25 september, 2016

Saareelu

Sügis on käes! Täna hommikul oli toas ainult 19 kraadi sooja, varsti peab kütte sisse lülitama. Mäletan, et esimene Kanada-aasta oli erakordselt kuiv ja päikeseline. Ma ei saanud üldse aru, mis vihmasest Vancouverist kõik soigusid. Lõppeda-mitte-tahtval ilusal ilmal oli kahtlemata suur osa selles, miks ma nii kindlalt tundsin, et tahan siia päriseks jääda. Vahel asjad lihtsalt juhtuvad põhjusega!

Ma ei ole kunagi varjanud, et Nanaimosse kolimine oli minu jaoks paras eneseületus ja siiamaani ei tunne ma lõpuni, et see päris minu koht oleks. Kodu on meil muidugi viimase peal, kanad ja värgid, selles osas ei oskaks küll midagi enamat tahta. Aga linn ise on… noh uus. Kohvikuid on vähem, poode on vähem, karusid on rohkem. Inimesed on super sõbralikud ja loodus on muidugi ilus, parkimine igal pool tasuta ja liiklus oluliselt rahulikum kui Vancouveris. Aga noh, sõbrad jäid ju kõik maha ja korra kuus kokku saada on ilmselgelt hoopis teine tera kui lihtsalt emotsiooni ajel helistada, et tsau-mis-teed, ma tulen külla!

Uued sõbrad on muidugi ka tekkinud, aga uute sõpradega läheb alati aega, enne kui neist päris sõbrad saavad. Enne kui tekib see õige ja soe tunne.

Suur osa sellest, miks ma end siin nii omana ei tundnud, oli see, et ma ei käinud tööl. Nüüd siis käin ja asjad paistavad kohe täiesti uues valguses! Seda eneseteostuse komponenti on ikka täiega vaja! Pärast paari esimest nädalat on selline tunne nagu oleksin paradiisi sattunud! Alateadvuses tiksub ikka mingi eestlaslik "ära hõiska enne õhtut" ja "pill tuleb pika ilu peale", aga uus kultuuriruum hakkab juba vaikselt mõju avaldama ja ma ei põe enam nii väga kui asjad hästi lähevad. Lisaks olen õppinud komplimentide peale "aitäh" ütlema, selle asemel, et "oh, mis te nüüd" ühmata.

Me käisime täna kõrvalsaarel mingil järjekordsel arstide üritusel ja inimesed olid veel sõbralikumad kui Nanaimos! Pakkusid, et tulge siia tööle kui residentuur läbi saab! Vot neil on seal küll ehtne saareelu, kõik tunnevad kõiki ja lapsed mängivad maja taga metsas, mitte ei istu telefonis. Üks mees rääkis, et kui nad sinna aastaid tagasi maja ostsid, siis võtmeid ei saanudki, sest omanik ei suutnud neid kuskilt üles leida. Nad polnud kunagi uksi lukku pannud, keegi teine ka ei panevat.

Tagasiteel jalutasime praami ninasse, vaatasime Nanaimo siluetti ja see tundus korraga nagu mingi suur linn!


Eile sadas päev otsa vihma ja täna oli ka veel niiske. Kanakuudi uks kipub sellise ilmaga natuke paisuma ja ma ei jõua seda lahti tõmmata. Avasin küljeluugi, et nad välja lasta. Tulidki siis. Lennates! Neli esimest liuglesid suhteliselt osavalt otse värava poole ja maandusid teisel pool, et käbedalt oma lemmikpõõsa alla joosta. Viies tegi väikse valearvestuse ja maandus täie lauluga vastu traataeda. Aia osas on täielik müstika, ma ei saa aru, kas nad ei näe seda või lihtsalt ongi lollid, igal juhul püüavad nad suhteliselt regulaarselt sealt läbi joosta. Nii et midagi uut selles otseselt ei ole.

