19 jaanuar, 2021

Tööl käimine Eestis vs Kanadas

Lugesin Lilli postitust sellest kui raske on väikelaste emana Eestis tööd leida ja mõtlesin, et räägin natuke, kuidas asjad Kanadas käivad. Siin ei panda CV-sse pilti, sünniaega, perekonnaseisu, laste olemasolu/arvu ega muud isiklikku. 

Süsteem on selles mõttes aga selgem, et eraelu tõesti ongi eraelu ka siis kui tööle saad. Laste eest ei anta lisapuhkepäevi, tööandja ei tee neile jõulukinki ega üllata vanemaid millegagi uue beebi sünni puhul. Kuna ma ise mitu aastat töövestlusi läbi viisin, märkasin, et inimesed räägivad oma lastest ilma küsimatagi väga avalikult ja selleks on ilmselt mitu põhjust:

Esiteks kestab emapuhkus aasta aega ja selle jooksul laekub ainult 55% endisest palgast. Mis omakorda tähendab, et kui laps saab aastaseks, läheb enamik emasid tööle tagasi ning laps hakkab käima hoius. Eesti mõistes "sõimerühm" on 3 kuud kuni 3 aastat, aga alla aastaseid seal üldiselt ei näe. Järgmine vanusegrupp on 3-5 aastat. Väiksemate omas on ühe töötaja kohta 4 last ja suuremate rühmas ühe töötaja kohta 8 last.

Eestis on teemaks, et kes jääb lapsega koju kui ta haigestub. Kanadas on selles mõttes lihtsam, et haiguseks, millega lasteaeda viia ei tohi, loetakse ainult palavikku, kõhulahtisust, oksendamist ning nakkavat löövet. Nohu-köha ja muu suvaline "külmetus" ei ole takistuseks. Väikesed lapsed on nagunii kogu aeg tatised ja sedasi nende immuunsüsteem arenebki. Haige lapsega on nii harva vaja kodus olla, et tööandja selle üle suuremat ei muretse.

Lasteaia osas on ka see erinev, et siin ei seata mingeid eeldusi, mida laps peab oskama, et lasteaiaga alustada. Ei pea olema potitreenitud, võib kasutada lutti ja piimapudeli võib kah kaasa saata. 

Küll aga on koha saamine keeruline ja alati ei saa ette planeerida, et millal see juhtub ning lasteaed on Eestiga võrreldes väga kallis. Seda, kas laps käib täiskohaga või ainult mõned päevad nädalas, saab ise valida ja selle põhjal kujuneb ka hind. 

Oscari lasteaias on väiksemate rühmas täiskoha kuutasu 861 eurot ja suuremate rühmas 604 eurot. Täiskohaga tulebki päevatasu kõige odavam - Ossu käib ainult kaks päeva nädalas ja tema koha eest maksame 344 eurot kuus (43 eur päev). Maksta tuleb iga kuu alguses täissumma, olenemata sellest, kas laps käib kohal või on hoopis haige/reisil/vms. Toitlustust lasteaiad ei paku, söök tuleb kodust kaasa pakkida.

Kanadas on muidugi ka sissetulekud kõrgemad, aga kui peres on mitu väikest last, on hoiule kuluv summa ikka märkimisväärselt kopsakas.

Töö juures ei ole "välja tegemise" kommet. Kui on aeg puhkusele minna, siis lihtsalt lähed. Kui saad lapse, siis noh, tore! Kui sul on sünnipäev, siis kolleegid ilmselt isegi ei tea sellest kui sa just ise ekstra ei maini. Ei ole "lilleraha" ega "kingiraha" korjamist, ei pea teistele pidulauda katma. Tööl käiakse tööd tegemas ja kuigi isiklikest asjadest omavahel ikka räägitakse, siis tööellu need tegelikult suuremat ei puutu.

Tööle saamise juures mängivad suurt rolli soovitused. Tihtipeale pannakse eelmiste tööandjate poolt antud soovituskirjad juba CV-ga kaasa, aga kuna kanadalased nii meelsasti omavahel suhtlevad, on üsna tüüpiline, et tulevane ülemus endis(t)ele helistab ja sinu kohta uurib. Mõni koht teeb seda vabas vormis, teises on spetsiaalne küsimustik asjade kohta, mis neid huvitab.

