Ohh ja ahh

Paar päeva tagasi sain uue üllatuse osaliseks - mu reisikindlustus on läbi saanud. Olen seda siinoldud aja jooksul kaks korda pikendanud, sest "reis" pole veel läbi saanud ja kohaliku ravikindlustuse tegemisega pole viitsinud tegeleda. Ja et see täiesti lambihetkel otsa lõppes, on muidugi sulaselgelt oma lollus! Tagantjärele tarkusena mäletan küll, mis mõttekäik mul oli - et hiljemalt veebruari lõpuks on elamisloa saatuse osas kindlasti lõplik vastus käes ja mõistlik on kohalik Care Card vormistada, mitte istuda selle idiootse reisikindlustuse otsas, mis katab ainult õnnetusjuhtumid.

Aga et mu loogika ei pidanud paika ja siiamaani vastust ootan, tekkis vahepeal uus mõttekäik, mis eeldas, et tegin reisikindlustuse vähemalt viisa lõppemiseni, sest see on ainus reaalne kuupäev, mida pikalt ette teadsin. Noh, ei teinud muidugi! Ja Care Card'i ei saa hetkel taotleda, sest selle saamiseks on vaja tõestust, et mul on luba järgmised kuus kuud siin elada.

Õnneks on tööandja poolt kindlustus, mis katab igal aastal 1500 dollari eest ükskõik millised tervisekulud, kaasa arvatud prillide ostu ja hambaarsti, nii et väiksemate arvete osas on kõik hästi. Loodetavasti ei jää ma lähiajal auto alla vms, sest operatsioone ei tahaks tõesti omast taskust plekkima hakata. Või kui jään, siis paluks tööajast - sel juhul maksab tööandja!

Eile printisin tööloa pikendamise taotluse välja, pean selle nädalavahetusel posti panema. Süsteem on selline, et pikendusele on õigus ainult sel juhul, kui:

- asun Kanadas (seega olen alates märtsi keskelt sunnismaine)

- pikenduse taotlus jõuab kohale enne kehtiva viisa lõppu 

- elamisloa taotlusele on antud esialgne positiivne vastus (selle saamiseks pidi minema 2 kuud, mul on hetkeseisuga kaks ja pool täis, aga ei miskit…)

Kui vajalikud dokumendid on teele saadetud, võin peale viisa lõppu Kanadasse jääda ja ka tööl edasi käia, aga riigist välja minna ei tohi. Ühtlasi pean palvetama, et vastus saabub lähinädalatel, sest kui pikenduse taotluse läbivaatamise hetkeks seda süsteemis pole, ei huvita kedagi, et varsti tuleb - mulle antakse nädal või kaks, et siinne elu kohvrisse pakkida ja koju lennata. Tagasi saaks tulla alles sügisel kui elamisloale lõplik vastus käes…

Aga noh, selline see elu on. Lähen jalutan nüüd natuke ringi, et saaks seda lõputut ilu, mis ümberringi lokkab, natuke endasse salvestada, et vajadusel sügiseni vastu pidada.