu Viennese Whirls, aga nüüd vaatan, et see 'ilus' oli täiesti välja jäänud :O
Viennese Whirls on ka väga maitsevad küpsised.
Vahet pole, kuidas seda tõlkida. Use your inside voice ei ole mitte kuidagi viisakas ega lastele sellises vanuses arusaadav (appropriate). Kasvatan samuti sellises vanuses kakskeelset last. Kahemõttelised kommentaarid või varjatud tagamõtted sobivad sellistesse multikatesse nagu Peppa vms. Aga need on alati heatahtlikud lisaväärtused lapsevanemale, et luua muidu üksluisesse programmi vanemale publikule sisu. Igapäevaelus seda 1:1 suhtluses ei peaks rakendama. Ütleks pigem et see on borderline passive agressive
VastaKustutaNo kuna nad tôesti makroonide moodi välja ei paista, anna lihtsalt uus nimetus neile :) Fantaasia tööle!
VastaKustutaUus toode leiutatud nagu niuhti!
KustutaAga minu jaoks kõlab kah inside voice väga palju rohkem ebaviisakalt, põhimõtteliselt nii, et ole parem vait, sest sisemise häälega rääkides ju ei tülitata teisi.
Need said nii kiiresti otsa, et ma ei jõudnud veel uue nimega välja tullagi.
Kustuta