28 november, 2013

Jälle kolime...

Seekordne kolimine toimus minu tungival nõudmisel mitmes osas. Esmaspäeval võtsime koeri jalutama minnes ühe kitarri ja kaks suurt kotti kaasa. Kustav hädaldas, et miks on vaja jupikaupa tassida kui Wayne meile järgmisel päeval autoga järele tuleb? Aga kuna ma vihkan segadust ja kõikide asjade korraga kolimine tekitab ilmselge segaduse, ei jäänud tal muud üle kui põikpäisele pruudile abiks olla.

Teisipäeval viisime teise kitarri ja veel ühe suure koti. Pakkisin asju lahti ja sisustasin ühe vannitubadest oma šampoonipudelite ja muu hädavajalikuga. Te ei kujuta ette, kui palju hädavajalikku ühel naisterahval olla võib! Mul endal polnud ausalt öeldes aimugi!

Õhtul tegime põhjalikuma pakkimise ja hakkasime vaikselt masenduma. Kõik kotid said täis, aga kapp ei tundunud kuigivõrd tühjem. Otsustasime, et riided viime riidepuude peal - tobe oleks neid kokku voltida kui võiks lihtsalt ühest kapist teise tõsta. Ja vabu kotte, kuhu neid toppida, nagunii ei olnud.

Kui esmaspäeval seletas Kustav, et võime vabalt mitu korda edasi-tagasi käia, et asjad autoni ja hiljem tuppa viia, siis teisipäeva õhtul oli ta valmis tunnistama, et natuke lihtsam on küll, et osa asju juba uues kodus. Kõigepealt käisime kümme korda esiku ja lifti, seejärel lifti ja välisukse ning lõpuks välisukse ja auto vahet. 5 minutit sõitu ja kõik algas otsast peale...

Kui kogu kraam uude korterisse toimetatud, hakkasin asju kappi laduma. Kõigepealt rippuvad riided... Hmm. Aga kus siis rippuvad riided on? Õige vastus: vana korteri kapis.

Kuidas on võimalik pool oma kraamist lihtsalt maha unustada? Kuna Wayne ütles, et tal pole nagunii midagi tarka teha ja sõidutab meid hea meelega, käisime veel korra asju toomas. Kui ei jaga pea, jagavad jalad...

Lõpuks jalutasime tühja vanasse koju, kogu kraam kolitud, olemine entusiastlik. Jõudsime kohale ja mida ma näen - kast raamatutega! Öelge mulle, kuidas on võimalik terve kastitäis raamatuid kahe silma vahele jätta? Ehk see, mida pildil näete, on meie majakraamist heal juhul pool. No ma räägin - Eestisse tagasi kolimiseks oleks vaja merekonteinerit!

Hommikul tulin tööle ja pärast vahetuse lõppu lähen juba uude koju. Kõige tulisem arutelu käib hetkel selle üle, kes koristada saab, sest mõlemad tahavad! Kustavil veab, sest tal, erinevalt minust, on täna vaba päev. See-eest läheb tema homme tööle ja korter koos segadusega on minu päralt. Jee!

Lõpetuseks kaart, kus A on meie senine kodu ning B uus. Kaks metroopeatust tööle lähemal, pealegi on metroo nüüd täpselt kodu kõrval, B tähe all peidus. Enam mugavamaks ei saaks vist minna!

3 kommentaari:

  1. Palju ônne uude kohta kolimisel!
    Olen kolm korda kolinud,iga kord suuremasse korterisse ja no ausalt, ma tean kui kohutav see on. Ja neid hädavajalikke asju jagub ikka mônusalt:) Tekib küsimus: kas tôesti nendeta ei saa`?! Samas teil väheke lihtsam, sest meil mööbel kaa kolida iga kord:)

    VastaKustuta
  2. Anonüümne28/11/13 11:22

    Head uut elamist! :)
    Mina olen 100 korda (tõesti, liialdatud on vaid väheke), kolinud. Ja seda teinud koos oma kolme lapse ja asjade kogumishaigusega, mis tuli ilmsiks just kolimiste käigus :).
    Mõistan teid ning ühtlasi annan hea valemi edaspidiseks - kui ostad mingi uue asja juurde, siis tuleb selle asemel vana kellelegi ära anda. Kui keegi kingib, kingid talle oma asjadest midagi vastu. :)
    Mõnusat koristamist ja sisseelamist!
    Frank

    VastaKustuta
  3. No kuulge kullakesed! Kes olid need, kes päästsid hea nõuga mind "liigsetest asjadest". Saatsite minu Humanasse ja nüüd suudan juba nende kahe linna poode "vajalikuga" täiendada. Kas seal siis pole neid, et juba merekonteinerist unistate?

    VastaKustuta