07 märts, 2018

Mina ei taha veel magama jääda...

Ma ei saa aru, miks beebidele magama jääda ei meeldi? Riided on pehmed, tekk kohev kui pilv, kogu aeg silitatakse ja kallistatakse, tehakse sooja vanni ja paitatakse pead. Ise kukuks sellise kohtlemise peale hoobilt ära! Eriti kui voodi ka veel kergelt õõtsuks. Aga beebid?


Olen avastanud, et Oscar lihtsalt peab magama. Kui piisavalt ei maga, nutab rohkem, tahab iga natukese aja tagant süüa (aga ei söö pikalt, vaid lihtsalt "näksib"), nõuab palju tähelepanu ja mis kõige hullem - mida tund edasi, seda keerulisemaks muutub uinumine.

Nii väikeste puhul ei pea paika, et mida rohkem magab päeval, seda vähem öösel. Neil jagub und piiramatus koguses, lihtsalt uinuda ei oska, keegi peab aitama.

Nüüd olen hakanud teda igal võimalikul juhul magama "suruma" ja see annab käegakatsutavaid tulemusi. Kõht täis, mähe kuiv - uneaeg! Mulle meeldiks kui saaks ta lihtsalt voodisse tõsta ja asi vask, aga see ei paista tavaliselt toimivat. Mõnikord petab ära ja jääbki unne, aga enamasti hakkab mõne minuti pärast vigisema ja varsti juba nutma. Siis õõtsutan, patsutan ja pakun lutti; vahel miski sellest kombost isegi toimib, aga enamasti tuleb ta lõpuks ikka sülle võtta ja muid trikke välja mõelda.

Kui ilm on ilus, lähme jalutama, vankris ikka tavaliselt magab. Nendel päevadel, kus miski ei toimi ja laps on sulaselgelt üleväsinud, sõidame toidupoodi või kuhugi, sest turvatoolis magab küll täpselt nii kaua, kuniks ta sealt välja võetakse. Ja kui saab kõhuli kellegi rinnal olla, kustub ka üsna kiiresti ära.

Kui ärkvelolekuperioodid liiga pikaks ei veni, on Oscar igati rahulik ja tore seltsiline, kes sööb rinnale pannes korralikult kõhu täis ja on pärast seda nõus omaette pikutama, nõudmata katkematut sülestassimist. Ning jääb suhteliselt vähese vaevaga uuesti tuttu kui selleks aeg saabub.


Teine asi, mis mind palju on aidanud, on lapse jälgimine ning teadvustamine, mis millalgi toimub. Alguses oli frustreeriv, et ta kippus hommikuti viie-kuue paiku virilaks muutuma ja ei jäänud enne kümmet-ühtteist uuesti magama. Tegin sada trikki, söötsin ja kussutasin - miski ei toiminud. Nüüd juba tean, et ta on lihtsalt otsustanud sel ajal ärkvel olla ja ma võin kasvõi pea peal seista, aga sellest ei muutu mitte midagi.

Nüüd võtamegi rahulikult, kuigi ilmselgelt pole pilkases pimeduses ja unise-uimasena ülemäära lahe ärgata. Kõigepealt söödan Oscarit, siis võtan ta natukeseks kaissu ja silitan niisama. Seitsme paiku läheb õues valgeks, mispeale ajan end püsti, vahetan lapsel mähkme ja panen omale pudru podisema. Õnneks ei kesta nii varajased ju hommikud igavesti!

Ma sain lapse hästi õigel ajal. Ei ole sellist tunnet, et ta võiks kiiremini kasvada või et aeg liiga kiirelt lendab. Mul on Oscariga tore, ta on nii vahva väike poiss!


Sõbranna, kel on mõned kuud vanem beebi, ütles, et huvitaval kombel räägivad kõik, et vastsündinuga on elu raske, aga kergemaks ei lähe ka hiljem! Tulevad lihtsalt uued mured.

Tema ütles, et tead, läheb küll kergemaks! See on nii suur asi kui nad lõpuks öösiti pikemalt magama hakkavad ja ise normaalselt välja puhkad. Tulevad muud mured asemele, aga kergem on igal juhul.

Raseduse ajal ütlesid samuti kõik, et nojaa, praegu muretsed, aga kui laps käes, hakkad veel rohkem muretsema! Mina küll ei hakanud. Ja raseduse lõpus räägiti, et naudi neid viimaseid nädalaid, enne kui laps tuleb ja sa enam kunagi magada ei saa, aga jällegi - praegu on ikka palju mõnusam kui rasedana.

