23 mai, 2022

Remondilainel

Oliver ärkas kell 4 öösel, et süüa... ja jäigi üles. Ühel hetkel muutus juba nii lõbusaks, et pidin ta omale kaissu võtma, et kõrvaltoas Oscar ei ärkaks (kuigi praegu tagantjärele mõtlen, et mis vahet seal on, mitu neid korraga üleval on?)

Poole seitsme paiku jäi uuesti magama. Aga selleks ajaks oli Oscar ärkvel ja mina ei saanudki magama tagasi.

Nüüd on juba pärastlõuna, aga erilist väsimust pole veel tekkinud, sest kruvisin hommik otsa (noh, nii palju kui laste kõrvalt aega sain ehk vähemalt viies jaos) vannitoa kappidele uksi ette. Eile tekkis mõte, et värviks need üle. Mulle ei meeldinud senine punakaspruun toon ja kulumise märke oli kah juba näha (maja on ikkagi 10 aastat vana). Mõtlesin, et kui halb see tulemus ikka jääda saab? Pihustatav värv on ju üsna lollikindel. Ja kui jääb halb, siis... peab uued kapid ostma. Tegemist on meie magamistoa juurde kuuluva vannitoaga, seega ei oleks midagi väga hullu kui ma selle ka täitsa ära oleks rikkunud - keegi teine nagunii ei näe.

Aga kuulge, täitsa hea sai! Onju? 

Ma olen viimasel ajal üldse remondilainel. Meie üürnikud ostsid omale hiljuti maja ja kolisid välja, mis andis põhjust ja võimalust seni nende kasutuses olnud korterit veidi kõpitseda ja värvida.

Siin on väga levinud, et maja alumisel korrusel on "sviit". Enamik inimesi rendivad selle välja (sissekäik on alati eraldi ja kaht majaosa ühendav uks vahelt lukus), aga mõnel elab seal vanem sugulane, ülikoolis käiv laps või au pair. Variant oleks see ka täitsa enda kasutusse jätta, aga sel juhul tahaks ma sealt köögi välja lammutada, mida jällegi ei saa teha, sest hiljem müües on kasulikum kui köök on sees. Rahaliselt tasub välja üürimine ära, sest sisuliselt elame siin ise tasuta, üürnikud maksavad kodulaenu kinni.

Üüri tohib muideks iga 12 kuu järel tõsta maksimaalselt 1,5%. See on seadusega reguleeritud.


Uute üürnike leidmine oli paras kadalipp. Sooviavaldusi tuli umbes 60, aga neist võib-olla ainult 4 olid ilma kahtluseta head. Üürnikke peab ülihoolikalt valima, sest neist on võimatu lahti saada. Isegi kui nad pennigi ei maksa ja korteri ära lagastavad, saab neid välja visata ainult kohtu kaudu, aga siis läheb minimaalselt pool aastat aega.

Ankeedile antud vastused olid puhas kuld. Mõnel perel on viis last, kolm kassi, kaks koera, jänesed ja hamster (jah, tõestisündinud lugu). Kumbki vanem tööl ei käi, aga kui kodu peaks leidma, siis pereisa "plaanib minna". Mõned annavad ausalt teada, et suitsetavad (aga loomulikult mitte kunagi toas). Mõni kirjutab, et tööl ei käi, elab toetustest, hiljuti võttis just autoliisingu summas 40.000 (mille eest?). Oli üksikema mitme lapsega, kes "põgeneb oma vägivaldse mehe juurest ja sisse kavatseb kolida koos uue boyfriendiga". Mõnel käivad asjad kähku, noh. Oli mitu, kes endist korteriomanikku siunasid (sellega on sama lugu nagu uue töötaja värbamisel - vabalt võib olla, et ta endine boss oligi värdjas, vabalt võib ka olla, et probleem on inimeses endas). Oli neid, kes kirjutasid, et "see korter on meie eelarve jaoks ideaalne" ja töökohtade info alt selgus, et tõesti-tõesti, kahe peale jääks neil pärast üüri tasumist veel paarsada dollarit elamiseks ka. Mitu tükki kirjutasid, et deklareerisid mõned aastad tagasi pankroti, aga nüüd on oma käitumist muutnud ja kunagi kuskile võlgu ei jää. Mhmh.

