06 juuli, 2019

Harjalood


Matt sai mu emalt ja vanaemalt sünnipäevaks kastitäie Tutti-Fruttisid ja siin ma nüüd istun, söön enne magamaminekut komme ja blogin. Kirjutamine on üks tervistkahjustav hobi, mitte midagi asjalikku pole selle kõrvale teha, jääbki ainult maiustamine. Klaviatuuril toksimise ajal ju jooksma ei lähe! Nagu ma muul ajal hullult läheks muidugi...

Käisime siin vahepeal suvilas ja tagasi tulles oli tunne nagu oleks mitu kuud ära olnud. Kõik aiasaadused on vahepeal valmis saanud ja ma võiks vanduda, et isegi puud-põõsad suuremaks kasvanud. Kanad on endiselt elus. Meil on üks vana ja põdur, kes enam suuremat söögist ei hooli ja õhtuti mitu tundi enne teisi magama läheb. Kogu aeg palvetan, et kui ta peaks ühel hetkel saba viskama, on see Matt, kes ta leiab, mitte mina.  

Suvilast tagasituleku sättisime nii, et mina jäin veel üheks ööks emaga Vancouverisse, et ta järgmisel päeval lennujaama toimetada ning Matt läks Oscariga koju. Vot sellist nalja, et Matt 24h järjest lapsega üksi oleks, ei ole mitte kunagi varem juhtunud. Sest noh, esiteks on ta umbes kogu aeg tööl ja teiseks - kuhu ma üksi nii väga ikka lähen?!


Matt rääkis hiljem, et kuni tema vannivett jooksma pani, oli Oscar juba sahtlist oma hambaharja ja -pasta välja otsinud ning pesi usinasti kikud puhtaks. Selline kasvatus, noh! Patsutan siin omale õlale praegu... Videot vaadates osutus see "oma" hambahari muidugi hoopis minu omaks ja ega sel isepesemisel suurt efektiivsust ole, aga mis me siin pisiasjade kallal ikka närime. Hiljem oli sama harjaga ka poti puhtaks küürinud, töökasvatus on siin majas tugev!

Täna oli Ossul esimene lasteaiapäev. Hängisin kuni lõunauneni temaga kaasa, panin ta ise tuttu ja läksin alles siis ära. Ma olen selle kohaga nii-ii rahul! 

Õhtul pidin ta konkreetselt sunniviisiliselt autoni tarima, ta oleks vist hea meelega kohe terveks nädalavahetuseks jäänud. Värava tagant vahetasin kasvatajaga veel paar lauset ja süles rabelev Oscar püüdis kogu selle aja üle aia tagasi sisse ronida. 

Ja te võite ise ette kujutada kui meganunnud need kaheksa 1-2,5-aastast olid! Selles mõttes on kasvatajatel ikka väga tore töö, et nunnumeeter istub konstantselt maksimumi peal, aga jeesus kui raske selline sebimine võib olla! Ma oleks õhtuks läbi nagu läti raha. Praegugi olen! Head ööd.

2 kommentaari:

  1. Heh, see harjaga poti küürimine tuletab meelde filmi "Private Benjamini" :)
    Aga see lapsuke järves, see on niiiiiivõrd hea pilt, et tuleks lausa kuskile konkursile saata. Mul FB-d pole, mingist laikimisest tea'p midagi, aga vaat sellele pildile virutaks kohe 100 plussi - kümnepallisüsteemis XD XD XD

    VastaKustuta