Ja mu lemmik - sa ei pea oskama vene keelt! Tore, sest minu vene keele oskus on rohkem sellisel "v lesju rodilas jolotška" tasemel, et laias laastus aru saan, aga sellega asi ka piirdub. Kanadas on kaks ametlikku riigikeelt, inglise ja prantsuse, aga prantsuse keelt ei kuule siin peaaegu mitte kusagil. Riigiasutustes on muidugi õigus saada teenindatud ka prantsuse keeles ja need töötajad, kes sellistes kohtades otse kliendiga suhtlevad, peavad seda mingil tasemel valdama, aga muudes kohtades ei huvita su keeleoskus kedagi. Kanada koosneb kümnest provintsist ja kolmest territooriumist ning kogu selle ala peale on ainult üks provints prantsusekeelne. Nii et kui just sinna ei koli, võid terve elu siinses kakskeelses riigis nii elada, et teist riigikeelt ei kuulegi.

Puhkus on Kanadas ametlikult 2 nädalat, mis esimese hooga tundub kohutavalt vähe, aga see on jällegi üsna paindlik. Mõlemas minu töökohas on inimesed alati vajadusel vaba aega saanud võtta ja ma ei ole ka teistelt kuulnud, et sellega eriline probleem oleks. Lisaks on igas kuus vähemalt üks riigipüha, enamik neist esmaspäeval, mis tekitab automaatselt pika nädalavahetuse. Liikuvate pühade puhul on nii, et kui see nädalavahetusele satub, näiteks jõulud, saab selle arvelt esmaspäeva (ja teisipäeva) vabaks. Lihavõtete ajal on nii reede kui ka esmaspäev vabad.

Praegu muud ei tulegi pähe, aga kui kellelgi küsimusi on, andke teada. Kui oskan, siis vastan.

36 kommentaari:

  1. Ilus põhjalik ülevaade nagu ikka!

    Calgarys on lasteaiad vist veidi kallimad mistõttu paljud eelistavad koduseid lastehoide. Kui me eelmise aasta suvel erinevates lasteaedades käisime, siis täiskohatasu (12 kuud kuni 3 aastat) oli alates 1500 kuni 2500 CADi. Lastehoiud enamasti soovivad täiskoha eest CAD650-1000 aga sinna ma ilma sõprade soovitusteta ei julgeks panna oma last, kuna igasugune regulatsioon ja järelvalve puudub.

    Albertas on ka tavaline, et puhkust on esimene aasta ainult üks nädal, kuna esimesel aastal ei pea töötajatele puhkust ametlikult võimaldama. Seejärel siis juba kaks nädalat. Enamusel meie sõpradest on väga raske üle selle puhkust saada, isegi kui ollakse nõus palgata puhkusega.

    Ja juuni kuus ei ole riigipüha - raskeim kuu aastas (eriti võrreldes detsembri ja aprilliga, kus kaks riigipüha)! Aga kolmapäevased nädalavahetused olid tõesti super mõnusad.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Siin on ka need kodused erahoiud olemas ja regulatsioon on selles mõttes olemas, et peavad vastama samadele tingimustele, mis suuremadki lasteaiad (ohutuse jne osas), aga järelvalve on kindlasti kehvem, jah. Mina sellepärast tahtsingi Oscari "päris" lasteaeda panna, et seal on ikkagi natuke tugevam järelvalve. Teine töötaja kogu aeg kohal ja Ossu omas käib veel juhataja ka kahe grupi vahet, sest ta haldab nii suuremaid kui väiksemaid ja mõlemad majad on samal tänaval.

      Puhkuse osas - keeruliseks teeb olukorra see, et kui meie oleme kõik kaugelt siia kolinud ja pere-sõbrad Eestis, siis kahenädalane puhkus tekitab alati selle probleemi, et ühest küljest tahaks kodus ära käia, teisest küljest oleks tore vahel mõnes teises riigis kah reisida. Mu eestlasest sõbranna mees on Tšehhist, neil on veel eriti karm, sest puhkuse ajal tahaks nii Eestis kui Tšehhis ära käia. Ela siis nii...

