Alles see oli kui kurtsin, et natuke tobe olukord, kus lasteaiakasvatajad ei ole kohustatud end vaktsineerima, ei ole kohustatud maski kandma, aga kui haigestuvad, peab terve rühmatäis lapsi kaheks nädalaks koju jääma, samas on vanemad kohustatud lasteaia eest täie rauaga maksma, ise kodus olles, töötasu saamata. Koroonakahtlusega last ei saa niisama lihtsalt vanavanematele ega tasulisele hoidjale kah visata.
Ja ei läinudki palju aega, et Oscari rühm täpselt sama olukorraga silmitsi seisaks. Eelmisel nädalal üks kasvataja köhis. Ma veel mõtlesin, et äkki on korooooona. Sest tänapäeval on avalik köhimine peaaegu sama nagu avalik peeretamine. Kui vähegi võimalik, siis hoidud.
Aga noh, jõudis mitu korda köhida selle paari lühikese minuti jooksul, mis mul hommikul lapse üleandmisele kulus (üleandmine toimub alati õues ja ainult sel hetkel peavad nii vanemal kui töötajal maskid ees olema, sest need minut või paar õues värskes õhus distantsi hoides on väga ohtlikud; kõvasti ohtlikumad kui seesama töötaja ilma maskita päev otsa mu lapsega ninapidi koos siseruumis).
Nädalavahetusel tuli lasteaiast sõnum, et Oscari rühma töötaja on saanud positiivse koroonatesti tulemuse, aga rühm hoitakse lahti, jälgige sümptomeid ning kui laps terve, võib ikka tuua. Ja oodake juhtnööre kohalikust terviseametist. Oscar oli täiesti terve ja kuigi ma üldse ei taha, et ta nüüd vahetult enne venna sündi haigeks jääks või mind nakataks, siis ei olnud tema vabatahtlik kojujätmine ka hea variant, sest mul endal on juba nii raske ja paha olla, et ma lihtsalt ei suuda teda päev otsa lõbustada.
Viisin siis lasteaeda. Esmaspäeval ja teisipäeval. Teisipäeva õhtul see terviseamet siis lõpuks helistaski. Et Oscar on olnud lähikontaktne ja peab jääma kümneks päevaks isolatsiooni. Alates viimasest kokkupuutepäevast selle koroonapositiivsega. Millest on... juba viis päeva möödas!
Nagu... tänks, et leidsite lõpuks aega teada anda. Siiamaani on terve see rühmatäis lähikontaktseid rõõmsalt vabalt ringi käinud ja lasteaias ninapidi koos olnud. Aga need järgmised viis päeva - üliohtlik! Kodust välja ei tohi minna, kõik pereliikmed peavad samuti peidus püsima.
Ei loe, et sümptomeid pole (okei, arusaadav, paljudel ei tulegi). Ei loe kui kasvõi iga päev testida ja negatiivne tulemus saada. Mitte miski ei loe. Ja vanematele ka miski ei loe. Kõik koju luku taha.
Ütlesin, et ma päris nii äärmusliku lähenemisega nõus ei ole. Mina olen topeltvaktsineeritud, lapse isa sai hiljuti juba kolmanda doosi (meil on siin üldse üle 90% inimestest vaktsineeritud ja uute juhtumite numbrid madalad; sisuliselt haigestuvadki veel ainult need, kes vaktsineeritud ei ole). Mul on lõpurasedana iga paari päeva tagant mingid arstivastuvõtud ja asjad ning Matt peab tööl käima. Oscarit võin vabalt kodus hoida, aga vanematel on siiski ka koduväliseid asju toimetada.
Matti puhul veel eriti tobe - töö tõttu puutub ta paratamatult koroonapositiivsetega regulaarselt kokku, vaatab neid läbi, hingab sama õhku (noh, läbi maski, aga mis see mask selles väikeses ruumis ninapidi koos olles nii väga aitab). Aga nüüd, kus kokkupuude oli lapsel ja sedagi juba pea nädal aega tagasi ja laps ise siiani täiesti terve, peaks justkui töölt koju jääma...
Matt testis meid siis eile kindluse mõttes ja hetkeseisuga siin peres igatahes korontsikut pole.
Ma üldiselt olen üsna seda meelt, et pandeemia ongi tüütu ja ebamugav, aga eks teeme, mis vaja ja küll see kunagi läbi saab. Aga sellegipoolest veidi absurd kui esimese (ohtlikuma!) aja isolatsiooniperioodist ei anta sulle isegi teada, et pead koduseks jääma, samas kui nende allesjäänud viimase paari päeva üle nii kõvasti vahtu lüüakse nagu oleks tegemist juba tõestatud musta katkuga.
