Eile jäin mõtlema, et huvitav, kas piisab kui lennujaamas ainult passi näitan või oleks piletit ka vaja? Tuulasin terve meilboksi läbi, et õiget asja leida ja lõpuks sain selle hoopis Kustilt. Tema, erinevalt minust, ei kustuta kunagi tähtsaid faile ära. Ja üleüldse ei saa ma aru, kuidas minusuguse kontrollifriigi puhul reisile minnes kõik olulised asjad alles viimasel minutil meenuvad?
Täna avastasin, et raha võiks ju ka vahetada! Guugeldasin lähima panga kodulehte, valuutakursid olid kenasti kirjas, ohkasin kergendatult, et sellega läks nüüd küll õnneks, ja kõndisin kohale. Ahjaa, mitte üksi ei kõndinud, vaid võtsin ühe autistidest kaasa. Alustuseks lõi ta oma vihmavarju sellise lärakaga lahti, et juppe lendas! Traadid jäid pikalt üles turritama, aga vari töötas ja puha, ütlesin rahulikult, et tead mis, nii peabki olema, ära pööra tähelepanu, lihtsalt lähme! Terve tee rääkis mulle nendest traatidest, et näe ja vaata ja vist on ikka katki… täpselt panga ees lendas vari tagurpidi. Nii kapitaalselt, et seda ei andnud enam mingi nipiga piisavalt väikseks kokku panna, et prügikasti mahutada. Torkasime siis lõpuks lihtsalt vartpidi sisse ja jumal temaga.
Pangas küsiti kõigepealt, kas mul nende juures konto on? Ütlesin, et on küll, aga vahetada tahan hoopis sularaha, nii et suva sest kontost. Selgus, et ei ole suva, valuutavahetuse teenus on ainult kontoomanikele. Järgmiseks küsis teller, mis päevaks mul raha vaja on? Ma ei saanud nagu hästi aru, et mis mõttes? Kohe praegu loomulikult! Ei, nii ruttu ei saa, me peame ju valuuta sisse tellima ja kõige varasemalt võiksite sellele esmaspäeval järele tulla (kolme päeva pärast).
Avastasin just, et eesti keeles on ütlus "üks mure jälle vähem", aga "üks mure jälle rohkem" ei olegi? Muidu kipuvad nad ju ikka negatiivset laadi olema - "pill tuleb pika ilu peale", "kes pärast naerab, naerab paremini", "naine roolis, auto kraavis"...
Igatahes. Mul oli seega kaks muret juures - viimasel reisieelsel tööpäeval paduõnnetu ilma vihmavarjuta autist ja kotis passiv sularahapakk, mis tahtis peesodeks saada.
Pärast õhtusööki sõitsime ostukeskusesse, kus selgus, et vihm on vancouverlasi seekord nii ootamatult tabanud, et kõik poed on varjudest tühjaks ostetud! Suure hädaga leidsime lõpuks. Hiljem küsisin infoletist, kas neil kuskil valuutavahetuspunkt ka on ja selgus, et ongi! Juveelipoes. Kontot polnud vaja ja peesod olid kenasti kohapeal olemas.
Kustav maandus juba eile Mehhikos ja ütles, et riideid polevat vaja kaasa võtta, nii kuum on. Merevesi 29 kraadi. Eks ma siis istun terve järgmise nädala kaelani vees. Paljalt.
Guatemalalased teevad mulle homme lõunaks mingit tüüpilist mehhiko sööki, mille nime ma ei mäleta. Ütlesin, et võin vastutasuks mõnikord tüüpilisi eesti roogasid valmistada, näiteks verivorste. Kui te vaid oleksite kuulnud seda pikka pausi, mis mu pakkumisele järgnes...