      Aga eks palju oleneb sellest, mis töö on. Vancouveris töötades võtsin ma lihtsalt nädalavahetusele (või pikale nädalavahetusele) paar vaba päeva juurde ja selle ajaga saab juba täitsa mõnusalt kuskil USA-s, Mehhikos vms ära käia. Nanaimos oli töö selline, et tihtipeale töövälisel ajal midagi korraldada, nii et meil oli selline sujuv kokkulepe, et teen siis kui vaja on ja vaba aega võtan ka nii nagu vaja. Ja viimased kaks aastat olen meie enda ettevõttele töötanud, mis teeb muidugi asjad veel paindlikumaks. Eestis oli mul igasuvine kuuenädalane kollektiivpuhkus, seda luksust on muidugi raske lüüa.

      Kustuta
  2. Aga kuidas praegusel ajal on - kas köha-nohu loetakse automaatselt koroonakahtluseks ja lasteaeda ei lubata nagu Eestis?

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Alguses oli jah, aga millalgi sügisel muudeti see niimoodi ära, et nohu ei ole lasteaias käimisel takistuseks. Palaviku ja köhaga ei tohi viia. Lasteaial on küsimustik, mis sisaldab palaviku ja köha küsimusele ka seda, kas laps või mõni pereliige on viimase kahe ndl jooksul reisinud või kokku puutunud kellegagi, kes on reisinud ja midagi oli seal veel, ma ei mäleta praegu. Igal hommikul küsitakse, kas vastus kõigile küsimustele on "ei". Köha puhul võib koroonatesti teha ja kui vastus neg, saab lasteaeda tagasi, aga nad on sel talvel kõik üllatavalt terved olnud.

      Kustuta
  3. Oh, meie töökohas on järelikult väga kanadalik kultuur, meil ka mingeid eraelulisi asju ei tähistata :) Teisalt, veidi kummaline, et eestlastel, kui ideeliselt introvertsel rahval, see töökohal tähtpäevade tähistamine kombeks on. Suurtes ettevõtetes on see sageli suisa kummaline, ma kunagi käisin pea iga nädal kellegi sünnipäeval: "Tere, mina olen see ja see sellest osakonnast, meeldiv tutvuda, palju õnne, võta kooki!" Üsna märkimisväärne summa läks ka kõigile neile kontvõõrastele lillede-kinkide organiseerimiseks.
    Eesti lasteaedades võib minu meelest ka olla mitte potitreenitud, luti ja piimapudeliga. Vähemalt neis, millega mina olen kokku puutunud.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Töö juures sünnipäeva tähistamine on kummaline traditsioon tõesti nii introvertsele rahvale. Ja väikeses kollektiivis oleks see vist iseenesest tore ka, aga mu emal oli samamoodi, et väga suur asutus ja igaühe sünnipäeva peeti - täiesti jabur. Juubeli puhul pidas veel ülemus kõne ka, iga viie aasta tagant. Ja Kanada poolt vaadatuna tundub see ka imelik, et mis mõttes töökaaslased su vanust üldse teavad?!

      Lasteaia värk ilmselt varieerub Eestis, ma ühtteist olen sõbrannadelt kuulnud, aga eks igas kohas ole omad nõuded. Üks asi, mida ma veel kuulnud olen, on see, et lapse peab mingiks kindlaks ajaks kohale viima, ei tohi sellest hiljem saabuda. Meil seda ei ole, Oscari viin ma tavaliselt kümneks või natuke enne seda ja päris mitu rühmakaaslast tulevad kah samal ajal.

      Kustuta
    2. See kellaaja nõue oli jah meil ka, esiteks söömise pärast, need, kes ei söönud lasteaias, võisid hiljem ka laekuda, aga soovitavalt mitte peale hommikuringi algust, ilmselt taheti ühtset päeva algust kõigile. Kollektiiv üle üksikisiku :) Äkki töökoha sünnipäevade pidamine tähistab ka seda põhimõtet?