Tavaolukorras ei laseks ma end üldse häirida, aga praegu olen lihtsalt nii rase ja tujust ära ja väsinud, et absoluutselt kõik ajab närvi. Eriti edukalt suudan närvi minna nende stsenaariumite peale, mis isegi üldse tõeks ei pruugi osutuda. Näiteks, et viimasel hetkel Oscar ikkagi jääb koroonasse. Mis teeks tema hoiuteema keeruliseks nendeks päevadeks, mil meie haiglas peame olema. Või et vaatamata vaktsineerimisele ka mina koroonasse võiks jääda. Mis tähendaks, et ma peaks maksimaalselt kaua veel rase olema, et koroona jõuaks enne üle minna kui laps välja tuleb. Et mitte kogu haiglapersonali ja teiste beebide tervisega riskida. Paganama Murphy oma kehva ajastusega.
Kuigi see tõenäosus, et keegi ei jää haigeks, et kõik laabub ideaalselt ja mul on varsti hoopis nuntsik beebi, on hoopis suurem. Pöidlad pihku siis!
HAHAHAHA (vabandust). Ühe pea samavana Oskari vanemana võin rääkida oma kogemusest. Ühel heal laupäeval-pühapäeval olid lapse sünnipäevapeod (mitte Oskar, aga tema 2a vanem vend). Esmaspäeval oli minul palavik+peavalu, teisipäevane test positiivne. Tulemus - kõik mittevaktsineeritud/läbipõdemata sünnipäevalised 10p isolatsiooni (pool lasteaiarühma tõmbasime maha). 10p hilisemal testil andis kõige tervem vend peres positiivse testi - ka teisele (negatiivse testiga) vennale +10 päeva isolatsiooni (me olime juba kõik rõõmsalt 10 päeva kodus olnud, isegi vaktsineeritud). Kokkuvõttes - 3 nädalat olid lapsed lasteaiast kodus, vanemad hullumas :D Vähemalt on nüüd ühel vennal ametlik läbipõdemine, teisel pole sedagi... Et siis ma saan aru, miks need reeglid on, aga isiklikult ajab närvi lihtsalt. Kusjuures on inimesi (ja väga lähedal), kes ei lähe meelega testima, sest positiivne test keeraks kogu elu pekki. Jumal tänatud, et ma praegu rase pole. Minu kaastunne sulle ja kuldsed sõnad, et "see läheb mööda".
VastaKustutaMeie sõpradel juhtus hiljuti umbes sama lugu. Naine jäi haigeks ja koroonaproov osutus positiivseks. Mees ja mõlemad lapsed, kes kogu selle kohustusliku aja koos temaga sama katuse all elasid, olid täiesti terved. Isolatsiooni lõpus tuli kõigil uus proov anda ja üks lastest sai positiivse vastuse (kõik teised negatiivsed), kuigi sümptomeid tal ei olnud. Aga sellega tulid mingid uued reeglid, et isolatsioon ei alanud uuesti kõigile, vaid ainult see laps pidi koduseks jääma (ja oli mingi lühem aeg kui 10 päeva), teised tohtisid tööle ja kooli tagasi minna. "Positiivne" laps kolis vanavanemate juurde natukeseks ja varsti oli ka tema proov negatiivne.
KustutaAga mul on nii hea meel, et sa viimasel ajal palju sagedamini blogid. Pea vastu, on täiesti võimalik, et kõik laabub ideaalselt! ��
VastaKustutaMul endal ka hea meel, et viimasel ajal kõik asjad nii hirmsasti närvi ajavad, et ei suuda blogimata jätta :D Vahepeal läkski juba elu liiga rahulikuks ja stabiilseks, polnud nagu midagi kirjutada.
KustutaAitäh, ma loodan kah, et laabub. Ei jõua ära oodata!
Enda kogemusest võin kinnitada, et peale välismaal viibimist pidin nädala tööl käima enne kui ärkasid ja teiseks nädalaks koju saadeti. Tüüpiline bürokraatia: peaasi täita eeskirju (kas või nädalase hilinemisega), sõltumata kas need on mõistlikud või mitte.
VastaKustutaMa ei saa aru, miks nad ei võiks lihtsalt sõnumit saata? Jõuaks ju palju rohkem inimesi palju kiiremini ära teavitada.
KustutaAga seal on ilmselt mingi konfidentsiaalsuse kamm. Seda rõhutati kõne alguses sada korda, et kõik on hirmus konfidentsiaalne ja küsiti, kas ma ikka saan parajasti privaatses kohas seda vestlust pidada jne. Kinnitati andmed üle, et jumala eest valele inimesele teavet ei annaks. Ja edasi tuli maru saladuslik info, et Oscar on olnud lähikontaktseks, aga seda, et kus, ei tohi nad öelda. Selle aja peale oli lasteaed ammu juba teada andnud, et mis toimus ja mis kuupäevadel ja et varsti võidakse helistada; lisaks sellele on Oscar viimastel nädalatel ainult kodus ja lasteaias käinud, mitte üheski teises kohas, nii et polnud keeruline välja mõelda...