Igatahes olid esimesed neli juba ammu eemal põõsa all ja viimane-hapupiimane sattus üksi jäädes totaalsesse segadusse! Seisis aia ees ning pööras pead ühele ja teisele poole. Tammus rahulolematult koha peal. Siis läks mööda treppi üles, et kuuti tagasi minna (ma ei tea miks, aga no ju polnud paremat ideed), kuid uks oli teatavasti kinni. Ühel hetkel kasvas meelehärm ja kaagutamine juba nii suureks, et ma ei suutnud enam naeru pidada. Nutikusega nad just silma ei paista.

Ahjaa - kui me seal saare peal ringi sõitsime, oli natuke sellline tunne nagu Eestis oleks. Majad metsa vahel peidus, vahepeal paistis mändide vahelt merd. Ütlesin, et see on selline koht, kus võiks vanaema elada, hea nädalavahetusel külla tulla. Hiljem kui tuli juttu, et ma Eestist olen, öeldi, et neil elab seal üks eesti vanamemm! Matt naeris, et näe, leidsidki vanaema!

Muide, Nanaimo raamatukogust saab "Mandariine" laenutada! Kusjuures kohutavalt väike DVD'de valik ja siis… tadaa, eesti film! Ma ei suutnud oma silmi uskuda! Aga noh, meil müüakse suvalises külapoes Vana Tallinnat ka. Nii et pole sel Nanaimol häda miskit!

13 kommentaari:

  1. Vot sulle "meretagune asi", nagut herr Tuulik kirjutab. Kana muideks ei näegi võrku, enamik linde ei näe ruumiliselt, kuna neil on silmad kummagi külje peal (sama asi ka jänestega, seepärast nad nii lollilt auto ees jooksevadki, ja jäävadki jooksma, kui teekäänakut ei tule).
    Kana, st lind siis, tema vaatab kõigepealt ühe silmaga, siis teise silmaga. Niiet kui kummassegi silma ka traat paistab, siis traatvõgu teine traat ei paista ja nii ta arvabki, et võib teiselt poolt traati läbi jalutada. Tal pole ka vurre, mille järgi rehkendada, st loomad, kellel need on sellised pikad - nemad rehkendavad, et kust lähevad vurrud läbi, sealt läheb kere ka. A kana, see on ju paras totu :) Kui veel kukke ka ei ole, kellel nupp natuke rohkem nokib (kõlab kangesti "anomalische machotismuse" moodi, kui tsiteerida saksakeelse pealelugemisega "The Magnificent Seven'it", mida ma kunagi saksa taevakanalitelt vaatasin), siis jooksevadki nagut needsamusedki... "kanad takus".
    Ja noh, eesti vanamees ühes külas, eesti vanamemm teises külas, Vana Tallinn ja Mandariinid, elo on jo lill, juvivalleraa! Kui sa selle vanamemmega tuttavaks saad, siis võid talle ju mainida, et sul tuttav eesti vanapapi ka - äkki peaks teiteid tutvustama, mõtle kui lahe oleks siis XD

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Kuule, vurrudega kanad oleks väga šefid muidu! :)

      Kustuta
  2. PUHHHAHHAA! XD XD XD
    No aga need siidikanad või misned on, kas nendel ei olnud miskit seokest - suled ümber noka või maitia. Vurrudega linnud on muide olemas küll, ma päris täpselt ei mäleta, pead ei või nüüd anda, aga mingid paradiisilindude hulka vist kuulusid... või olidki lisaks ka mingid kanalised-faasanilised-padritsad. Ma tean, olen pilte näinud, aga nimesid küll ei mäleta, need olid ladina keeles.

    VastaKustuta
  3. http://i.dailymail.co.uk/i/pix/2012/07/10/article-0-140002AC000005DC-869_638x462.jpg
    Näe, siin sulle üks lind koheki Poirot'-vuntsidega ;P
    Sinihabe-lind, mis siis, et lilla icc
    http://host2post.com/server13/photos/xtydoetul0a33m~/beautiful-bird-1600x1200-labels.jpg
    ja palun - vurrudega lind ka lõpuks - otsetõlkes amasoonia kuningkärbsenäpp
    http://img.allw.mn/content/t3/q5/0m/x96ki57t.jpg
    Marxi habemega lind
    https://dncache-mauganscorp.netdna-ssl.com/thumbseg/1230/1230284-bigthumbnail.jpg
    Ja paljudel öökullidel on samuti vurrud
    http://www.netherlands-tourism.com/wp-content/uploads/2015/03/Terror-Owl-Metronieuws.nl_.jpg