Aga lõpuks ikka leidsime sobivad inimesed ja vähemalt esialgu tundub, et nad on veel vaiksemad ja märkamatumad kui eelmised olid. Loodetavasti jääb esmamulje püsima!

31 kommentaari:

  1. Anonüümne23/5/22 07:57

    Mis hinnaklassis teil üürid on?

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Väga oleneb linnast, linnaosast, seisukorrast ja sellest, et mis üüri sisse kuulub. Meie oma jääb natuke alla kahe tuhande dollari ja selle sees on juba kõik kommunaalid ja ka internet. Meie sviidis on pesumasin ja kuivati ka. Osadel majadel on nii planeeritud, et pesuruum on maja ja sviidi vahel jagatav.

      Kustuta
  2. Anonüümne23/5/22 10:36

    Mulle meeldib see magamistoa kummut :) Ja vannitoakapid on ka väga kenad. Aga ma ei saa aru, mis asi see läikiv asi on vasakul külmiku peal - kas sügavkülmiku uks või telekas või mikrouun?

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Üürnike magamistoa kummut siis? Jaa, see on ilus! Muideks, nende mööbliga oli see nali, et kui kuulutused üles panime, kirjutasime igaks juhuks täpsustuseks juurde, et sviit on möbleerimata (pilte ei saanud ilma veel teha, sest eelmised üürnikud elasid sees). Ja keegi kirjutas mulle, et "Kui palju sa nende köögitoolide eest tahad?" :D Ei tahtnud üüriliseks tulla, tahtis lihtsalt üürikuulutuselt toole. Omapärane! Müügiks ei läinud, aga need toolid on tõesti super mugavad neil.

      Kustuta
  3. Oo, remondijutud on mu lemmikud! Paluks tihedamalt.
    Ja tõesti, väga kena tulemus vannitoa kappidega. 😊

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Oiiii, mul on blogis vanu remondijutte, peaks sulle üles otsima. Lihtsam kui uut remonti ette võtta! Kuigi ma teen nüüd teise vannitoa kapid ka. Loodetavasti on meeles "enne" pildid ka teha, siis on huvitavam blogida pärast.

      Kustuta
  4. Anonüümne23/5/22 14:20

    Meil jookseb teles praegu saade Love it or list it Vancouver. Mingi vana hooaeg, aga mulle nii nii nii meeldib see saade. Sinu pilte vaadates oleks teie maja ka justkui sealt saatest (ilusate ja ihaldusväärsete majade nimekirjast siis).

    Kasutan kohe võimalust ja küsin sinu kui kanadalase käest :) Nimelt seal saates on kõik televiisorid kuidagi lae alla või kamina kohale seinale sätitud. Ma ei kujuta ette, mismoodi on võimalik nii kõrgele paigutatud telerit üldse vaadata. Kas see on seal üldjuhul standard, sest inimesed ei vaata eriti telekat? Teie sviidis paistab teleri seinakinnitus normaalsel kõrgusel, aga seal saates ole veel kordagi näinud, et nii madalale oleks teler pandud. Mis värk sellega on? :D Ja teine küsimus: kas igas majas on ilmtingimata vähemalt üks kamin ja see on kindlasti gaasikamin? Või ei ole kamin must have ja see võib olla ka puuküttega?

    Tänan juba ette, kui leiad aega vastata :)))

    /kristallkuul, kes ei saa oma nimega kuidagi kommida

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Jaaaaa! Meie majas oli ka kamina kohal! Ja mina ütlesin esimese asjana, et see tuleb silmade kõrgusele liigutada, ei ole ju mõeldav pea kuklas vaadata. Matti isa siis vedas terve esimese päeva seina seest juhtmeid ja sebis seda "õigesse kohta". Sai palju parem. Paljudel kohalikel mängib telekas kogu aeg taustaks (meil mitte), siis ilmselt ei häiri, et see nii kõrgel on, sest ringi liikudes ja püsti seistes ajab asja ära. Ja peaaegu kõigil on magamistoas telekas ehk kui filmivaatamiseks läheb, tehakse seda tihtipeale juba voodis. Ja paljudel on köögis ka telekas. Meie majas on telekaühendused lisaks elutoale ja köögile ka meie magamistoas ja kõige väiksemas magamistoas, aga ma ütlesin kohe sisse kolides, et ainult üks telekas tuleb ja nii jäi ka.