Ja aega võttis kogu see asi meeletult. Hommikul helistati, aga ma olin arsti juures ja ei saanud vastu võtta. Tagasi helistades oli automaatvastaja, kuhu sai oma andmed jätta. Uuesti helistati alles õhtul. Matt juba muigas, et aga mis siis saaks kui sa ei olekski vastu võtnud? Siis ei ole infot sinuni toimetatud ja ei pea mingeid eeskirju järgima?
Koroonaviiruse oht ei ole ometigi mingi suur ja saladuslik asi, ma saan aru, et nad näiteks HIV viirusest ei saa sõnumi teel teada anda. Aga koroona lähikontaktseks olemine on suht igapäevane asi tänapäeva maailmas. Kui ikka ressurssi ei ole, et inimestele kohe esimestel päevadel teada anda, siis selle asemel, et kõik alles isolatsiooniperioodi viimases ja kõige vähem ohtlikus perioodis koju lukustada, võiks tõesti kas kõigile ainult sõnumi saata või siis pooltele üldse teatamata jätta (kui juba liiga hilja peale jääb) ja liikuda edasi nende juurde, kelle kokkupuude viirusega alles juhtus ja kelle jõuaks veel teiste seest kohe alguses ära koristada, mil nakkusoht kõige suurem on...
Common sense is not very common!
Meie perre jõudis viirus veebruaris.
KustutaKaks mu last saadeti samal päeval koju, et on kontaktsed. Üks laps oma klassijuhataja kaudu, suurem mingi muu õpetaja kaudu.
Kuna kool teavitas, jäid nad kohe koju. Ühe lapse kohta tuli SMS päev peale teada saamist, teisel ca 4 päeva, kusjuures isolatsiooni alguse kuupäev oli ka nihu.
Suurem laps osutuski hiljem positiivseks. Sealt edasi oli vaidlus mehega, kes kangesti tahtis tööl edasi käia, aga lähikontaktsuse SMS võttis omakorda ca 3 päeva aega.
Mees haigestus lõpuks ise ka, aga teda olevalt õnneks kedagi nakatada ei jõudnud.
Kusjuures kõned terviseametist tulid ka, kuskil 3-6 päevase viibega.
Meil oli õnneks kõik teada endalgi, aga siis mõtlesin küll, et kui sa ise ei tea, et oled olnud lähikontaktis, siis sellise teavitamisega ei hoia küll uusi nakatumisi ära.
Siis oli meil muidugi see kõrglaine ja kaos ka, loodetavasti nüüd toimib asi paremini.
Meie oleme praegu isolatsioonis, nädal tagasi saadud kontaktist. Kõige keerulisem ongi olnud see segadus nende reeglitega! Aga terviseameti kõne pole meieni veel jõudnudki, seega kui nakatunu ise poleks öelnud, käiksime kõik rõõmsalt ringi. Tundub selline tobe "what you don't know cannot hurt you" asi. Ja mina vaktsineerituna tegelikult ei pea end isoleerima, AGA kui lapsed siis 10-päevase perioodi jooksul või lõpuks peaksid haigestuma, ei tohi ma tööle minna, kuna on peresisene nakatumine (veidi ka mu töökoha eripära, ma ei tea, kas üldine nõue - mõistab). Aga mina mõtlen kohe, et kui ma jätaks lapsed näiteks isaga koju ja käiksin tööl edasi, samal ajal siis enda teadmata juba jagades kodu positiivse lapsega, siis see oleks kuidagi... Ok? Perearst soovitas testida lapsi 10 päeva möödudes, seega on kõik tõenäosused hästi kõrged ja samal ajal hästi madalad.
VastaKustutaSulle kõik kivid kotti eelseisva beebitamise puhul ja jääme ootama, kas tuleb enne uus närviajamise postitus või titeteade 🙂
Hahaa, no loodame titeteate peale!
KustutaKummaline jah, et ei tunnistata lihtsat fakti: nakkushaiguse puhul on leviku tõkestamisel kõige olulisem reageerimise ja abinõude KIIRUS.
VastaKustutaKuidas teil sealpool reeglid nii pehmed on? Siin on eelkoolis õpetajatel õues mask ja toas mask+visiir. Ja rangelt soovitatakse lastel ka maske kanda (mille peale meie õpetajad ütlevad, et 2-4-aastaste maskimajandus tekitab oluliselt suurema nakatumisriski :)Aga hoian pöialt, et kõik läheks hästi!!!
VastaKustutaTead, ma kohe blogin sellest, muidu läheb kommentaari jaoks liiga pikaks.
KustutaAhjaa, seda ka, et Oscar on alles kolmene ja käib day care'is, mitte eelkoolis. Täitsa võimalik, et eelkoolis on siin ka teised reeglid, sest seal on kõik juba üle viie ja kuna viiesed vist peavadki maski kandma, kannavad järelikult õpetajad ka.
Kustuta