See, et ma igal ööl mõned tunnid segamatult puhkan ja Matt Oscarit valvab, on olnud ülisuureks abiks. Enamasti saan hommikupoole ööd koos lapsega veel poolteist-kaks tundi magada ja pärast seda tunnen end terve päeva enam-vähem värskena. Või väsin pärastlõunaks ära ja magan koos Oscariga. Eeldusel, et ta magab. Eeldusel, et ta ei maga vankris, turvatoolis, lamamistoolis ega minu kõhul. Kui läheb nii hästi, et saan ta voodisse pandud. Ja kui ei saa, siis olengi õhtuks kutu, aga samas tean, et Matt võtab lapse ja mina poen põhku. See on NII suur asi!

Hommikuti läheb Oscar natukeseks ajaks suurde voodisse issi kaissu. Ärkavad seal koos, kuniks mina duši all käin. Kui Matt peab tööle minema, on tal alati vähemalt kümme äratust pandud, nii et pärast esimest-teist lendan lapsega kohale, siis on veel pool tunnikest aega, enne kui ta päriselt üles tuleb.

Esimene kuu ongi juba möödas!

34 kommentaari:

  1. Anonüümne7/3/18 08:37

    Soovitan magamiseks kasutada ka kandelina. Toimis nii minu esimese beebiga kui ka praeguse samuti värske veebruaribeebiga. Saab pakkuda lapsele magamise ajal lähedust, samal ajal ise käed vabalt vajadusel toimetada :)

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Mul on lina täitsa olemas ja aeg-ajalt kasutusel ka, aga magama olen püüdnud teda mujale panna, kuna ärkvelolekuaja veedame ju nagunii koos. Aga linaga on muid asju väga mugav teha, näiteks kokata. Käed vabad ja laps kah rõõmus!

      Kustuta
  2. Anonüümne7/3/18 08:38

    Targad uneraamatud räägivad, et enne 6 kuud ei oska beebi ise magama jääda, kuna keha veel ei tooda ise seda une hormooni (vms.selle nimetus on).praegu ongi nii, et mis iganes asjaga magama ta saad ,go for it. Yks hea uneraamat on Sleep Lady's suffle vms.

    VastaKustuta
  3. jah, see on see kummaline reegel, et "mida rohkem beebi magab, seda rohkem beebi magab" :) ja igatahes, beebid on niiiiiiiiii mõnusad :D

    VastaKustuta
  4. "Õnneks ei kesta nii varajased hommikud igavesti!" - kooliajaks hakkab hommikust und hindama :D :D Ma ei ole hommikuinimene, aga mul väiksem harrastas mingi aeg 6 ajal ärkamist. Iga hommik. Ja mingis vanuses ei olnud issi mingi õige emme ja mind karjuti ikka ka üles. Nüüd oskab juba seitsmeni põõnata ja vahest isegi rohkem (on kolmene) ning issi on hommikuti igati hea kaaslane.

    VastaKustuta
  5. Me ja teised beebi grupis avastasime/ proovisime järgi ja töötas see 90minuti reegel. Et 90min jõuavad üleval olla ja siis tuduaeg. Nüüd ta höörub j ba ise silmi päris mitu kuud kui tuduaeg on. Kuid samas päris tihti jüuab siiski ainult kuskil 2 tundi üleval olla ja jälle tuduaeg. Teised beebid vist tuduvad ainult paar korda päevas meil ikka 3-4-5 und veel. 😃 Hetkel on 8kuune.

    VastaKustuta
  6. Anonüümne7/3/18 09:13

    Kas Oscar magab sünnist alates teie voodi kõrval oma voodis? Kas imetamiseks pead tõusma ja ta sealt välja võtma või on tema voodi teie voodi kõrval?
    Mis asendis lapse magama panete, olen lugenud, et peaks külili, kuid selili vist ka ok? Kas kasutate mingit fikseerivat patja, et ta magades ringi ei keeraks? On teil beebimonitorid ka ja jätate ta magamistuppa magama ja ise toimetate teises toas?

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Oscar meie magamistoas üldse ei magagi, esimeseks nädalaks panime sinna küll reisivoodi, sest eeldasin, et mul on pärast keisrit nii keeruline liigutada, et peame alguses kõik ühes toas olema, aga polnud üldse valus ja taastusin ruttu! Seega on reisivoodi nüüd üldse elutoas ja päevasteks unedeks püüame teda sinna panna.