      Sviidis on kinnitus küll normaalsel kõrgusel, aga minu meelest täiesti vales seinas. Aga üürnikud seda sinna tahtsid ja sinna see siis sai.

      Kamin on siin tõesti igas majas ja enamikes korterites ka, sest jõuluvana käib ju korstna kaudu!!! Ilma kaminata ei saa kohe kuidagi. Vanemates majades on päriskaminaid ka (puudega köetavaid), uuemates alati gaasiga. Korterite jaoks müüakse veel elektrilisi, mis näevad üsna ehedad välja ja annavad soojust ka. Mitmetel mu tuttavatel on sellised. Meil on gaasikamin ja kui aastaid tagasi ükskord detsembri keskel elekter kolm päeva järjest ära oli ja küte ei töötanud, selgus, et gaasikamin üksi kütab meil ilusti terve maja ära (või noh, selle teise korruse, kus kõik toad ja köök on).

      Kustuta
  5. Anonüümne23/5/22 14:23

    Väga ilus vannituba! Majaplaan hakkas ka huvitama :). Eestis pole sellised eraldi sissekäiguga lisapinnad ju kuigi levinud, aga tundub suurepärane mõte - muidugi juhul, kui üürnikega veab.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Majaplaan on selline, et alumisel korrusel on meil kahe auto garaaž, esik, majapidamisruum (see on siin suht alati eraldi, pesumasin-kuivati üldiselt ei käi vannituppa kunagi) ja kontorituba. Pluss sviit siis. Meie sviit on 84 m2.

      Üleval on elutuba-köök, kolm magamistuba ja kaks vannituba. Kanada majades (ja isegi enamikes korterites) on master-bedroom alati oma vannitoa ja walk-in garderoobiga. Ja peaaegu alati on kõigis magamistubades sisseehitatud kapp (samasugune nagu sviidi magamistoaski on näha - lastetubades on meil samasugused). Ja selles esikus, mis magamistubade lähedusse jääb, on peaaegu kõikides majades nn "linens closet" ehk sisseehitatud kapp riiulitega voodipesule ja rätikutele. Jällegi nii loogiline lahendus - kõik saavad ise asjad kätte, ei pea selleks kellegi teise tuppa minema.

      Kustuta
    2. Nii ilus tulemus vannitoakappidel! Tundub, et sa tunned asja. Well done!

      Meil siinpool kutsutakse toda eraldi elamispinda (millesarnast te välja üürite) Mother-In-Law Apartement. (Miks just ämma, ärge minu käest küsige :)
      https://www.moving.com/tips/what-is-a-mother-in-law-apartment/

      Ja majade/korterite plaanid on sarnased Canada omadele. Nüüd olen hea asjaga juba harjunud, aga USAsse kolides olin nii kodus kui külas ühtepuhku positiivselt üllatunud, KUI mugavalt kõik on seatud – magamistubadega ühendatud vannitoad, walk-in garderoobid, linen closets jne.

      Kustuta
    3. Üldse ei tunne asja, lihtsalt spreivärviga pihustasin üle. Aga tulemusega olen rahul, pildi pealt isegi ei jäänud nii ilus. Tegelikult on kerge läige ja päikese käes näeb see hall isegi natuke navy blue välja. Ise olen rahul, see on peamine!

      Muuseas, ma polnud seda terminit kuulnudki varem! Siin öeldakse kõige sagedamini lihtsalt "basement suite".

      Aga lahendused on tõesti mugavad. Ja väga levinud on need diivanid, mille seljatugi alla liigub ja jalad üles. Ja massaaži-tugitoolid. Väga suurt rõhku pannakse elu mugavaks tegemisele (ja enamikel inimestel on selleks kodus rohkem ruumi kui Eestis).

