Ossu ütles seda ka, et taevas peab vaatama, et vanadele inimestele peale ei astuks. Üritasin uurida, et kas nad lihtsalt vedelevad seal kõikidel jalus või miks peale astumine üldse teemaks on, aga tal ei olnud kah rohkem infot. Seda ei õnnestunud mul ka teada saada, et kust ta kogu seda surmajärgset värki kuulis, sest meie pole kodus inglitest rääkinud.
Aga surmast tuli eelmisel nädalavahetusel korra juttu küll, sest üks tibudest suri kohe saabumisejärgsel päeval ära. Kössitas hommikul omaette ja oli kuidagi unine ning hiljem avastasin, et heitiski hinge. Panin lahkunu paberkäterätikule ja jätsin lauale, et lapsed (no terve naabruskonna lapsed olid siin) saaks igast küljest vaadata ja veenduda, et ongi läinud. Neile tundus huvitav. Sain kohe väikse õpetliku hetke ka kohe sisse visata, sest kohe küsiti, et kas me saame ta kuidagi tagasi tuua ja siis rääkisime surma lõplikkusest ja miks peab autotee ääres ettevaatlik olema jne.
Kanasid on hiljem keeruline juurde lisada, sest nad on parasjagu bitch'id ning uustulnukaid väga ei aktsepteeri. Nii et helistasin kohe sellele tädile, kelle käest me tibud ostsime, et kas tal on mõnd ekstrat ja saimegi kaks tükki juurde, seega nüüd on lausa seitse (aga kuskil kuu aja pärast selgub, kas mõni osutub kukeks, nii et siin võib veel harvendust tulla - kuked pole linnas lubatud).
Ma valisin kaks sorti, eksole. Aga nendest uutest oli üks hoopis kolmandast sordist. Ja no täitsa lõpp, kui lemmik kohe! Esiteks nii ilus! Ja teiseks hästi chilli iseloomuga, väga hea meelega istub peopesas ja kui silitada, jääb kohe magama. Nüüd käivad kõik naabrid õhtuti kanu silitamas, on natuke teraapia eest nii inimesele kui linnule.
Ma üldse ei tahtnud nende väikeste tibudega jamada, aga peab tunnistama, et ikka hästi nunnud on! Suurematega oleks vähem tööd, aga vähem nunnufaktorit. Aga küsige nädala pärast uuesti, sest see esimene nädal ongi lihtne, sest nad püsivad ilusti oma kastis ja väga suuri junne veel ei kaka.
Aga siit edasi tulevad muutused, sest sööginõu, mis alles viiendal päeval uuesti täitmist vajas, on kuuendal ja seitsmendal päeval 24. tunniga tühjaks saanud ja kasvama on nad nüüd samuti hüppeliselt hakatanud. Vaikselt tehakse juba lennuharjutusi ja ma tean, et kaugel ei ole see hommik, mil ma elutuppa astudes tibud igalt poolt mujalt leian, kui nende kastist. Nii et kastile tuleb mingi metallvõrk peale otsida.
Praegu on veel armas igal hommikul siutsumise peale ärgata, sest lapsed toovad mulle tibusid voodisse enne, kui ma silmad lahtigi jõuan teha.
Muudest uudistest nii palju, et õppisin Kanada kohta jälle midagi uut! Nimelt sain teada, et Montrealis on väga levinud "tempod" (ehk temporary car shed). Seal nimelt sajab megapalju lund ja inimesed lihtsalt ei jõua iga jumala hommik autot hangest välja rookida.
Ütlen kohe ära, et esteet minus tahaks selle vaatepildi peale silmad peast välja kraapida, aga samas - kas ma pigem roogiks igal hommikul ja õhtul lund või kannataks selle kilemaja välja? Arvestades, et suht kõikidel naabritel oleks seesama kole putka maja ees, siis ausalt öeldes vist midagi kaotada pole, vaatama peaks neid nagunii, kas siis ainult teiste või ka enda maja ees. Kole, aga geniaalne. Midagi pole öelda!
Imearmsad.
VastaKustutaTäitsa tibutuju tuli peale. Mune armastan ka. Aga nad vajavad hoolt ikka ka ju, eks?
Reisima minekul peab kanavalvuri kutsuma?
Hoolt vajavad nad ainult alguses. Peavad toas ja soojenduslambi all olema, aga siblivad oma saepuru kogu aeg laiali ja veenõu on seda pidevalt täis, mitu korda päevas peab vett vahetama, et neil midagi juua oleks. Ja siis hakkavad lendama ja peab metallvõrgu kastile peale panema. Aga kuskil kuuenädalaselt on neil täissulestik ja tohivad kõike süüa ja õues elada jne. Ja sealt edasi ei ole mingit tööd. Veenõu on selline suur mahuti alt tiladega, kust nad joovad, seda tuleb korra nädala või mitme jooksul täita, olenevalt kui kuum õues on. Sööginõu võib samuti mahutiga panna, kust vajub allapoole, kui nad järjest eest ära söövad, aga seda ma seekord ei pane, sest eelmine kord tulid selle tõttu rotid kiiremini. Viskan korra või kaks päevas toidu ette ja sellise portsu, et üle ei jää. Aga kui ära minna, võib ju ikkagi selle suure sööginõu panna, siis on lihtsalt vaja, et keegi iga paari päeva tagant mune ära võtma läheks (ja värskeid mune tahavad õnneks kõik). Eelmisel korral me lühemate äraolekute ajal isegi ei palunud kedagi ja siis oli suurem munahunnik pesades, aga sellest polnud kah midagi. Munad säilivad ju toatemperatuuril ju kaks nädalat (kui ära pesta, tuleb külmikusse panna, aga siis säilivad kaks kuud).
KustutaNii et laias laastus on kanad väga vähe hoolt vajavad ja samas üsna meelelahutuslikud lemmikud.
Mis nende tibudega tehakse, kes kukeks osutuvad?
VastaKustutaEnamik farme, kes tibudega tegelevad, võtavad kuked tagasi. Ilmselt lähevad supiks, ma ka ei tea. Eelmisel korral juhtus meile üks kukk ja sõprade sõpradel oli hunnik kanu, nemad olid nõus me kuke endale võtma. See kukendus on paras teadus, kukkede hulk sõltub kanade hulgast. 10 kana kohta peaks olema üks kukk. Kellel on 30 kana, sel peab kolm kukke olema. Aga väga noor kukk veel teistega ei konkureeri ja mingi ajani võib neid rohkem olla. Nii et selles mõttes pole halb diil saada tasuta täissuuruses kukk, sest kui aeg küps, saab ta lihtsalt ära süüa. Selleks ju farme peetaksegi.
KustutaVäga armsad on küll! Mis tõugu tibud on?
VastaKustutaCream Legbar, Blue australorp, Black Australorp.
Kustuta