      Esimese osa ööst, mil Matt teda valvab, on nad elutoas, sest Matt on ärkvel ja vaatab filme. Teise osa ööst veedab Oscar oma toas koos minuga, seal on võrevoodi ja sellele lisaks ka suur kaheinimese voodi (see oli varem üks külalistetubadest). Alguses püüdsin teda võrevoodisse harjutada, aga kuna ta nii tihedalt ärkab ja tihtipeale vigiseb, kolis lõpuks minuga samasse voodisse, et ma ei peaks sada korda püsti tõusma.

      Kaisus ei maga, meil on kummalgi oma pool. Kohe kui ta veidi pikemalt hakkab magama, harjutan uuesti võrevoodisse, sest pikas perspektiivis peaks ta hakkama oma toas ikka üksi magama, et mina saaks magamistuppa tagasi kolida.

      Magab ainult selili. Uuringud näitavad, et see on beebidele kõige turvalisem asend, hingamisteed on avatud ja pole ohtu, et näoga madratsisse vajuks. Seda asendit soovitatakse üle maailma igal pool, ma ei teagi, mille alusel Eestis soovitatakse külili panna ja rätik selja taha rulli keerata. Eesti sõbranna rääkis, et neil soovitas imetamisnõustaja vastsündinu üldse kahe vahele suurde voodisse magama panna, mis ei saa kohe kuidagi turvaline olla.

      Beebimonitori veel ei ole, oleme tal ise kogu aeg kõrval olnud. Oscar elabki meil sisuliselt elutoas, sest meie oleme ju seal. Oma toas veedab ainult teise osa ööst, sest mina tahan magada. Meie magamistoas on hommikuti ainult natukeseks, kuniks mina pesus käin või kui teen seda juba enne Matt'i ärkamist, istume niisama natuke aega kolmekesi koos voodis ja ajame juttu. Me ei taha õpetada teda meie tuppa käima, lapsi on raske hiljem voodist välja saada.

      Kustuta
  7. Meenutaks su enda lauset, et sea oma ootused madalale :)
    Kas sa meelega ei taha teda kauemaks rinnale jätta? Minu lapsed magasid mõlemad minu kõrval, vahepeal läbi une toimus toitmine/toitumine ja nii saime päris hästi magatud.

    Tahad kihla vedada, et kui sa sellise rütmiga jätkad, on sul 2-3 kuu pärast piim otsas :)?

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Miks sa arvad, et ta liiga vähe aega rinnal on? Ta sööb suhteliselt tihti ja päris pikalt korraga (välja arvatud kui on üleväsinud, peale viit minutit nibust lahti laseb ja magama jääb, olles endiselt näljane).

      Vahetult enne kui ise magama lähen, söödan tal kõhu täis ja kohe pärast ärkamist uuesti, Matt annab vajadusel vahepeal pudelist rinnapiima. Kui Matt'il on vaba päev ja ta öösel pikemalt üleval on, ärkan ikkagi iga kolme tunni tagant või nii, lihtsalt ei oska kauem magada. Söödan lapsel kõhu täis ja lähen magama tagasi. Nii et söötmiste vahed ei ole kunagi ülemäära pikad olnud, et sellepärast piim ära peaks kaduma. Või miks sa selle pärast mures oled?

      Rinnapiima teket vähendavate tegurite hulgas on ka magamatus ja stress, aga tänu Matt'i antud uneajale pole mul neist kumbagi. Seda, kauaks piima jätkub, ei tea muidugi keegi ette, aga ma ei leia, et midagi nii valesti teeksin, et sellest tulenevalt peaks piim ära kaduma.

      Kustuta
    2. Ma ei tea, mis see aeg on, mille sa oled nõus tema toas magama, hetkel on su jutust lihtsalt mulje jäänud, et kuu-paar ja juba ta magabki ise terve öö :)
      Plaan on teil hea, vbla Kanada lapsed on sellise plaaniga nõus, aga ma olen aru saanud, et lastega ei saa väga selliseid plaane teha. Esimene kuu ongi alati kõige lihtsam, siis nad ainult söövad ja magavad. Kui tal peaks 3.kuu paiku gaasivalud tulema, ei aita muu kui mööda tuba ringi jalutamine või rinnal hoidmine. Vähemalt mul oli 2 lapsega nii. Ohverdasin rinnad, sest öösel ringi jalutada.. ei ole minu lemmiksport. Ja siis hakkasid hambad tulema. On igemegeelid, aga need ei sobi igale lapsele. Jällegi, kas terve öö kestev vigisemine või rinnal hoidmine.
      Lisaks on teil praegu öö väga vahvalt ära jaotatud, aga võib tekkida hetk, kui laps ei lepigi kellegi teise kui sinuga. Ei pruugi nii minna ja kui sa ikka teise tuppa lähed ja tropid kõrva paned, siis ehk jääb ta lõpuks Mattiga ka vait.