      Kustuta
  4. Hee, ma alguses mõtlesin, et vastan kommentaariga ja siis, et blogipostitusega, aga lõpuks olen ikka siin tagasi. :P

    Ma toon siis võrdluseks Prantsusmaa (kuigi eks siin ka erineb olenevalt ettevõttest). Tähistatakse nii sünnipäevasid, nimepäevasid kui ka muid kõikvõimalikke üritusi. Kinke küll üksteisele ei tehta, aga enamasti viiakse sarvesaiu, ekleere või makroone nosimiseks. See-eest on kingitus ettevõtte enda poolt. Seda nii lapse sünni, pulmade kui ka kinnisvara ostmise puhul. Näiteks kui maja ostsime sai Bruno 300 euro väärtuses kupongiraamatu, mida saab kasutada erinevates sisustus,-ja ehitustarvete poodides. Ja kolimise jaoks saab võtta ka vaba päeva. Sealhulgas võid kolida kasvõi seitse korda aastas. Samuti saab eraldi päevasid kui haige pole mitte sa ise, lapsed, vaid hoopis kaaslane. Bruno võttis talvel niiviisi kolm päeva, sest ma olin 40 palavikuga siruli ja polnud võimeline laste eest hoolt kandma.

    Muidu on puhkus 28 päeva, aga no prantslastel jagub ka neid riigipühasid iga asja jaoks. Piisab sellest kui mingi pühak läks taevasse ja prantslastel on kohe riigipüha. No ja sõdadega on neil ka rohkem tähistamist kui eestlastel mõistagi. :P

    Siin on muidugi see, et tagasi tööle lähevad naised väga kiirelt - üsna paljud juba paar kuud pärast sünnitust. Mõned võtavad välja lisaks kogu tavapuhkuse ja seejärel kuu-kaks palgata puhkust ning venitavad välja pool aastat, aga üle selle on pigem väga harv nähtus.

    Ühesõnaga huvitav on erinevate riikide süsteeme võrrelda!

    VastaKustuta
    Vastused
    1. See, et lapsega saab kuni kolm aastat kodus olla nagu Eestis, ei ole mujal maailmas kuigi tavapärane, jah. Samas kui ma siinneid inimesi vaatan, siis ei paista, et varane lasteaiaga alustamine neile midagi paha oleks teinud. Oscari rühma kaheksast lapsest käivad täiskohaga ainult kaks-kolm, ülejäänud päris viit päeva jutti lasteaias ei veeda. Ju on vanematel graafikuga töö või vanavanemad abis vms. Eks nii tuleb ju odavam ka.

      Kustuta
  5. No mul lapsi ei ole, aga mis kohe sellest postitusest hinge läks oli see vene keele mainimine. Täpselt 45 minuti pärast algab mul vene keele tund, et ma kevadel tööle asudes ikka vene keelega hakkama saaksin. Ja neid tunde on mul iga päev 4 tunni kaupa. Rõõmu kui palju.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Ma võtsin ka täiskasvanuna vene keele tunde ja võib öelda, et õppisin sealt rohkem kui terve eelneva elu jooksul koolis. See õpetaja õpetas suhtluskeelt ja tegi seda dialoogi vormis, samas kui koolis tuupisime luuletusi, lindude-loomade nimetusi ning lugesime tunnis kõva häälega pikki tekste, millest suuremast osast sõnagi aru ei saanud.

      Keel keeleks, ma tegelikult väga tahaksin seda paremini osata, aga mul on lihtsalt trots, et miks ma PEAN absoluutselt igal tööl oskama rääkida teises keeles kui see pole isegi riigikeel?! Ma saan aru küll, et kui 30% elanikkonnast (või midagi sinnakanti) on venelased, on see lihtsalt paratamatu, aga nõukogude ajast on ometigi piisavalt kaua möödas, et võiks juba veidi parem süsteem olla nende integreerimiseks. Mulle tundub, et eestlastele on pandud palju suurem surve vene keelt osata kui venelastele eesti keel ära õppida. Enamik neist on ometigi ju Eestis sündinud, kasvanud ja koolis käinud.

