05 august, 2016

Aiavärgist

Meil on hästi tore naabrionu, kes kasvatab kõikvõimalikke aiasaadusi ja muudkui kutsub korjama. Nagu vanemate inimestega ikka - neile meeldib jagada. Kohe nii palju meeldib, et kui mind õues pole, ilmub moonakott ukse taha. Kella ei lase, lihtsab jätab sinna. Alati ütleb, et igal ajal võib minna ja kõike võtta, isegi kui teda kodus ei ole. Näe, mul on uus vanaisa.

Teise poole naabreid pole me kahe kuu jooksul veel kohanud. Matt ükspäev peaaegu kohtas, oli maja ette sõites kedagi väljas seismas näinud, aga nad põgenesid kiirelt tuppa, enne kui Matt autost välja sai. Õues nad üldse ei käi, aed on muidu ilus, aga see on vist rohkem aknast vaatamiseks tehtud.


Mul said herned valmis! Nii lahe kui oma herned on! Ahjaa, herneid külvates oli korraks blond hetk, et muudes pakendites olid seemned, aga hernepakis… kuivatatud herned. Tegelikult ju teadsin, aga poes tundus loogiline koos muude seemnetega ka pakk herneid osta ja pisikese paki eest sama summa maksta, mille eest toidupoes terve kilo oleks saanud. Ja nüüd mõtlengi, et huvitav, kas toidupoe omad läheks ka idanema? Toidupoolise osas on siin ju ikka suht Ameerika, iial ei tea, mis jamaga asjad töödeldud on. Ja noh, kuna mul nüüd täitsa oma herned on, saan ju neid kuivatada ja hiljem mulda pista. Mis tõstab omakorda päevakorda küsimuse, et kui ma sel aastal veel ühte hernelaari tahaks, kas võin siis täitsa värske herne mulda panna või peab selle enne ära kuivatama? On jah loll küsimus, aga kuskilt peab tarkus tulema!

Muide, paar nädalat tagasi mainis keegi kommentaarides, et Nanaimost saab Vana Tallinnat osta ning jättis poe nime. Eile juhtusime sealt mööda sõitma ja ütlesin Matt'ile, et näe, siit saad uue pudeli. Matt vastu, et kust sa seda võtad? No keegi blogis ütles. Tema jällegi arvas, et see on küll täiesti lamp, et keegi blogis teab, millises Nanaimo poes Vana Tallinnat müüakse…

Astume sisse ja no ei ole üldse maailma kõige suurem alkopood. Matt jalutas kohe likööride juurde ja teatas täiesti veendunult, et näe, ei ole! Vaatasime siis kõrvalriiulisse ja… saate aru, on!Täiesti suvaline Nanaimo külapood müüb Vana Tallinnat, kusjuures pea 10 dollarit odavamalt kui seda Vancouverist saab.

Sügavalt hämmeldunud Matt hakkas juba rohkem huvitatult uurima, et kuule, kes see oli, kes teadis, et siit Vana Tallinnat saab? Ja no mina ju ei tea! Keegi lihtsalt jättis kommentaari.

Toidu/joogiteemadest veel niipalju, et kui Kanadasse kolisin, ei leidnud kuskilt normaalset juustu. Juustupakk peab ikka pontsakas olema, aga siinsed kõige levinumad on hoopis pikad õhukesed liistakad. Tõin just uue juustu, tegin teile pilti. Jumala vale kujuga, onju?! Juustule sättisin sõbraks kõige tüüpilisema piima, mis on neljaliitrine, sest noh, nende kolme (!) nädala jooksul, mis ta säilib, võib neli liitrit ära kuluda küll. Meil tavaliselt ei kulu, aga väiksem pakk on enam-vähem sama hinnaga, nii et vahet pole.


Meil on kõva haljastamine käsil, mis tähendab, et mina pean auke kaevama, sest Matt on kogu aeg tööl. Õnneks ei ole Nanaimo residentuuris öövahetusi, õhtune valve saab südaööl läbi. Ainult see kuu või kaks, mis ta sünnitusosakonnas töötab, on mõned vahetused hommikuni, sest beebid tavatsevad ilmale tulla kellaajast sõltumatult.