      Lihtsalt lastega ongi nii palju muutujaid. Kogu aeg. Mingi hetk te peate hakkama tema magamisaegade järgi oma käike sättima, enam ei saa igal pool vabalt käia. Ja siis tuleb aeg, kui ta enam päeval magama ei jää, aga samas peaks magama ja keerab üleväsimusest täiesti ära. Minu lemmikperiood hetkel :)

      Teil on kõik nii ilusti läinud siiamaani ja ma loodan, et kõik need gaasi-ja hambavalud lähevad ka kergelt v ei tule üldse, aga lihtsalt see projekt "laps sünnist saati oma tuppa" on minu jaoks täiesti utoopia :)

      Mis rinnapiima puudutab, siis tagantjärgi meenutades olidki sellised perioodid, kui laps oli viril, rahutu, tihti rinnal (loe: kogu öö) ja siis paari päeva pärast piima tootmine suurenes märgatavalt. Ehk et ma arvan, et kui sa ta 2-3-mõne kuu pärast terve öö oma voodis magama saad, siis sul lihtsalt ei teki enam piisavalt piima juurde. See on vist teaduslikult tõestatud, et see piimatootmist tekitav hormoon töötas öösel paremini vms?
      Aga see viib mind teise teemani, mida ma juba mõned aastad märganud olen. Minu meelest on kahte tüüpi naisi. Ühed keskenduvad peale lapse sündi täielikult lapsele, vähemalt mõneks ajaks, teised hakkavad oma tähelepanu jagama lapse ja paarisuhte vahel. Minu meelest on see teine tüüp pikemas perspektiivis targem, sest kellegagi on vaja need lapsed ju üles ka kasvatada, aga kuskil peab seljuhul järeleandmisi tegema.

      Kustuta
    3. Ma ei tea kui kaua ma olen nõus Oscari toas magama. Tegelikkuses magan ju ikka oma toas, seejärel istun natuke Matt'i ja Oscariga elutoas ja söödan last, siis läheb Matt meie tuppa magama ja mina kolin Oscariga tema tuppa, kus saan veel max 2 tundi magada. Matt on muideks alati pool ööd üleval olnud, see pole mingi lapsega lisandunud asi.

      Mida me sellest võidaks kui kõik koos ühes magamistoas oleks? Mõlemad saaks vähem ja pinnapealsemalt magada, mingit koosolemise aega ega selle kvaliteeti beebiga ühes voodis magamine juurde ei annaks.

      See võib tõesti juhtuda, et läheb raskemaks või et läheb kohe täitsa raskeks. Aga eks siis tegeleme tekkinud olukorraga ja püüame toimiva lahenduse leida. Ette muretsemine midagi paremaks ei tee. Ja kui mingil perioodil Oscar ainult minuga lepib, siis tegelengi temaga mina. Praegune süsteem pole kivisse raiutud, aga kuniks see toimib, siis miks mitte kasutada.

      Oscar pole öösiti suuremaid söömasööste teinud, enamasti sööb kõhu täis ja siis mõnda aega rohkem ei küsi. Neil üksikutel kordadel, mil on rohkem tahtnud, olengi temaga üleval istunud ja söötnud, aga seda juhtub väga harva. Piima on hetkel piisavalt ja selle pärast pole vaja muretseda.

      Paarisuhe on meile mõlemale väga oluline ja ma arvan, et meil tuleb selle hoidmine täitsa hästi välja nii praegu kui tulevikus. Mina pole kindlasti seda tüüpi ema, kes ainult lapsele pühenduks. Meie kahe vahel magav beebi ei annaks paarisuhtele küll midagi juurde.

      Küllap me selle aja üle elame nagu kui teisedki paarid. Kaua need beebid siis ikka väikesed on :)

      Kustuta
    4. Anonüümne8/3/18 09:14

      Mitu korda Oscar öösiti siis sööb? Räägitakse, et esimese kuu jooksul vaja last iga 2-3h tagant üles äratada, et toita?