      Kustuta
  6. Palju keskmine palk Kanadas on ja kas mingeid lastetoetuseid ka makstakse? Ja üldse eluasemkulud jne.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Miinimumpalk on 9,50 eur tunnis ja sellise suht suvalise töö peal teenitakse kuni kaks korda rohkem (suht ootuspärane palk näiteks äsja Kanadasse saabunud immigrandile, aga ka kõigile neile, kel otseselt mingit kraadi ei ole). Edasi oleneb juba kõik väljaõppest jne. Keskmine kuupalk eurodes on kuskil 4500, aga selle teenimiseks peab ikka natuke haridust ka juba olema. Ja kohalikku haridust omavad erinevad spetsialistid teenivad omakorda sellest üle.

      Tulumaks on astmeline ja kõik toetused on seotud aastapalgaga. Mida vähem teenid, seda vähem maksad makse ja seda rohkem saad toetusi. Mida suurem sissetulek, seda väiksemaks kahanevad toetused ja mingist piirist ei saa enam mingit toetust, aga maksud muidugi kasvavad. Lastetoetus on ka üks sellistest.

      Eluasemekulud sõltuvad palju linnast, kus elatakse. Vancouveris saab väikese üürikorteri kuskil 1000 euroga kui see natuke kesklinnast väljas asub. Kõik olenebki piirkonnast. Kesklinnas on nii kallis, et enamasti üüritakse mitme peale ja makstakse kuskil 700 eur ühe toa eest. Nanaimos on rentimine õige veidi odavam, aga ostmine märgatavalt odavam kui Vancouveris.

      Vancouveris maksab ühistranspordipilet 1,9 eur ja kehtib poolteist tundi. Kütuseliiter on 65 eurosenti. Autot osta on palju odavam kui Eestis, aga autokindlustus on tükk maad kallim. Kindlustus oleneb jällegi linnast ja linnas omakorda piirkonnast. Mul läks Vancouveri kesklinna piirkonnast Nanaimosse kolides igakuinekindlustus pea kaks korda odavamaks.

      Kustuta
    2. Anonüümne20/1/21 07:29

      Hetkel on kütuseliiter Vancouveris 86 eurosenti. Auto kindlustus ligi 2000€ aastas

      Kustuta
    3. Kütuse hinna võtsin ma Nanaimost, Vancouveris võib tõesti veidi kallim olla.

      Aga autokindlustuse osas ei ole asi nii ühene. See oleneb:
      - kui uus/vana või odav/kallis su auto on
      - mis piirkonnas elad
      - kui suur on soodustuse protsent (mina alustasin täishinnaga, praeguseks on -40% soodustust või oli see isegi rohkem? Ei mäleta täpselt.)
      - mis kindlustuse hulka kuulub (baaskindlustus katab üsna vähe, aga lisad on ju kõigil erinevad)
      - kas kindlustus on ICBC-st või on ainult põhi sealt ja lisad mujalt (mul on kõik lisad erakindlustusest, sest sealt anti palju suurem kate väiksema hinnaga)
      - ja mingi väike vahe tuleb ka sellest, kas maksad korraga aasta eest või hoopis kuu kaupa.

      Minul on autokindlustus eurodes kuskil 1000 aastas (või isegi alla selle natuke).

      Kustuta
    4. Aa ja see muidugi mõjutab ka, kas ja kui palju oled õnnetusi põhjustanud. Ma ei tea, kuidas see mul täitsa meelest ära läks.

      Kustuta
  7. Võrdluseks Austraalia lasteaiast - lapsed lähevad samuti juba 3-kuuselt ja kõik on tasuline. Mida väiksem laps, seda kallim. Sydneys maksin mina 80 eur päev, meil oli selle sees ka toit, aga igas lasteaias ei ole. Vastavalt palgale on toetuseid ja kui õigesti tean, siis nüüd, mil minu laps seal enam ei käi, on see toetus päris suur. Enne võis kuni pool lasteaiatasust tagasi saada riigilt. Lapsed käisid ka nii mitu päeva, kuidas vanemad panid ja samuti tuli maksta nende päevade eest, kui kohal ei käinud või kui oli riigipüha. Mulle tundub, et vägagi sarnane süsteem.
    Ka kontorielu tundub sarnane, minul oli töökohas isegi väikene draama, et keegi ülemuse sünnipäevast rääkis. Et jah, üldiselt ei tea absoluutselt, kui vana keegi on või millal sünnipäev. Eks lähemate kolleegidega ikka jutustasime ka eraelust. Puhkust oli 4 nädalat ja samuti riigipühasid palju ja ka esmaspäeval sai neid, kui langesid nädalavahetustele. Lisaks kui oled immigrant, siis sai kord aastas oma riigi mingi tähtsa püha puhul vaba päeva. Arstil jms käimised või kodus haige laps kedagi ei pahandanud - paljudel pered ja lapsed ja tervis au sees, seega ei ole probleeme sellega seal.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. USA-s lähevad pea kõik lapsed mõnekuuselt hoidu kui üks vanematest just nii palju ei teeni, et teine lausa koduseks saaks jääda. Lapsehoolduspuhkus on ikka puhas luksus.