      Kustuta
    4. No halloo, kruvid uksed eest ära ja tagasi, mina nimetaks seda asjatundmiseks. Ja spreivärviga töötlemine nõuab ikka pisut rohkemat teadmist/kogemust kui niisama tagantkätt värviga ülelaskmine. Kihid ei tohi liiga paksud olla jne. Ei maksa siin nii tagasihoidlik olla midagi :)

      Kustuta
    5. Sarikommenteerin!
      Rääkisid master bedroomist. Sa ikka tead, et juba mõnda aega on see väljend poliitiliselt ebakorrektne? :) Mul käib arhitektuuriajakiri AD ja umbes aastajagu juba, või enamgi, kasutatakse seal ‘master bedroom’ asemel väljendit ‘primary bedroom’. Sest ‘master’ viitab hierarhiale, muuhulgas ka orjapidamisele.
      (Mitte, et mul sääraste keeleliste muutuste vastu miskit oleks. Aga tuleb ka meeles pidada, et vanad harjumused on rasked kaduma.)

      Kustuta
    6. Ahjaa, ma ise ka arvasin, et ei oska uksi eest ära saada, aga hakkasin vaikselt uurima ja selgus, et oskan ikka kui vaja. Lihtsalt nokitsemist oli natuke (ja ma nokitseda tegelikult väga ei viitsi üldse). Aga mille üle ma ise uhke olen, on see, et vahetasin sviidis vetsupoti kaane ära, sest meil endal on slow-closing kaaned ja sviidis lajatasin ma kogemata kaane sellise lärakaga kinni, et oleks peaaegu kurdiks jäänud. Polnud harjunud, et see üldse VÕIB niimoodi vabalt kukkuda. Nii et ostsin neile kah selle aeglaselt sulguva kaane ja kuna teadsin ette, et Mattil pole aega, vahetasin ise ära. Mitte, et raske oleks olnud lõppkokkuvõttes, aga no täitsa uus asi. Ja üldiselt sellest kategooriast, et "mina ei oska, tehku keegi teine". Nii et olen uhke!

      Jaa, primary bedroom'i osas on sul õigus, vaikselt hakkab tõesti see termin tulema, aga kõnekeeles kasutatakse siiani "master" rohkem (nagu sa ütlesid, et vanad harjumused on rasked kaduma).

      Kustuta
    7. Just, seda minagi, sul põhjust uhke olla!

      Ning ooooo, need slow-closing kaaned... Me elame vanas majas, kaaned kiireltsulguvad (st. häälekad), ja iga kord, kui peale paari kuud Kauail või camperis elamist, kus slow-kaaned on, tuleme koju ja klõmmime mõlemas vannitoas vetsupottide kaasi, nii et kõrvakuulmine tahab kaduda :)
      Hea vihje sult tegelikult, peaksime oma elamises kah kaaned ära vahetama.

      Kustuta
    8. Austraalias öeldakse "granny flat" selle sviidi kohta :)

      Kustuta
  6. Anonüümne23/5/22 20:29

    Kapiuksed on väga ilusad! Tubli töö! Vaatame ka seda Love it or List it saadet. Meil tekkis küsimus, miks just 6 kohaline gaasipliit seal tihti vaimustust tekitab? Teen ka üksjagu palju kodus süüa, aga 4 pliidiplaati pole veel väheks jäänud. Ja sisseehitatud mikrolaineahjud on ka silma jäänud. Paistab, et Kanadas ollakse mega giga suured kodus kokkajad. H Saaremaalt

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Vabandust, vastan enne kui Anu, ja mitte Canada, vaid USA poole pealt – siingi on 6 põletiga pliidid ja muu sarnane mega-giga köögisisustus väga populaarsed. Paljudes köökides on muide ka pliidi kohal asuv eraldi kraan, “potitäitmiskraan”. Ning vastupidiselt McDonaldsi-riigi sildile, mis Ühendriikidel küljes, on siin kodus kokkamine väga, väga, VÄGA au sees.