Ahjaa, ükspäev käisin Vancouveris, et sõbrannadega kokku saada, oma rase sõbranna viimast korda ühes tükis ära näha ja Elini käest ema pakk kätte saada. Kohale jõudes selgus, et rase sõbranna oli nii abivalmis, et sünnitas lapse kähku hommikul ära, et ma ei peaks paari päeva pärast uuesti Nanaimost kohale sõitma. Oi, mis armas beebi oli! Vaene Matt oli muidugi jälle tööl ja jäi kogu lõbust ilma, aga ta on tutikaid beebisid palju rohkem näinud kui mina, nii et pole hullu.

Ema saatis mulle kõrsikuid, mispeale Matt teatas, et need maitsevad nagu pretzel'id (soolakringel), ainult et magusad ning küsis kommipaki peale üllatunult, et sokid (šoks vs socks)? Ma lasin Elinil beef jerky't ka tuua, sest Kanada oma on magus ja Matt'ile hullult maitses see eesti variant. Hämmastav, et magus kõrsik on nende jaoks uudis, aga selle peale, et beef jerky't soolasena teha, ei ole nad veel tulnud.


Ahjaa, aiast tahtsin ju rääkida hoopis. Siin oli alguses põhimõtteliselt jupike heinamaad ja vsjoo. Muru oli sisse kolides sõna otseses mõttes põlvini ja igasugu kõrsi täis. Sellega me polegi veel muud asjalikku teinud kui lihtsalt kastnud ja niitnud, aga vaikselt hakkab juba veidi parem välja nägema.

Aia tagumises otsas oli killustikuga kaetud lõkkeplats, mille Matt lasi üles kaevata ja korda teha. Ma vaatan nüüdsest peale tänavakive täiesti teise pilguga, nende ladumine on ikka täielik teadus. Me lasime kolme erinevat värvi kive kasutada, mis annab kergelt kirju üldmulje, olles seejuures ikkagi üleni hall. Varjualuse kokkupanek oli kümme korda hullem kui majatäis Ikea't nagu Matt ütles. Pealtnäha tundub, et paar pulka ja katus, aga tegelikult koosnes miljonist detailist, lisaks oli iga katusepleki tükk mõlemalt poolt kilega kaetud ja see kile ei tulnud üldse kergelt lahti.

Kui plats valmis sai, alustasime hajastamisega. Auke kaevates selgus, et pool aeda on kalju peal ja mullakihti ainult pool meetrit. Selles sügavuses teatavasti mingit suuremat puud ei kasvata. Teisel pool on õnneks rohkem mulda. Plangu peab ka veel üle peitsima, aga ma ausalt öeldes läheks nüüd parema meelega hoopis tööle, see päikese käes passimine on mu vaikselt juba teise rassi küpsetanud.

Teise aiaäärde on vaja ühed suuremad põõsad panna, mis praegu pottides oma aega ootavad, aga seal on hetkel hunnik kive ja lõkkematerjali, mis tuleb alustuseks kuhugi mujale tassida. No ja mulda on liiga vähe, seda tuleb korralik kiht lisada ja maad tõsta, et taimedel oleks kuskile juuri ajada. Huvitav on see, et kui siis suure rügamise tulemusel mingi nurgake valmis saab, näeb kõik nii loomulik välja nagu oleks need põõsad seal eluaeg kasvanud. Ma vaatan teiste inimeste aedu ka juba täitsa uue pilguga...

12 kommentaari:

  1. No kule, see on nagunii seesama vanamees seal Nanaimos, kes neid Kanada Toomisid tunneb. Jo iki tema need Vanakesed sinna smugeldas ;P
    Aga vahel on nii, et asjad elavad omaenda elu ning kuna on teada, et Issanda teed on äraarvamatud, siis mina ei imesta enam millegi üle. Vahel ainult natuke üllatunud olen, aga see läheb ruttu üle. Nii on minu raamatuga ja nii on ilmselt nende teie Vanakestega ka :) Elik nagu ütles kolonel Decker tuntud sarjast: Töötades A-rühmaga olen ma hakanud ette nägema ka ettenägematut.
    Nüüd võid pakkuda Matt'ile Vana Tallinnat rõõsa koorega, sest ekstra koorega teda seal vist ei ole, see oleks juba liiga hea. Või on?
    Muide meie poeherned pidid idanema küll ja isegi koorituna, ise pole proovinud, aga keegi väitis nii. Kuid rohkem kui mingite ainetega töötlemist peaks sa kartma siis GMO-d, samas - seda võid ju noid söögiherneid ostes ka teadmatult sisse süüa.
    Igatahes edu rohenäplusel - ma muidu ei ole üldse kade inimene, aga selles suhtes veidike küll - nii heas mõttes.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Rõõsa koorega ta joobki, jah. Varem jõi nii, et pani klaasi jääd täis, kallas veits vanakest põhja ja lasi jääl natuke sulada enne kui jooma hakkas. Mis see ekstra koore variant on? Meil on 6%, 10%, 18% ja 33%. Rasvavaba kohvikoor on siin ka olemas (õudne mõeldagi!).