      Aga see riigipühade süsteem on hea, Eestis võiks neid ka rohkem olla. Ja kui vahepeal just midagi muudetud ei ole, siis on ju Eestis nii, et kui püha langeb nädalavahetusele, siis polegi mingit lisa vaba aega, esmaspäevast kohe tööle jälle.

      Mina ise tunnen küll, et see natukese kaupa vaba aja tilgutamine (iga kuu üks pikk nädalavahetus nagu siin) annab päris palju juurde, ei põle nii kiiresti läbi.

      Kustuta
  8. Kirjutan veel - elan nüüd Prantsusmaal ja tõesti, nagu Britt ka ütleb, koguaeg antakse abikaasalevabu päevi. Näiteks vahel on antud, et koroonast on kõik väsinud, võtke reede vabaks või kui olid mingid riigipühad 2 reedet nii, et üle ühe reede oli, siis anti nende keskele jääv reede ka vabaks, et siis mõnusalt 3 nädalat pikka nädalavahetust. Lisaks 1 nädal niisama jõulude ajal lisaks tavapuhkusele tervele kollektiivile, aga seda vist ka Eestis päris paljudes ettevõtetes ja eks see sõltub ka ettevõttest siin Prantsusmaal.

    VastaKustuta
  9. Vot vene keel on asi, mida mul tööalaselt kunagi vaja pole olnud. Võimalik, et elukoha eripära (ei ela Tallinnas), võimalik, et ametikohast sõltuv (suhtlen tööalaselt soomlaste, rootslaste ja lätlastega).
    Töökohaks suur ettevõtte aga sünnipäevi ja muid sündmusi tähistame kitsamas ringis, kogu majale välja ei tee. Enamik ise tahab "omadele" kommi või kooki tuua, kes ei taha see ei too midagi. Ja ettevõtte tähtpäevae puhul siis tööandja poolt koogitükk vms.
    Meil lasteaias mähkmevabaduse kohustust polnud, kes veel mähkmetes need õppisid seal koos teistega potil käima. Aga lutt oli tõesti keelatud. Seepärast, et teisi just lutist loobunuid mitte segadusse/kiusatusse viia.Ja kohale jõudmine oli ka meil vastavalt sellele, kas laps sõiaias hommikust või mitte. Ja tegevuste ajaks tuli kohal olla,aias tehakse ju ka õppetööd.
    Arstil vms ära käimised minu ametikohal ja tööandja juures probleemiks ei ole. Kodukontoris saime soovi korral olla ka enne kui viirus meid kodukontoritesse surus.
    Mulle pigem tundub, et töökultuur ja kombeid sõltuvad konkreetsest ettevõttest siiski rohkem kui riigist.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Ettevõttest ja sellest seltskonnast, kes seal töötab, oleneb kindlasti palju. Aga riigist ja kultuurist oleneb kindlasti ka, näiteks kui siin peale haige olemist tööle tagasi minna, ei küsi mitte keegi, et mis sul viga oli või mis haigus vms, sest seda peetakse nii isiklikuks asjaks, et ebaviisakas oleks küsida. Isegi sõpradega on see nn viisakuse piir teises kohas kui Eestis, mõnes osas ollakse avatumad, teises diskreetsemad, mujalt tulnuna läheb ikka natuke aega, et "biiti tabada".

      Lasteaedade osas on osad erinevused ilmselt ka sellest tingitud, et siin on lapse kohta rohkem töötajaid. Kõiki neid luti- ja muid teemasid on tänu sellele lihtsam hallata.