      Kustuta
    2. Te teete siin saatele nii head reklaami, et pean kah vaatama hakkama. Mul pole aimugi, millest te siin räägite :)

      6-kohaline pliit on võib-olla lihtsalt effekti mõttes? Ma ei tea kui peened majad need on, mida seal näidatakse, aga kui tehakse ekstra-suur köök, siis vahel pannakse see laiem pliit lihtsalt sellepärast, et proportsionaalselt näeb parem välja. Kokatakse siin tõesti palju ja suuremateks nö kalkuniprae üritusteks (tänupühad, jõulud jne) võib see suur pliit isegi kõikide oma plaatidega ära kuluda.

      Meil on viie plaadiga gaasipliit ja kui ma uut pliiti otsisin, siis tegelikult oleksin eelistanud ainult nelja, aga lihtsalt polnud selliseid! See viies on selline piklik seal keskel, tuleb koos spets raudplaadiga, mille saab otse tulele panna (aga võib selle asemel ka tavalist panni kasutada). Selle plaadi peal peaks siis ideaalis olema hea steiki teha (aga me teeme grillil) või peekonit (proovisime, aga ei saanud parem ja koristamist oli rohkem). Seega tegelikult ma seda keskmist suurt üldse ei kasutagi.

      Sisse-ehitatud mikrouunid (pliidi kohal mõtlesid?) on tõesti levinud, need on 2in1 ehk pliidi äratõmme käib kah sealtkaudu. Ei toimi nii hästi kui võiks, pean tunnistama. Ja laste mõttes on pliidi kohal olev mikrouun eriti halb lahendus, nad ei ulatu endale seal midagi soojendama ja ei ole turvaline mingi tooliga kuskil pliidi kohal ronida. Aga kui vanalt nad ükskord ilma toolita sinna ulatuvad?

      Potitäitmiskraan, mida Epp mainis, ehitatakse pea kõikidele uuematele majadele nüüd juba sisse ja minu isikliku arvamuse kohaselt on see üks tobedamaid leiutisi üldse! Esiteks veeuputuse oht (sest kraan ilma äravooluta, eksole), teiseks saab see pliiditagune sein paratamatult rasvaseks ja pole just mugav seda kraani pidevalt rasvast puhastada ja kolmandaks - milleks üldse? Ma vist ei kokka kunagi lausa nii tööstuslikes kogustes, et ei jaksaks potti kraanikausist pliidini tõsta kui seal vesi sees on.

      Aga suuruse osas - Põhja-Ameerikas ongi kõik suur. Külmikud, pliidid (kalkun peab ahju mahtuma ju), pesumasinad ja kuivatid. Ükspäev just viskasin meie 2x2 meetrit voodi peal oleva teki pesumasinasse ja hiljem seda kuivatisse toppides jäin korraga mõtlema, et oot, kui suur see tekk siis võib olla? 3x3 meetrit? Aga pesumasin on nii suur, et mingi probleem pole seda kodus pesta.

      Ja väga levinud on, et inimestel on garaažis sügavkülmik, sest toitu ostetakse alati suurtes kogustes ja siis võetakse järjest sügavkülmast. Ma vahel mõtlen, et huvitav, mis neil seal siis nii väga on? Ükski asi ju lõputult ei seisa, peab ikkagi mingite kuude jooksul ära tarbima. Meil on sügavkülmas ainult jäätis ja väike karp värsket hakitud tilli.

      Kustuta
    3. Potitäitmiskraanist - meil ühtede tuttavate majapidamises on nii, et enne pead nö. tavalise kraani lahti keerama, et potikraanist üldse vett tuleks. Seega uputuse-ohtu pole.

      Sügavkülmikust garaazhis - no meil on küll sihuke olemas. Me ostame näiteks lihakraami ja riivjuustu ja tortillasid suurtes kogustes, oluline rahaline kokkuhoid. Lisaks oleme suured puljongisõbrad, see me hommikusöök, ma keedan puljongit tõepoolest nö. tööstuslikes kogustes, säilitan sügavkülmas. Ja siis on seal veel marjad ja ka toorete juurviljade ülejäägid, nö. ebakaubandusliku välimusega tükid, parajatesse portsudesse pakendatud, puljongiteo tarvis. Ja koerakondid ja... ühesõnaga, ma ei oskaks ilma suure sügavkülmikuta elada :) No ja see kah veel, et elame suht in the middle of nowhere, kehva infrastruktuuriga kohas, toiduvarude omamine on meie kandis pigem norm kui erand.

