Eile käisime sõbra sünnipäeval ja tutvusime seal ühe Jeemeni kutiga, kes teatas, et tunneb juba päris mitut eestlast. Vist vähemalt nelja… Seejuures on meid ju ainult miljon ehk 23 korda vähem kui jeemenlasi (keda ta Vancouveris ühtegi ei tunne).Saime teada, et Jeemen on vaene riik, kuigi loodusvarade poolest vägagi rikas - korruptsioon lokkab ja lihtrahva ette kuldmune ei saja. Neil on mäed, meri ja kolm erinevat kliimatsooni ning suvel läheb osades piirkondades kohutavalt palavaks (isegi üle 50 kraadi!)
Poole jutuajamise pealt guugeldasime üheskoos kaardilt Jeemeni asukohta, sest piinlik küll, aga mina oleks selle tükk maad… emm… paremale paigutanud. Ma ei teagi, kuhu täpselt, aga no kuhugi sinna Musta Mere kanti vist (läheb häbeneb nüüd korraks). EDIT: nagu üks lugeja välja tõi, ei asu Must Meri tegelikult üldse paremal, hahaa...
Kooliajal sai geograafiat õpitud küll, aga mustvalget teksti lugedes on ausalt öeldes ikkagi kuidagi maru kuiv see värk. Tööl on meil näiteks suur maailmakaart, kuhu igaüks saab oma kodukoha märkida. Lisaks kanadalastele on töötajaid Keeniast, Kongost, India põhja- ja lõunaosast, Filipiinidelt, Mehhikost, Trinidad & Tobagost… ja kaks tükki Eestist. Siinkohal pole eestlaste esinemise statistika muidugi päris lõpuni aus, sest Kadri tuli minu kaudu. Aga ikkagi.
Muideks Sofi ei suhtle Vancouveris ühegi guatemalalasega (peale oma peika), sest esiteks neid pole siin eriti ja teiseks on Guatemalas erinevate ühiskonnakihtide vahel nii suured käärid, et madalamasse klassi kuuluvate inimestega pole lihtsalt kombeks läbi käia!
Eestlastel on selles mõttes lihtne, et veel hiljuti olid meil kõigil täpselt ühesugused koledad sektsioonkapid, lillepiltidega morsiklaasid, Marati dressid, hõbeplommid, Salvo kelk ja NuPogodi mäng. See munadega. Hoobilt jääb ära "kuna ma su perekonda ei tea, kuulud valesse rühma ja tsau-pakaa-nägemist". Meil on pigem nii, et tuttavaks saadeks arutatakse esimese asjana, mis koolis keegi käis ja millises linnas üles kasvas ning üsna harva juhtub, et ühtki ühist tuttavat pole.
Üks asi, mille olen Kanadas selgeks saanud, on see, et pole olemas "india keelt" või "hiina keelt". On punjabi ja hindi ning mandariin ja kantonees. Sada väiksemat muidugi lisaks, aga ärme praegu nii detailseks lähe. India suurimad keeled pidavat selles mõttes sarnased olema, et ükskõik kumba räägid, saad ka teisest põhimõtteliselt aru. Hindi on keerukam ja kõlab viisakamalt, punjabi pidavat veits matslik olema.
Mandariin ja kantonees kõlavad üsna erinevalt, nende rääkijad üksteisest aru ei saa. Küll aga kasutavad mõlemad samu hieroglüüfe… ja need hieroglüüfid tähendavad täpselt samu asju! Mandariini rääkiv inimene võib täiesti vabalt kantoneesikeelset ajalehte lugeda, aga kui keegi selle talle kantoneesis ette loeks, ei saaks mõhkugi aru. Veider, kas pole?! See on vist mu selle aasta suurim aasiateemaline avastus. Eelmise aasta suurim oli teada saada, kuidas nad hieroglüüfides trükivad, sest klaviatuuril on ju teatavasti täitsa tavalised tähed (tipivad häälduse sisse ja ekraanile ilmub hieroglüüf).
Imeline maailm...
Põnev lugu nende keeltega, seda hieroglüüfide trükkimise nippi ma küll ei teadnud. Ja tegelikult on ju hea, et meil mingisugust erilist kastisüsteemi pole.
VastaKustutaJeemeni asukohta poleks ka mina osanud õigesti paigutada, oleks selle samuti kuhugi paremale poole nihutanud. Aga kui Mustast merest rääkida, siis kaardi järgi tundub see ju Jeemenist ikkagi vasakul poole jäävat..
VastaKustutaMa õpin praegu Pariisis ühes kondiitrikoolis ja meie kursusel on ka inimesi Aasia igast neljast nurgast. Minu jaoks on huvitav, et need, kes on pärit Hiinast, Taiwanist, Singapurist ja Malaisiast kasutavad mingit ühist keelt, millest nad kõik aru saavad. Peaks täna küsima, mis see täpsemalt on. Kusjuures nagu arvata ongi, pole olemas hieroglüüfe päris iga spetsiifilise asja kohta - kui ma vaatan enda kõrval istuvate inimeste konspekte, siis on seal hieroglüüfid segamine inglisekeelsete terminitega - et oleks hiljem lihtsam aru saada, millist kopsikut või nuga Chef oma jutus täpsemalt silmas pidas.
Kui nägin kaardil, kus Jeemen asub, paigutasin Musta Mere mõttes sellest paremale poole, suht samale tasemele Araabia poolsaarega. Kuskile keset Iraani... Öeldakse ju, et naisi loogika ei takista :)
KustutaJuba kohtunik Di märkis, et Hiina riik ja rahvas on sellepärast nii suurepärased, et mis keelt või murret iga rahvakild ka ei kõnele, ühtne kiri seob ja liidab tervet suurt Hiina impeeriumi. Di oli muidugi ustav ja keisritruu konfutsianist ning lähenes asjale praktilisest küljest :)
VastaKustutaMind hakkas see keelteasi huvitama ja uurisin seda täna oma kursuse hiinlastelt. Vähemalt nemad väitsid, et mandariin ja kantonees on siiski nii sarnased, et arusaamisega ei olevat mingeid raskusi. Peamine erinevus seisvat selles, et mandariini keeles on 4 tooni ja kantoneesis 9 (mis iganes see ka ei tähenda). Esimest räägitakse üldjoontes riigi põhja- ja teist lõunaosas, aga koolides õpetatakse siiski igal pool ainult mandariini. Lisaks kantoneesile olevat veel palju muid dialekte ning nende sõnul olevat iga hiinlane enamasti kolmekeelne - mandariin, oma dialekt ja inglise keel.
VastaKustutaAitäh Anu, selle huvitava lingvistilise teemapüstituse eest!. :)