      Aga samas on mõned asjad hoopis vähema töö hulgaga lahendatud, näiteks lõunaund magavad oma tavalistes riietes, ei panda pidžaamasid selga (kuskilt just lugesin, et Eesti lasteaias pannakse, ma ei tea, kas see on igal pool nii). Siin ei ole voodeid ka, magamise ruumis on põrandal linaga kaetud matid, igaühel väike õhuke tekike ja mänguloom ka (need sai kodust kaasa saata).

      Ja mida ma veel Eestis näinud ei ole - siin on väiksemate rühmas seina külge kinnitatud söögitoolid väikese lauakesega. Laps istub nii kõrgel, et töötaja saab teda ilma kummardamata aidata (ja laps ei saa laua tagant plehku panna). Väike laud ja toolid on ka, Ossu on juba nii suur, et istub laua ääres, aga kui ta väiksem oli, tundus see pisikeste laste söögitool ikka väga mugava lahendusena.

      Kustuta
  10. Nii huvitav lugemine. Ma saan oma 6-aasase Rootsi kogemuse põhjal ka üht-teist jagada.

    Puhkusega on siin hästi. Ma ei saanud alguses üldse aru, et midagi eriti teisiti oleks, kui Eestis, sest puhkuseks öeldi 30 päeva, kuigi esimesel aastal ei pea firma lubama neid võtta ja kui ka lubab, siis hiljem ettevõttest lahkudes on risk, et pead tagasi maksma või siis väljavõtmata päevad maksustatakse kõvasti. Aga 25-30 päeva, mis on tavapärane, tähendab ainult tööpäevi. Minu puhkus on seega kuus nädalat plus 3-4 in between päeva aastas, mida saan kasutada siis, kui vaja. Kolimise, matuste jms puhul saab ka vaba päeva. Osa pühasid on ajastatud kindlale kuupäevale, teised lähimale nädalapäevale. Seega nt jaanid on alati pikk nädalavahetus, aga jõulud mitte.

    Tööl tähistamise kultuur ajab mul siiani juhet kokku. Minu jaoks oli see Eesti tähistame sünnipäevi ja õnnitleme olulsite eraelusündmuste puhul nii normaalne, et nüüd, kui sünnipäevad on võrdelised riigisaladusega ja kingitusteks rahakogumine sõltub vist tuulesuunast, siis see tundub nii mitte inimest väärtustav ja ebavõrdne. Mõnikord on suur pidu ja firma tellib koogid. Teinekord mitte midagi. Kolmas kord maksavad soovijad korjanduse korras asjade eest. Samas üle suure firma pidusid ma ei eeldaks. Oma tiimist piisab.

    Lasteaiakogemust on meil ka nüüd mõned kuud. See on siin odav. Täiskohaga käimine maksab ca 135 eurot ja tähendab 40 tundi pluss vanemate reisiaega. Päris tihti peavad emad-isad koos pingutama, et selle 40 tunni sisse mahtuda, kuigi vähemalt sel aastal tunnen ma end rongaemana, kui kell 4 pärastlõunal minu laps ühena viimastest lasteaias on ja enne üheksat hommikul ka palju lapsi pole. Osalise ajaga käimine maksab hiljutise muudatuse kohaselt sama palju, aga väikesepalgalised saavad soodustust. Mis on vast eestlase jaoks kummaline, on see, et teise lapsega kodus olles saab vanem laps lasteaias käia vähem aega ning sama on töötute puhul. Samas need niigi piiratud finantsiga grupid peavad maksma täiskoha hinna.

    Vanemapalka peetakse üheks maailma parimaks, kuigi Eesti omale jääb alla. Ajaliselt on vanemapuhkus hästi paindlik ja seda saab tilgutada 12 aasta peale. Sissetulekutelt aga kaotavad kõik keskmise ja suuremapalgalised päris palju. Hüvitise lagi on madal. Hüvitist saab 480 päeva eest ja neist 90 päev võtma teine vanem. Samuti, kummagi vanema jaoks 45 päeva hüvitatakse kommiraha ulatuses. Põhimõtteliselt on need palgata puhkus, aga need säilivad kaua.