      Kustuta
    4. Minu tuttavatel keeras laps selle potitäitmiskraani lahti, aga õnneks mitte täie hooga, vaid lihtsalt nirises sealt pliidile ja pliidi pealt põrandale. Õnneks avastati enne kui suuremaid kahjustusi jõudis tekitada. Neil ei pidanud tavalisest kraanist eelnevalt lahti keerama (võib-olla oleneb sellest ka, kuidas köögiplaneering on? neil on valamu köögisaarel ja seega pliidist eemal. ma muidugi ei tea torustikust ja veesüsteemist midagi).

      Sügavkülmik on kaubandusest eemal elades vist tõesti oluline. Mina näiteks ei kasuta kunagi sügavkülmutatud liha. Vahel ostan suurema pakendiga kui vaja ja panen ülejäägi sügavkülma, aga ära ei kasuta seda peaaegu kunagi, lõpuks rändab ikka prügikasti. Mul on mingi kiiks sellega. Juustu sügavkülmutamisele pole ma isegi mõelnud. Sa paned siis mingite portsjonite kaupa?

      Hommikusöögiks puljong? Kuule, see kõlab nii huvitavalt, et pead lähemalt rääkima! Mida te sinna juurde sööte? Või ongi lihtsalt puljong ja kõik?

      Kustuta
    5. Me sööme suhteliselt vähe liha, mina punast liha pea üldse mitte – ja ei osta poest, vaid kohalikult farmerilt, rohu peal kasvanud veis, vabapidamisel kana jne. Ei olegi muudmoodi võimalik hankida kui suuremate koguste kaupa, paarisada grammi hakkliha või kahte kanarinda või väikest steaki farmerid ei müü.

      Juust. Oleme jämedalt riivitud parmesani-sõltlased, ostame restoranidele kaupa müüvast hulgilaost väga soodsa hinnaga, suurte pakenditega, ning jaa, just, jagan portsjoniteks ja panen sügavkülma.

      Puljong. Jaa, igal hommikul. Kõigepealt peale ärkamist tass kohvi, siis koeraga õue, siis kummalegi suur kruus puljongit (ainult puljong, ei miskit sinna juurde), ja umbes tunni pärast kokkab iga mees/naine endale ise hommikusöögi, meil Pauliga on erinevad eelistused hommikuti.
      Puljongi keedan maheveise kontidest, koos rohkete juurviljadega, küüslauku kah lahke käega. Kondileem on liigestele jube hea lubrikant :)

      Kustuta
    6. Loen ja vesistan!

      Kustuta
  7. Kuidas teil üürnikega aed jagatud on? Ma saan aru, et neile kuulub see väike terrass trepi all? Kui te ise oma aias olete, siis kas puutute üürnikega kokku ka?

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Ei olegi jagatud. Neil on ainult see terrass, mis ukse ette jääb, aga muruosa on juba puhtalt meie oma.

      Üldiselt aeda ei jagatagi, sest enamik aedasid on siin hästi väikesed (kui isegi pool meie aiast on, siis loetakse juba suureks). Eelmised üürnikud panid vahel harva suure teki sinna murule maha kui nt naispoolel sõbranna külas käis suvel - istusid seal ja lobisesid. See on igati okei. Aga et seda kuidagi sihtotstarbelisemalt kasutataks, näiteks ajamööbli välja paneks jne, ei tule kõne alla, sest lepingu järgi neil selle osa kasutamise õigust pole.

      Kustuta
    2. Ma oma viimase küsimusega pigem mõtlesin seda, et kui üürnikud seal terrassil on (või siis tekiga murul), siis kas nad näevad teie tegemisi aias pealt? Kas ei sega, et aed täiesti privaatne pole? Või siiski on? See on minu meelest maja omamise kõige suurem (ja noh, minu jaoks ainus) pluss, et oma aed, kus keegi ei vaata pealt kuidas ma õunapuu all raamatuid loen :)