    VastaKustuta
  4. Anonüümne26/9/16 22:13

    Jah eks see oma paiga leidmine võtab aega.Mulle endale ei sobinud Inglismaa. Tundsin pidevalt puudust metsas jalutamisest. Inglismaal on metsa vähe. Osad on eraomanike käes. Aga Sotimaal tundsin ennast koduselt aga siis tahtsin nii väga veel õppida ja kohe välisriigis ülikooli minna, tundus vähe ebatõenäoline.Norra on minu jaoks ka koht, kus ma kindlasti elama ei läheks. Kõik oli väga kallis ja tundsin ennast pidevalt nagu külaline. Norra keel ei jäänud kuidagi meelde. Nii ma siis jõudsin Soome, kus olen elanud 6.aastat. Sõpru on aga lähedaseid kõigest kaks. Soomlased on kinnise iseloomuga ja perekesksed. Soome on eestist väga erinev. Ma ei tea, kas jään siia ka pikemaks ajaks aga eks aeg seab oma asjad ise paika. Minuga on see alati nii juhtunud.Ja tea, et paik pole oluline, inimesed on need, kes teevad meid õnnelikeks. Kui sind armastatakse ja sinust hoolitakse. Tervitades Evelin

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Mul läks vähemalt sellega õnneks, et tegelikult on ju piirkond sama ja kliima muidugi ka. Kui vahepeal oli juttu, et võiks Halifaxi kolida, olin ma küll üsna mures, sest ma pole üldse talveinimene ja seal on ikka täitsa ehtsad talved nagu Eestiski (seevastu on siinne talv kuskil +6 kraadi).

      Ja kuigi muidu eelistaksin ma iga kell Vancouverit Nanaimole, siis Vancouver on nii palju kallim, et seal elaksime ilmselt kuskil väikeses üürikorteris. Praegune kodu on ilmselgelt mõnusam, selle nimel võib Nanaimos elada küll.

      Kustuta
  5. Anonüümne29/9/16 22:15

    Ma ei kujuta ennast üldse eestis ette. Palgad väiksed ja eesti ka väike. Soomes olen saanud teha karjääri ja tööd mida ma armastan. Ja ülemus mul ka väga super. Eestis elaksin mingis väikses üüritoas aga siin on mul väga suur elamine. Ka mina olen siin väga rahul. Elukaaslane eile ka mainis, et eestis ei tahetud teda isegi praktikale võtta, siin aga anti kohe ametikõrgendust, kuna oskas nii palju erinevaid keeli. Tervitusi vihmasest soomest.
    Evelin

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Eestis on sissetulekute ja väljaminekute erinevus väga suur, Kanadas on selles osas palju lihtsam. Ma siiamaani arvutan, mitu tundi või päeva ma Eestis pidin mingi asja ostmiseks tööd tegema ja kui palju siin. Mul ei tule praegu ühtegi asja meelde, mis Kanadas proportsionaalselt kallim oleks kui Eestis. Iga asja jaoks pean siin vähem vaeva nägema. Ja tööga sama asi - Eestis oli see pidev pinge, et kui piisavalt hästi vene keelt ei oska, jäävad pooled uksed suletuks. Siin ei eelda keegi, et peaksid peale inglise keele mingit muud keelt ka rääkima (aga kõik on vaimustuses kui räägid), isegi prantsuse keelt, mis on Kanada teine ametlik riigikeel, on vajalik ainult väga kindlatel kohtadel.

      Tööandja suhtumine töötajasse on samuti Eestiga võrreldes nagu öö ja päev ning minu erialal on veel miljon erinevust, mis on kõik Kanada kasuks, sest erivajadustega inimestele pole Eestis põhimõtteliselt üldse mingeid tingimusi, aga siin elavad nagu kuninga kassid.

