18 november, 2021

Veeuputus

Meil siin looduskatastroofide vähesuse üle juba kurta ei saa. Alles see oli kui suvise kuumalaine ajal tulid uued temperatuurirekordid, suur osa metsa, maastikku ja paljud kodud põlesid maani maha, mitmed piirkonnad olid kuude kaupa suitsu sisse mattunud.

Nüüd on siis vihmahooaeg ja alustuseks käis siit üle väike tornaado (aga hästi korraks ja kahjusid tekitamata) ning seejärel kallas kaks päeva järjest nagu ämbrist. See omakorda tekitas suured üleujutused ja mudalaviinid, mis uhtusid minema või muutsid järveks kõik neli maanteed, mis meid ülejäänud Kanadaga ühendavad. 

Selles linnas, kus mina elan, ei juhtunud suurt midagi, aga nii palju oleme mõjutatud, et kaubavedu, mis muidu maantee kaudu toimis, on teadmata ajaks ära lõigatud. Nendes piirkondades, kuhu maanteel olnud inimesed lõksu jäid, osteti toidupoed kohe esimese päevaga tühjaks. Pildid lagedatest lettidest jõudsid ajakirjandusse, mispeale tormasid kõik ülejäänud inimesed kah poodi nagu oleks nälg päris tõsiselt silme ees terendamas, kuigi laevaliiklus ja USA'st tulev kaubavoog ei ole häiritud.

Tegelikult on huvitav kui vähe me teame, kust ja kuidas kaup lettidele jõuab? Mis asjad need üldse on, mis meile teistest Kanada osadest rongide ja veoautodega saabuvad? Ja mis tuleb USA'st? Mul näiteks pole aimugi! Õnneks on mingid varud nagunii kodus olemas, sest detsembris on alati igal pool meeletu möll ja teadsin ette, et vastsündinuga ei taha kohe shoppama kihutada. Nälga seega ei jää. 

Ainus, mida ma praegu tõsiselt võtan, on fakt, et paljud bensiinijaamad on kütusest tühjaks ostetud (seda küll eelkõige nendes piirkondades, mis rohkem pihta said), sest mul pole aimugi, mis teid pidi kütus meieni jõuab ja kas sellest võib puudus tekkida või mitte? Autot kasutada on ikka vaja.


Mitu sellist ala, kus asub palju farme, jäid üleni vee alla ning inimesed ja loomad tuli evakueerida. Tegelikult on ikka raske hoomata kui õudne see võib olla kui kogu su elutöö lihtsalt paari päeva jooksul ära upub. Autod hulbivad sihitult ringi ja ma ei usu, et hoonetest enam suuremat asja saab pärast nädalate või kuude kaupa vee all ligunemist. 

Aga jah, maanteed on meil hetkeseisuga sellised:


Huvitav oleks teada, kuidas parandustööd välja hakkavad nägema? Oodatakse lihtsalt, kuni vesi lõpuks ära kaob? Sellist kogust ei pumpa ju kuskile üle aia teise tiiki... Ja kas nendes kohtades, kust mudalaviin teed ja raudteerööpad minema pühkis, ehitatakse kõik endises vormis tagasi või tehakse mingid kohendused, näiteks tunnel maantee alla, mida kaudu vesi (ja muda) tulevikus vajadusel voolata saaks?

Osades neis piirkondades sajab praegu lund. Juhul kui läheb külmaks ja vesi ära jäätub, siis ei saagi enne kevadet midagi tegema hakata? 

Arvame ju inimkonnana ikka, et oleme kõikvõimsad, aga looduse ees jääme hetkega hätta... 

3 kommentaari:

  1. No ma ju ütlesin, et riietega lirtsub paremini! Ok ok, must huumor.
    Tegelikult tekkis mul seoses tehnika ja elektroonika viimase aja plahvatusliku arenguga seoses mõte, et nüüd võiks keegi tarkpeal välja mõelda personaalsed droonid, mis inimest kannaks. Juba vanas Egiptuses olid lennukid, dirižaablid ja elektripirnid, vanas Indias tulirelvad (palju võimsamad kui praegu, äkki lausa aatomipüssid) ning lennumasinad. Isegi muinaseestlased tundsid lendavaid vaskvenesid ja personaalliugureid nagu kahepäised kullid või kotkad või kes nad seal olid, ja no seitsmepenikoormasaapad on ju juba vana kiirliikumisvidin. Mis me kõik unustanud oleme ... :(
    Niisiis, ka Leonardo da Vinci leiutas lennuki ja tanki. Kuidas ta esimese tööle kavatses panna, ma enam ei mäleta, aga teist vedas hobune. Ühesõnaga - enamus kuulsaid leiutisi ei võtnud enne hoogu sisse, kui neile tekkis vastav kütus või ajam - ratas, hobujõud, aur, bensiin, gaas, elekter tuumaenergia, mis võimaldas liikuda piisavalt kiiresti, et ületada gravitatsiooni, või ka kohapealt õhku tõusta nagu lind või helikopter. Delta- ja avioplaane peab lennuk üles vedama või nendega kuskilt kõrgelt hüppama, kuumaõhupall aga on liiga suur, kohmakas ja aeglane, ning suht juhitamatu. Aga vot need droonid. Kui nüüd leitaks ja leiutataks piisavalt suur droon, mis jaksaks kanda umbes 100 kilo ja millel oleks mugav iste, soovitatavalt ilmastikukindel, ja mille kütus või käiviti ei kaaluks palju ega võtaks palju ruumi, lendaks umbes 100-mõnesaja meetri kõrgusel ja umbes kasvõi 100 miili korraga ilma laadimata või tankimata, siis oleks see igavesti äge äriidee. Vot nüüd kuluks ära lendavad vaibad, luuad või kasvõi need Baba-Jagaa uhmrid. Ütled aga võlusõnad: Hüvasti, Maa, head teed, ja - "adjöö, Sandri"! XD XD XD

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Meil evakueeritakse helikopteritega (lisaks paatidele). On ju isegi parem lahendus kui droon, mahutab rohkem. Või sa mõtlesid, et igaühel võiks isiklik droon olla, millega ringi kimada? Ma arvan, et inimesed võiksid alustuseks tee peal viisakalt liiklema õppida, ma õhus lendlema pooli veel ei lubaks :D

      Kustuta
  2. Ma mõtlesin jah, et isiklik droon :) Ja õhus on ju ruumi küll, kolmemõõtmeline, mitte lineaarne, nagu maa peal, et mõned üksteisest mööda ei mahu. Aga noh, selge, kes lollusi tahab teha, ei seda "takista vallid, ei kraav", nagu laulusalm ütleb, siis tehakse neid nii õhus, maal kui vees.

    VastaKustuta