Kass, kelle südame võitmiseks mul pea aasta läks, on nüüd nii sõber, et pressib igal õhtul külla, nurrub kõrvulukustavalt ja ei taha veel hommikulgi lahkuda. Kuidas ma jätan ta nüüd maha?
Matt on otsustanud, et kanad tulevad ilmtingimata kohe! Kogu eeltöö tegi ära, isegi koht, kust neid osta, on välja valitud. Nanaimo lubab aias pidada kuni kuus kana, Matt teatas, et kuus siis tulebki. Kiire arvutus näitab, et see toob meile 4-5 muna päevas ja mina ausalt öeldes ei tea, mida me nii paljuga peale hakkame?
Eesti reisini on jäänud üheksa päeva, eile ostsin kohvri ära. Põnev-põnev!
Üleeile saatsin ülemusele lahkumisavalduse ja kohe hakkas kergem. Nüüd tahaks, et see vahepealne etapp läbi saaks ja võiks uue eluga alustada. Ettevõtte omanik oli väga toetav, ütles, et ta hindab mu tööd ja on neile pühendatud aastate eest väga tänulik, aga saab aru, et tahan edasi liikuda ja ühtlasi arvas, et mulle hakkab Nanaimos väga meeldima - ta emapoolne suguvõsa pidavat seal elama. Lubas soovituskirja kirjutada ning palus teada anda kui saab veel millegagi aidata.
Soovituskiri on Kanadas kõige-kõige olulisem asi üldse! Tulevane tööandja helistab ilmtingimata eelmisele tööandjale (ka siis kui kirjalik soovitus CV-ga kaasa panna). Ma isegi ei tea veel, mis tüüpi tööd ma otsima hakkan, tahaks paar nädalat puhata ja alles siis sellega tegelema hakata. Ma pole küll väga kindel kui palju puhkamisest välja tuleb kui terve majatäis mööblit on vaja kokku kruvida, kõik asjad lahti pakkida, seemned mulda istutada, kastitäis kanu ära kodustada…
Matt'il on tulemas lõpuball, kuhu peab minema kaaslasega. Mul on nüüd vaja ülipidulikku kleiti (kingi, kotti, soengut, meiki), aga hetkeseisuga pole õrna aimugi, kust ma selle kõik välja võlun! Appi!
Paar päeva tagasi lõin esimese sellekevadise monster-ämbliku maha ja sain aru, et kolimine ei ole üldse mitte paha plaan. Hakkab looma! Tundub, et olen kohustusliku ärevuskõvera kõige kõrgemas tipus nüüd ära käinud ja edasi tuleb pigem mõnus ootusärevus ja veidi vähem seda nõmedat appi-mida-ma-oma-eluga-teen osa. Nanaimo on jumala tore ju!
Nii äge! Ilusaid uusi alguseid! :)
VastaKustutaHuhh, mul endal ka täiesti 80% võimalus et läheb kolimiseks ja lausa teise riiki, et noh suudaks ma ka nii optimistlik olla :D aga teile edu!!!
VastaKustutaKolimine on õudne. Öeldakse, et parem kaks tulekahju kui üks kolimine. Aga samas - asjade lahtipakkimine ja paikasättimine on jälle niii tore :) Ja kus ikka mõisamajapidamine, mida alles annab ära sisustada!
VastaKustutaPardid on vahvad jah, lisaks söövad tigusid. Eestis on tigudega probleem, kui on vähegi niiskem maa, kuidas teitel seal on, ma muidugi ei tea. Kass ilmselt saab aru, et sa ära lähed ja sellepärast on nii pugelik. Aga sa räägi temaga ja ütle, et vot niimoodi jah. Isegi mesilastega pidada rääkima, kui ära minnas või näiteks kui keegi sureb.
Mu sõbranna, kes vahel teises linnas vanematekodus käib, sai alati tagasi tulles oma kassilt sõimata (suur paks lõigatud isane, ülimalt macho, kelle jaoks naiste ala on ainult Kinder-Küche-Kirchen ja ei mingit ringilitutamist), et kus ta jälle mitu päeva kooserdanud on! Aga peale seda, kui ma soovitasin talle ütelda, et vot lähen vanematekoju ja kannatagu nüüd härra need paar päeva ära, siis peale seda ainult natuke toriseb, mitte ei nääguta tundide viisi :)
Kui sul probleem on, kuhu kõik need munad panna, mis su "Bullerby kanafarm"... või näh nüid... st Nanaimo oma ikka toodab, siis magusaarmastaja nagu sa oled - äkki sulle maitseb ka koogelmoogel? Võib teha ainult munakollastest, aga eriti hea on siis, kui valge ja kollane on eraldi klopitud ja siis kokku pandud. Ühele sööjale arvestatakse umbes 1 suur muna (väikseid võib kaks panna), ja kui nad sul enda kanad on, siis ilmselt pole ka salmonellat karta. Ja pardimunad on nagunii veidi suuremad.
Matt kindlasti ka ei tea, misasi see koogelmoogel on - vaata, mis ta sellest arvab? Eks see üks kõva magusalaks on, aga no vahel ju võib.
Ja mulle näiteks maitseb munapuder, eriti kõrnetega. Nipp hästi õhulise ja hõrgu pudru saamiseks on võimalikult palju vedelikku (ma panen piima ja vett pooleks) ning suht vähe jahu. Kolmest munast on teile kahepeale ilmselt küll. Sool, must pipar ja soovi korral till - mõnus nii hommikueineks kui ka muidu.
Ja siis võid teha rullbiskviiti - sinna läheb ka üksjagu mune.
Kolimine on kohutavalt tüütu, eelkõige seetõttu, et saarel ei ole IKEA't ja kogu uus mööbel tuleb samuti siit kaasa kolida. Või noh, vähemalt need asjad, mis me sealt otsustasime osta. Lahtipakkimise osa mulle õnneks väga meeldib, seda enam, et seekord on vähemalt kõvasti ruumi, et kõik mõnusasti ära paigutada.
KustutaKoogel-moogelist olen ma Matt'ile rääkinud, see on tema jaoks täiesti arusaamatu kontseptsioon - miks, jumala eest, peaks keegi toorest muna sööma? Ma ise pole juba lapsest saadik maitsenud, pole kindel, et suurem asi fänn olen, seda enam, et nüüd on ju nii palju konkureerivaid maiustusi. Aga jah, eks mune saab ju sõpradele ja naabritele anda, mis seal ikka. Kogu see kompott tundub esialgu veel natuke uskumatu lihtsalt :)