      Meil on ka täna vihmane :) Tervitused vastu!

      Kustuta
  6. Anonüümne6/10/16 20:24

    Jah see kõik tõsi mis kirjutasid. Eestis ei eksisteeri inimest, kellel on erivajadused. Ja need töötajad, kes peavad nende eest hoolitsema, ei saa mingit palka. Mul on ka siin Soomes super lahe töö ja meeskond. Siin on vajalik tööle saamiseks (Kui tahad paremat positsiooni saada)Soome keele oskus ja inglise keele oskus on lihtsalt boonuseks. Mulle nii meeldib oma töö, mida siin Soomes teen. Töötan koos oma elukaaslasega samas firmas. Mul on Soomes olnud kokku kolm töökohta. Kaks olid projekti põhised ja rahvusvahelised, kuhu oli suht suur konkurss.Nautis neid aastaid väga. Oleksin saanud minna Prantsusmaale nendega kaasa aga ma ei oska prantuse keelt. Natuke saan aru sõnadest. Palgad on Soomes väga kõrged ja majanduses läheb ka hästi. Ainult ehitavad kogu aeg.Ja toit on Soomes palju odavam, kui Eestis. Ainult alkohol ja suitsud siin kallim. Aga ma ise ei tarbi, nii, et sellest puudust ei tunne.Ühiskond on palju sallivam, kui Eestis. Mind võeti kohe meeskonda vastu. Suur ülemus isegi kallistas, mis on ühe külma Eestlase jaoks natuke ebaharilik ja harjumatu. Prantslastega koos töötades jäid mulle nende kombed külge, põse puudutus tuli iseenesest, kui sõpradega kokku sain. Nüüd on mul Soome kombed. Eestlane ju kiire loomuga, siin öeldakse, rahulikult, rahulikult küll töö valmis saab. Pole siiamaani sellega harjunud veel ära.Ikka olen kiire. Parimate soovidega Evelin

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Soomel on kogu selle heade asjade paketi juures Kanada ees üks suur eelis - see on Eestile nii lähedal! Kohe hea lugeda, et oled omale õige koha leidnud, mis aitab meele rõõmsana hoida. See on väga oluline ju tegelikult!

      Kustuta
  7. Anonüümne7/10/16 20:10

    Jah nii see on. Aga ma käin Eestis vaid korra aastas. Pole seal enam seda miskit, mis kinni hoiaks või siis tagasi kutsuks. Mul on korter ka Eestis. Hoian seal vaid asju, mida polnud kuskile panna. Seisab niisama tühjana. Ma ei taha Eestisse üldse tagasi minna. Ma veel ei tea, kus ma peaksin elama ja mida täpsemalt tegema. Sellepärast ka ameerika reisi ette võtan. Lennupiletid ostsin juba ära. 23.detsember lendan. Nii juba ootan seda kuupäeva. Tahaks veel seigelda ja avastada teisi kultuure. Reisimine on minu üks suurim kirg. Eelmine aasta olin Indias terve kuu.
    Evelin

    VastaKustuta
  8. Minul tekkis hoopis selline küsimus, et kui lihtne või raske on sinu kogemusel välismaalt sõpru leida? Lapsepõlvele mõeldes oli see ikka väga lihtne, ainult mine ja sõbrutse, aga täiskasvanuna tundub uute sõprade leidmine palju keerulisem, rääkimata siis veel lähedastest sõpradest.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Raskem kui Eestis, sest kultuurierinevused tulevad ju ka mängu, nt peab rohkem jälgima, mida ja kuidas räägid. Näiteks kanadalased on ülimalt poliitkorrektsed, vastupidiselt eestlastele (ja ma vist isegi ei märkaks seda ise kui mul poleks kanadalasest kaaslast, kes sellistele asjadele mu tähelepanu pöörab). Kanadalased ei saa üldiselt ka sarkasmist ja mustast huumorist aru. Aga samas võimatu muidugi pole! Mul on muidugi suurem osa kohalikke lähedasi sõpru jällegi läbi Matt'i tekkinud.

      Kustuta