      Kustuta
    5. Sööbki iga 2-3h tagant, ta üle selle aja ei maga nagunii.

      Kustuta
  8. Nii väikeste beebidega oli meie lemmik swaddling ja white noise - Kadri

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Anonüümne8/3/18 09:15

      Kust seda white noise aparaati osta saab ja kas see ennast häirima ei hakka kui magad lapsega samas toas?

      Kustuta
    2. White noise'i saab ka Youtube'ist lasta kui masinat pole.

      https://www.youtube.com/watch?v=cUwEiMNhOCM

      Kustuta
    3. Ei hakka häirima. Youtube’is suur valik erinevaid kauamängivaid lõõgatavaid videoid, millest saad valida sellise, mis endal ka une peale ajab. Nt vihmasabin... -Kadri

      Kustuta
  9. Anonüümne7/3/18 19:24

    Nõuandeid ronib aknast ja uksest sisse, mul on Sust kohe päris kahjus, sest ma ei suuda ennast tagasi hoida ja pean ju ometi lisama siia ka oma kogemused (kuna siin on nii vastupandamatult hea võimalus neid jagada ja Sa ei saa vastu ka hakata). Kui siin on magamisraamatuid viidatud, siis magamisraamat, mida mina lugesin (esimene laps on nüüd seitsmene ja lõpuks ometigi jääb normaalselt magama ja magab normaalse pikkusega aja - aidanud on ainult aeg, seni oli ikaldus, sellest ka suur huvi magamisteema vastu), soovitas, et lastel võiks koguaeg magamiseks olla üks ja sama koht (kus mänguasju ei ole), siis tekib lapsel juba sinna kohta pannes seos, et nüüd on magama jäämine plaanis (ega nad sellele väga kiiresti pihta ei saa sellegi poolest, mu arust esimestel kuudel küll pole vahet, kuidas ja kuhu magama panna). Ja teiseks sihiks (ütlengi sihiks, sest reaalsus tõrgub selle vastu, aga püüda selles suunas tuleks) peaks olema see, et laps jääks magama sellises keskkonnas, mis säilib une täismagamise lõpuni (st, et soovitatavalt ilma kõigutamata jmt). Kolmas tähelepanek, et teleka mängimine ilmselt mingil momendil hakkab lapse und segama (värelev valgus isegi juhul, kui heli pole), aga ilmselt jällegi 3-4 esimest kuud on mureta ja peale seda ju laps suurem ja saab oma toas ka magamisega hakkama. Beebid ja nende magama saamine on küll teema, millest võiks rääkida tunde.

    Sinu plaan nende tubade ja vooditega tundub kaval, aga olen su plaani suhtes pessimistlik. Kuid lapsed on erinevad ja kes teab ehk õnnestubki. Mulle ka ei meeldi mõte enda voodis magavast lapsest (ma ei ole võimeline sügavasse unne jääma sel juhul) ja meil on neljal korral töötanud see süsteem, et olen pannud lapsevoodi enda voodi kõrvale, algul ilma võreta (sealt olen korra oma voodi lapse veeratanud, ära imetanud ja jälle oma voodisse tagasi nüginud), hiljem koos võrega ja siis mingil hetkel olen voodi kaugemale nihutanud ja lõpuks teise tuppa viinud. Hetkel on mu viimane pooleteise aastane, magab võrekaga veel meie voodi kõrval ja ta mõnedel öödel magab terve öö. Olen tähele pannud, et terve öö magab ta siis, kui ta jääb oma voodisse ise magama, kui ta tuleb minu kaissu ja jääb magama, siis ärkab ta millalgi selle peale üles, et mind pole enam kaisus. Mulle tundub, et kaks kuni kolm aastat teises toas magada (minu lapsed hakkasid keskmiselt selles vanuses püsivalt täisöid järjest magama) on vähe ekstreemne eesmärgil, et laps vanemate voodisse magama ei jääks. Aga no ilmselt on teil siis kuskil mõni tuttav, kelle vanematevoodis magavad kooliealised lapsed on piisavalt õõvastav väljavaade, et ekstreemseid abinõusid kasutusele võtta. Igaljuhul soovin jõudu sadadest erinevatest suundadest tulevaid nõuandeid ignoreerida ja julgust tegutseda nii nagu teie jaoks kõige mõnusam tundub.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Aga samas pole ju vahet, kas see laps magab kogu selle aja vanemate vahel või ühe vanemaga teises toas. Vanemad on ju eraldatud mõlemal juhul.