      Kustuta
  2. Aa, ei ole ekstrat. Aga võib proovida iiri kohvi varianti, siis tuleb vahukoort panna (enne ära vahustada muidugi). Meil kunagi mingil napsikoolitusel tehti seda just Vana Tallinnaga.
    Ma olen avastanud meil sellise asja nagu Köögikoor - kohe sellise nimega müüaksegi, vist on 20%-line. Tavaline on lahja, aga vahukoor on liiga rammus kohvi peale, st niisama, siis ma vahel olen umbes sõrmejagu tassis vahtu löönud ja kohvi tasakesi peale/sisse valanud. Kohv ei jahtu seal all nii kergesti ära ka ja hiljem on selline kreemine, mitte rasvane, nagu siis, kui lihtsalt vahukoore kohvisse valad.
    Iiri kohvi valatakse vist mööda pikka lusikat ettevaatlikult. Aga võiks proovida seda 20-list, kuidas see vahustatuna tundub ja kas üldse hakkabki? Ma kujutan ette, et sama asja võiks teha suvel kuumaga ka jääkohviga :) Siis vahumütsi all püsib jook kauem külm ehk?

    VastaKustuta
  3. Eh, st tahtsin ütelda, et Vana Tallinnat tehakse ka kooreliköörina nüüd ja väga hea on.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Jaa, igasugu huvitavaid maitseid on hakatud tootma viimasel ajal.

      Kustuta
  4. Anonüümne5/8/16 17:09

    Herned lase hästi valmis, nii et kaun juba kuivama hakkab ja herned sees kõvaks lähevad., siis alles korja ära. Enne mulda panekut peaks neid paar tundi vees leotama, siis idanevad paremini-kiiremini.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Novot, oligi ikka mingi trikk sellega! Aitäh!

      Kustuta
  5. Juustu koha pealt pean sind kurvastama. Nimelt siinmaal veedetud rohkem kui 20 aasta jooksul olen head ja mõistliku hinnaga juustu kaks korda saanud. Need "tellised" kõlbavad saia peale sulatamiseks, aga siis võib ka mingit jubedat ollust hakata erituma kui liig kuuma temperatuuri kasutad. Head juustud on imporditud Euroopast ja kõrgmäestiku hindadega :P

    VastaKustuta
  6. Anonüümne5/8/16 23:43

    Ma peaks mainima, et mina olen küll Kanadas alati väga head juustu tarbinud. Kes otsib, see leiab! Tõsi küll, tegu on emnamasti ikkagi jah, Euroopa toodetega. Sulle soovitaksin Jarlsbergi, Nanaimo Costcos 500 grammine käntsakas maksab kuskil $9.50 kanti, viilutatud kujul on seda tavapoodides ka, aga sellisel kujul on hind tunduvalt kallim.

    VastaKustuta
  7. Ma ei ole tegelikult suurem juustusõber. Omleti sisse ja pitsa peale riivin, aga niisama üldiselt ei söö. Mulle meeldib üks kindel sort valgehallitusjuustu, seda panen kreekerite peale. No ja vahel parmesani pudru peale ja pasta sisse. Nanaimos on lausa eraldi juustupood ja ka mujal pole ma valiku üle eriti kurta saanud.

    VastaKustuta
  8. Hei! Alles üsna hiljuti hakkasin lugema ja üritasin pikalt järele ka lugeda Su postitusi ja tekkis ikkagi väike lünk - kas Matt on Eesti päritolu? On kuskil kirjas, et kuidas tuttavaks saite ja kust tema juured pärit on vms?
    Väga meeldib blogi, ootan põnevusega uusi postitusi!

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Jaa, see kõik on kuskil kirjas, aga ma ei tea, kus täpselt :) Me saime tuttavaks umbes veebruaris või nii ja aasta oli 2014. Sealt edasi ta figureerib siin blogis ka. Ta isa mõlemad vanemad olid eestlased, kes kunagi ammu Kanadasse põgenesid, aga nad ei õpetanud oma lastele eesti keelt.

      Kustuta