23 veebruar, 2023

Paganama lasteaed

Vihastasin täna Oscari lasteaia peale. Tegelikult on see olukord mind juba mõnda aega ärritanud, sest viimasel ajal juhtub pidevalt, et hommikuti tuleb sõnum: "täna on lühendatud päev" või "täna võtame vastu ainult eesliini töötajate lapsi", sest mõni õpetaja on haige. Seejärel anti teada, et enam ei paku lasteaed omalt poolt snäkke, vaid ka need peab lapsevanem lisaks lõunale kaasa saatma.

Siinsetes lasteaedades ei ole toitlustust, aga mõned pakuvad ennelõunast ja pärastlõunast snäkki ehk siis puu- ja köögivilju. Põhjendati, et nende lõikamine võtab õpetaja päevast liiga palju aega.

Neil on raske töötajaid leida ja hoida, sest sama palga eest võib midagi palju lihtsamat ja vähem-lärmakat teha. Samal ajal on lasteaiakohtadest puudus, seega pole vanemana midagi parata - lihtsalt kannatad ära.

Üleeile tuli lumi maha. Täna varahommikul saadeti vanematele sõnum, et lasteaed on avatud, aga "hoiame teid jooksvalt kursis, juhul kui mõni õpetaja ei peaks tööle jõudma ja peame laste arvu limiteerima" (alla kolmeaastaste puhul peab nelja lapse kohta olema üks õpetaja ning üle kolmeste puhul kaheksa lapse kohta üks õpetaja).

Ma oleks ju võinud ridade vahelt lugeda ja esimesena lasteaia värava taha jõuda, aga mina kühveldasin lund, söötsin lastel kõhud täis, vaatasin, et kõigil oleks riided seljas ja puhtad püksid jalas, lasteaia lõuna pidin veel kokku pakkima...

Jõudsin kohale ja maja ees pani üks teine perekond oma mudilast autosse tagasi ning ütles, et nad saadeti koju tagasi. Sisse jõudes andis õpetaja mulle telefoni, et saaksin juhatajaga rääkida. Juhataja ütles, et sorri, aga meil on juba 8 last ja Oscar enam ei mahu. Et temal on lumi ja ta ei saanud tööle tulla. Et "me just saatsime vanematele sellekohase sõnumi". 

Tõesti, sõnum saabus sel hetkel kui ma lasteaia uksest sisse astusin. Ehk TUND pärast seda kui juhataja oleks pidanud juba tööl kohal olema, avastas ta korraga, et ikka ei tule.

Sest lumi.

Pakkusin, et tulen talle järele. Ei sobinud. Mis mind muidugi suuremat imestama ei pannud, sest meil nii palju lund ei ole, et see transporti peaks häirima.

Pakkisin siis mõlemad lapsed tagasi autosse ja tulin tagasi koju. Arvake ära, kes on homme punkt see minut kohal kui lasteaed avatakse?

02 veebruar, 2023

Millal pulma saab?

Sugulane postitas pildi kihlasõrmusest, kirjutas juurde, et "juba ongi aasta möödas" ja mina kasutasin võimalust, et küsida, millal pulma saab? Sest koos on nad olnud juba pea 10 aastat.

Ma olen sellele teemale mitu päeva mõelnud. Pooled mu eesti sõpradest on 10-20 aastat koos elanud, lapsed suureks kasvatanud, aga pulmi veel ei paista, kuna "tahaks suurt pidu" (teine pool tutvusringkonnast tegid kas väikese pulma või liiguvad ühest suhtest teise ja pole abiellumiseni jõudnud).

Ka mina unistasin noorena suurest peost. Lihtsalt sellepärast, et ideena tundus nii vägev kogemus. Aga mida vanemaks sain, seda stressirikkam kogu mõte näis ja tähelepanu keskpunktis ma kah enam olla ei taha.

Suurem osa pulmapäevast on ju esinemine teistele - tseremoonia, tordi lõikamine, tants ja miljon muud asja. Mingil ajal peab pildistamas käima ja külalised kuskile maha jätma. Süüa tahaks ja korra niisama maha istuda. Lõpuks oledki igaühega neist 100+ külalisest korra viisakusest klaase kokku löönud, aga sisuliselt aega veetnud ehk kümnega, kui sedagi.


Peo maksumusest ei saa üle ega ümber - pulm on kallis. Jah, kingitustena tuleb osa raha tagasi, aga sellest hoolimata on see väga kulukas ettevõtmine. Paraku on rahaga alati midagi muud asjalikku peale hakata - osta suurem kodu, parem auto, uus suusavarustus või reis palmi alla. 

Ratsionaalse inimesena tahaks meelde tuletada, et Eestis lahutatakse pea pooled abielud. Ehk kui sa siis säästad nagu hull, jätad maja-auto-suusad ostmata, on 50/50 tõenäosus, et saad küll suure peo peetud, aga mõned aastad hiljem kirjutad juba lahutuspaberitele alla. 

Sugulasele soovitasin, et kui niipea ei saa suurt pulma teha, võite ju lihtsalt kahekesi või väikeses seltskonnas abielluda ning peo koos saja külalise ja jämmiga mingiks aastapäevaks sättida. Saan muidugi aru, et eks sel ole oma võlu, et pulm kogu saba ja sarvedega korraga oleks. Lihtsalt peaasi, et see mingiks helesiniseks unistuseks ei jääks, mida seni edasi lükatakse, kuni kogu asi ajas mõtte kaotab.

Mina pole muidugi kõige objektiivsem inimene ütlema, et mis on õige. Meie kutsusime kumbki ühe sõbra koos kaaslasega (Kanadas ei saa kahekesi abielluda - kaks tunnistajat peab olema) ja oligi kõik. Pulmapäeval oli täiesti ükskõik, mis mu ümber toimus, ma olin lihtsalt nii piiritult õnnelik selles omas väikeses mullis, koos oma isikliku abikaasaga.

Tagasi vaadates tunnen rõõmu, et meil on perena ühine nimi ja mälestuseks albumitäis ilusaid pilte. Absoluutselt ei oma tähtsust, kui suur või väike oli pidu, kas iga vanatädi ning endise töökaaslase uus kaaslane olid lauas esindatud või kas külalisi oli 4 või 400. Pulmapäevaga on nagu muude suurte ja oluliste asjadega (koolilõpetamine, sünnitus või hambaarstilkäik), et kui see on tehtud, siis ongi tehtud ja jumal temaga. See, mis loeb, on tulemus. 

Mis mõtted teil on? Tiim "väike pulm" või tiim "suur pulm"?