      Ma arvan, et paljudel inimestel magab beebi vanematega ühes voodis ka sellepärast, et lihtsalt ei ole nii paljude tubade vahel valida, enamikel oleks teiseks magamisvariandiks elutoa diivan, kuhu ei taha kumbki vanem väga pikaks ajaks pagendatud saada. Üks vanematest käib ju tavaliselt tööl ja kui me mõlemad Oscariga samasse voodisse koliks, oleks Oscar ainus, kes normaalselt välja puhkaks. Täispika öö jooksul jõuab ta ikka päris mitu korda natuke lärmi teha, uut mähet vajada (mispeale tuled põlema pannakse), niisama vigiseda/kägiseda jne. Meile sobib palju paremini, et ainult üks selle kõigega korraga tegeleb, teine saab samal ajal rahulikult välja puhata.

      Ja täpselt nii ongi nagu sa ütled, et igaüks peab ise leidma, mis tema beebile ja ülejäänud perele paremini töötab ja selle järgi toimimagi. Lõpuks saavad kõik beebid suureks kasvatatud, kus iganes ja kelle kõrval nad ka väiksena magasid :)

      Kustuta
  10. Anonüümne7/3/18 19:42

    Eesti sõbranna rääkis, et neil soovitas imetamisnõustaja vastsündinu üldse kahe vahele suurde voodisse magama panna, mis ei saa kohe kuidagi turvaline olla.

    Oot miks ei saa? Nii saavad ju kõik koos ühes toas magada, öösel ei pea beebit tõstma kuskile, rind välja ja korras. Ema ega isa ei keera beebile peale kui nad pole just purjus vms. (Ja oletades et voodi pole 80cm lai) Mugav ja väga lähendav variant. Toiminud 2 lapsega ja saab toimuma ka kolmandaga. Kui rinna andmine läbi olen ta vaikselt oma voodisse kolinud (minu voodi kõrval). Lisaks kuuled kohe kui beebil öösel mingi häda ja tunned kohe kui on tõusnud palavik vms.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Et see turvaline ei ole, tuleneb statistikast. Beebile peale ei keerata ennast ainult purjuspäi ja lisaks pealekeeramisele on ka muud riskid tekkide-patjade-liigpehme madratsi näol. Enamik vanemate vahel magavaid beebisid kasvavad muidugi kenasti suureks ja ei juhtu nendega midagi, nii et eks see ole valikute küsimus. Minu jaoks ei ole oluline olnud, et me kõik ühes voodis saaksime magada, palju olulisem on see, et me mõlemad korralikult välja puhkaks ja lapse kõrval oleks see päris keeruline, sest ta vigiseb ja vähkreb öö jooksul päris palju. Kuna meil ruumipuudust ei ole, võibki vabalt erinevates tubades magada, meile töötab see variant kõige paremini.

      Läheduse osas ma ei muretse, lähedust saab ta ärkvelolekuajal kõvasti. Ja aegajalt magab ju meil kõhul/rinnal (kui me ise ärkvel oleme) ning hommikupoole ööd magabki minuga samas voodis, lihtsalt mitte sama poole peal ega sama teki all.

      Kustuta
    2. Anonüümne8/3/18 09:09

      Kirjutasid üleval postituses, et vahel magab Oscar koos sinuga voodis, samas siin on juttu tekkidest ja patjadest, kas sina oled siis teki all ja Oscar kõrval niisama palja madratsi peal?

      Kustuta
    3. Oscari toas on suur voodi, kus minul on pool ja temal teine pool. Ta magab magamiskotis, mi on ülevalt särgilõikega ehk käed on väljas (pikkade käistega pluus seljas), alt siis kott lihtsalt. Meil on muidugi kodus hästi soe ka, ei pea kartma, et ta kätel külm hakkaks.

      Seda kotti saab siin näha: http://seiklusjutud.blogspot.ca/2017/10/kuus-kuud-tais.html

      Kustuta
  11. Nendest beebivärkidest ei mäleta enam midagi - kõik oli nii ammu ja mida ma sellest üldse midagi niiväga teadsin. Tahtsin vaid seda öelda, et sellise klaari näo ja väljakujunenud näojoontega titte nagu see poiss piltidel, seda kohtab harva.