      Kustuta
    3. Siin on tegelikult enamasti palju väiksemad aiad kui meie omad ja kui me omal ajal endale maja otsisime, siis mind küll häiris, kui majal oli aed üsna väike ja siis üürniku aknad otse aeda vaatasid. Nagu oleks pidevalt kellegi silma all. Aga meie majal on lisaks aia suurusele see boonus, et üürnike osa jääb natuke allapoole ja nad nii väga selgelt tegelikult ei näe. Vähemalt ilma ekstra tähelepanu pööramata ei hakka midagi silma. Ma muidugi ei tee kah aias midagi ülearu põnevat, enamasti on seal näha ainult Oscarit ringi jooksmas. Siin ju talvel sajab ja suvel on nii kuiv ja kuum, et mina olen enamasti toas AC jaheduses peidus. Raamatut loen terrassil, see jääb nende pea kohale ja sinna ei näe keegi.

      Ja teine aspekt on see, et üürnikud (nii endised kui praegused) käivad täisajaga tööl ja enamasti neid lihtsalt ei olegi kodus. Kolmas aspekt on see, et selle summa eest, mis üürnikelt igakuiselt laekub, kannatan ma väikese ebamugavuse vabalt ära.

      Muuseas, eestlased on harjunud, et kõigil on suur aed ja naabrite eest privaatne. Siin on enamik maju ja aedasid nii üksteise otsas, et igast suunast vaatab kümme naabrit aeda sisse, see enda üürnik ei tekita enam erilist erinevust. Meil on selles mõttes vedanud, et naabreid on ainult kaks ja majad on niimoodi paigutatud, et üksi aken meie aia poole ei ole ja aia ääres on meil kõrged elupuud, nii et aiast ei ole samuti meie aeda näha. Nii et selles mõttes on kõvasti privaatsem kui enamikel teistel inimestel. Isegi koos üürnikutega.

      Kustuta
    4. Anonüümne27/5/22 21:30

      Selles ma üldse ei kahtlegi, et sviidi välja üürimine ära tasub. Ma ise üüriks ka välja :) Ja kui nüüd järgi mõelda, siis tegelt ega Eesti linnades ka majade aiad väga privaatsed pole. Mõnikord on ühe külje peal lausa paneelikas.

      Kustuta
  8. See üürnike leidmise eeltöö on Eestis nii tundmatu asi keskmisele inimesele, vähemalt 10 aastat tagasi oli, kui üürnikke otsisin. Mõni ei tahtnud isikukoodigi anda, mõni arvas et suvaliselt meiliaadressilt saadetud ja ainult eesnimega teksti " tahan üürida, millal ma võtmed saan" peale ma kohe olengi nõus. Eriti kummaline oli kui liftita maja 5. korrusele sooviti voodihaiget vanainimest üürile panna. Need muidugi on sellised kurioossemad näited. Leidsin toredad üürnikud ja suhtlema jäime ka peale seda kui nad juba oma kodu ostsid ja ära kolisid. Õnneks turusituatsioon muutus ja meil õnnestus mõni aasta hiljem korter ära müüa. Ma olen alati seda meelt et pigem teen korraliku eeltöö, uurin infot, mida internet võimaldab ja kui leping sõlmitud ning kokkulepped peavad, jätan inimesed rahule. Eestis on (oli) kombeks ilma suurt midagi uurimata esimesele tahtjale välja üürida ning siis hakata kurtma, kui halvad üürnikud ikka saadud on. Mul oli nende üürida tahtjatega päris mitmeid sõnavahetusi teema, et teised küll pole midagi küsinud. Siis oli võimalik ( ma ei tea kas täna enam on) teha tasuline päring inimese maksehäirete kohta, mõnel üürida tahtjal oli see võlgnevuste nimekiri 20 cm pikk.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Eeltöö on oluline, jah. Meil oli seda enam, kuna need inimesed pidid hakkama meiega samas majas elama. Sellepärast välistasime kohe (haukuvad) koerad ja suured lastega perekonnad näiteks. Eelmised üürnikud olid nii märkamatud ja vaiksed, et ei saanud arugi, et nad siin elasid. Vahel harva kui kuskil maja ees kokku jooksime, ajasime juttu, tore paar oli. Eks nad kuue aastaga said hästi tuttavaks ju ka.

      Kustuta