    VastaKustuta
  12. Anonüümne8/3/18 08:15

    Teil oleva magamiskorralduse puhul näen üht selget plussi, mida mul enda perel (beebi puhul) olnud pole ja see on jagatud vastutus. Ehk läheb õnneks ja beebi võtab selle süsteemi ka suuremana omaks. Sellele aitab kaasa kindlasti teie enda valmisolek ja enesekindlus nii talitada.

    Välja magamine on oluline jah, siin tulebki igaühel leida see meetod ja viis, mis kogu perele sobib. Mina just sellise süsteemipuhul ei suuda ette kujutada, kuidas on võimalik end nii välja puhata, mulle väga sobis ühes voodis beebiga magamine. Esimesel kuul juba seetõttu, et kuidagi selline kõrgendatud valvelolek oli sees, nägin niigi unes küll tulekahjusid jms, igasugu last ohtu seadvaid olukordi ja pidevalt oli ju vaja kontrollida, et beebi ikka hingab. Edasi oli selline kõrgendatud olek lapse haigestudes, no ei suutnud mina ühegi lapsega 1-2a haiget last eraldi magama jätta (ok, enda voodi kõrvalolevasse voodisse ehk, aga meie võrekal ei saanud üht külge ära võtta). Muidu toimis meil 2.ja 3. lapsega asi nii, et ca 1.kuu magas laps minu ja seina vahel, nii pisikest kahe vahele ei julgenud panna. Edasi mingi arv kuid, mida ma enam ei mäleta, keerasin koos beebiga kui beebi ärkas, et talle rinda anda siis. Ja juba suurema beebi puhul (andsin rinda öösiti üle aasta vanusele ka) õppisin mõlemat rinda andma vahet pole, mis küljel lamades. Eks väiksema beebiga tuli ikka ärgata, sest krooksutada vaja (kuigi see vajadus öösel kadus suht ruttu), mähet vahetada (aga ma ei mäleta seda üldse, no aga kindlasti vahetasin ju). Suurema beebi puhul aga magasin pea ärkamatult terve öö.
    Magamataolekut tekkis mul vaid esimese lapsega, kes mõnekuuselt RPA lapseks sai.

    Beebi magamisasendist. Olen lugenud küll uuema aja soovitusest beebi selili panna, et mingi uuringu kohaselt ohutuim, lähemalt uurinud pole, sest hetkel pole vajadust. Enda beebid magasid külili esimesed kuud, sest tollal peeti seda ohutuimaks. Öeldi, et selili kui beebil tekib toidutagasiheide/oksendab, on suur lämbumisrisk, sest ta ei oska end sellises olukorras ise aidata. Teine teema oli beebi peakuju. Seda räägiti mulle sünnitusmajas, et ilusa sümmeetrilise peakuju jaoks oleks vaja beebi iga kord erinevale küljele magama panna ja mitte väga palju selili magada lasta, et lamandab kukla ära.
    Uuringutest üldse, siis eks neid on tehtud palju ja igaüks ise külje alt. Kas oli asi selles, et minu enda valmisolek beebist eraldi olla oli vähene või siis leviski teistsuguseid uuringuid rohkem, kuid mulle jäi ikka ette neid, mis seostasid beebide äkksurma just eraldi magamisega, riikides, kus beebid reeglina kaisus, oli äkksurmade suhtarv väga väike, samas kuiriikides, kus magasid beebid suisa eraldi toas, oli protsent palju kõrgem. Kuskil oli välja toodud ka teooria, et beebi võib unustada hingamise, kuid ema hingamise ja südamelöökide kuulmine aitab seda võimalust vähendada.
    Aga mul pole olnud vajadust uusimaid uuringuid lugeda, tundub, et vahepealse mõne aastaga nii mõndagi juurde tulnud.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Selili magades keerab laps tihti pea küljele, ei ole alati kukal vastu voodit.

      Muide, Oscar ei maga ju meist eraldi! Esimesed öötunnid on Matt'iga elutoas ja magab kas seal oma voodis või siis Matt'i rinnal, olenevalt, kuidas parajasti lepib. Matt ise on ärkvel. Mina puhkan seni meie magamistoas. Seejärel vahetame, Matt läheb meie magamistuppa ja mina Oscariga Oscari tuppa, kus on samuti suur voodi lisaks võrevoodile. Praegu magab minuga samas voodis, tal on pool ja mul teine pool, tulevikus loodan, et hakkab ikka võrevoodis magama, aga mina ikka samas toas tema kõrval ju.

      Kustuta
  13. Ma kiidan siin ka kandelinasi. Mul laps päris pisikesena armastas ka süles ja kõhu peal magada, no kuidagi ei maganud üle poole tunni päevasel ajal mujal. Kärus magas ka ainult siis, kui see liikus, aga see tegi poeskäigud veidi keeruliseks.
    Siis proovisin kandelina ja halleluuja! Magas kohe 3-4 tundi jutti ja ma sain kõik toimetused tehtud ja ise niisama lebotada ka veel vahepeal. Muidugi sobivad ka Tula, Lennylamb, Lilliputi vms ergonoomilised kotid, sest algul võib sidumine keeruline tunduda. Kuigi YouTubes on tegelikult väga head õpetused olemas ja Lapsekandmise grupp fb-s on ka väga suureks abiks.
    Kui laps oli veidi suurem, siis oli muidugi hea temaga matkamas, linna peal vms käia. Isegi pulmas sai 3-kuuselt käidud, magas terve ürituse linas maha, vahepeal sõi ja magas edasi. 😊

    VastaKustuta
  14. Anonüümne8/3/18 21:54

    Mina olen siis see ema, kes ei saa lapsega ühes voodis magada. Olude sunnil olen proovinud ja tulemuseks magamata öö. Esimesed 8 kuud meie toas laps oma võrevoodis, edasi lastetoas võrevoodis. Söötsin istudes ( no ei oska ma lamades sööta)ja mähkmeid vahetasin ka öösel vannitoas. Ei tekkinud kummagi lapsega rinnapiimaga probleemi,kuigi laps kaisus ei maganud
    Lihtsalt siis üks kogemus, et sõltub ikka emast, kes kuidas paremini välja puhkab.

    VastaKustuta
  15. Su juttu lugedes tekib nii tuttav tunne :)

    VastaKustuta
  16. Lugesin teksti, lugesin kommentaare... Mina tahtsin öelda, et jätkake samas vaimus! Kui teile kõik sobib, siis kes on keegi võõras internetis rääkima, et te valesti teete, et kõik kolmekesi ühes voodis inetuid öid ei veeda! Pealegi on kõik lapsed erinevad. Mu esimene väikevend tahtis juba varakult unejuttu enne magamaminekut ja jäi ikka kaisus või kussutades magama. Samas kui teine väikevend, kes eile juba neli sai (:O) on beebist peale üksinda omas voodis magama jäänd. Ema lihtsalt tõstis ta sinna ja ta magas!

    Ma tahaks loota, et ka mul tulevikus mees ja laps nõustuvad koos aega veetma, et ma magada saaks. Ja et vajadusel oleks mul mugavam koht kui diivan, kus magada, kui oma magamistuppa ei saa/taha teise und segada.

    Ja poiss on ikka erakordselt armas teil!

    VastaKustuta
  17. Tere Anu, olen Su blogi siin juba ammu käinud lugemas, aga kirjutan Sulle esimest korda. Pean alustma ka nagu eelkõneleja Merilyn, loen seda juttu ja loen kommentaare... ja ei saa üldse aru :) mul on siiralt hea meel, et teil Mattiga on oma rutiin kujunenud ja see mõlemale sobib. Jätkake täpselt nii, et te kõik kolm selltga rahul olete. Muidugi on tore jagada kogemusi, aga neid siiski mu meelest võiks teha seda stiilis “meil oli nii”, mitte “meie tegime nii ja miks te ei tee?” Tahtsin teid ka julgustada, et laps mõne kuuselt oma voodisse ja oma tuppa magama saada ei pruugi olla üldsegi keeruline. Mul on kodus üks pea kuuene näide olemas ;). Ca kahe kuuselt kolisime poja enda magamistuppa oma voodisse. Meie magamistuba ja voodi oli reaalselt teiselpool seina. Nii et iga väiksema krõpsu peale me silmi lahti ei teinud aga kui poja süüa küsis, siis lippasin. Tundsin et sedasi magasin ise kvaliteetsemalt ning ka poja. Kuna ei tõusnud iga väiksema liigutuse peale teda kontrollima ja rinnale võtmas. Lisaks hakkas poja ca 3 kuuselt magama kõhuli, öösel ja päeval. Selili ja külili olid uned ca 30-40 minutit pikad, kõhuli ca 2-3 tundi päeval ja 3-4-5 tundi öösel. Tema puhkas ja saime ka meie puhata :) nii et julgustan igati enda sisetunnet kuulata ja last usaldada, küll tema juba teab mis tal vaja on, ole ainult inimene ja saa aru.

    VastaKustuta