    Lasteaeda alustavad noorimad aastaselt, aga enamus ca 1,5 aastaselt lähimas augustis või jaanuaris. Vahepeal võib ka, kui õnnestub koht saada. Midagi oskama ei pea ja õpetajad püüavad järgida kodude juhiseid, et nt nüüd alustame potitrenniga. Mitu korda aastas on õpetajatel planeerimispäevad ja siis peab vanem leidma neile muud tegevust. Nt võtab tööle kaasa või kasutab oma puhkust.

    Haigustega on nii, et riik esimese haiguspäeva eest ei maksa, aga firma võib. Edasi makstakse kuni 80% ise haige olles ja veidi vähem, kui laps on haige.

    Ametlikult pereloomine karjääri mõjutada ei tohiks, aga noore Eesti päritolu naisena on ikka alati veidi hirm. Ootame just uut beebit ja eks näis, mis saab.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Nii huvitav on lugeda, kuidas mujal asjad käivad! Rootsis tundub üsna hea ja toetav süsteem olevat!

      Kui sa matuseid mainisid, tuli meelde, et mu sõbranna sai ka siin nädala (või kaks?) töölt vabaks kui ta elukaaslase ema suri. Kui ma õigesti mäletan, sai ta ära oldud aja eest isegi täispalka edasi.

      Palju õnne beebiootuse puhul! :)

      Kustuta
    2. Anonüümne21/1/21 14:14

      Mind huvitab, kas te olete rääkinud teistele ka kuidas on lood meil siin Eestis näiteks puhkusega, lapse saamisega, vabade päevadega jne jne? Milline on olnud nende reaktsioon?

      Kustuta
    3. Paari inimesega on jutuks tulnud küll. Leiavad, et täispalka edasi saada oleks ju tore küll, aga kolm aastat kodus olemist ei paista nende meelest vajalik olevat, et on keerulisem hiljem tööle tagasi minna ja lapsel hakkab kodus igav.

      Kusjuures mina olen ka mõelnud, et kui palju neid emasid on, kes päriselt terve päeva lapsega tegelevad, muudkui klotse laovad, meisterdavad, joonistavad jne. Mina ise küll väga pikalt ei jaksa. Üsna palju on seda osa, kus ema teeb omi asju ja laps omi asju. Ja teine asi on see, et iseennast nüristab ju ka ära kui ainult lapsele pühenduda. Jällegi - mina ise tunnen, et lasteaiapäevad ja need tunnid, mil Oscar oma maailma kõige lemmikuma hoidjaga mänguplatsidele läheb, on mulle endale väga vajalikud, et säiliks tasakaal omaenda huvide ja lapse huvide vahel. Iseenda laadimise aeg aitab mul ka parem ema olla.

      Oscari rühma lastest (seal on 1-3 aastased) käib täiskohaga ainult paar tükki, ülejäänud kõik osalise ajaga. Mulle tundub, et selles vanuses ongi kõige parem lahendus, et laps saab mõne päeva kodust väljas veeta, seltskonnas olla, teiste mänguasjadega mängida ning ema saab osalise ajaga tööle minna või lihtsalt natuke laadimise aega võtta. Sellest võidavad ju mõlemad.

      Kustuta
    4. Mull meeldib Rootsi puhul köige rohkem veel see, et puhkuse eest saab rohkem raha, kui tööl käimise eest :) Päriselt ka! Muidu saad palga, aga puhkuse ajal siis palk + puhkuseraha. Kui ei jöua köiki oma puhkusepäevi ära kasutada, siis makstakse need välja, järgmisesse aastasse saab vist 5-10 päeva kanda ja kui liiga kaua üritad edasi kanda, siis hakatakse välja maksma. Vöib ka juhtuda, et kui vahetad töökohta, siis saad päris suure rahasumma kasutamata puhkusepäevade eest.

      Kustuta
    5. See on küll super süsteem. Puhkuse ajal ju ka kulub rohkem raha! Tavapärane eluasemekulud, toit, riided, jne + puhkamine.

      Kustuta
    6. Anonüümne25/1/21 22:05

      Mul mees ka naljatab, et saab puhkuselt naasmise boonust.

      Kustuta
  11. Meie lapsed polegi lasteaias käinud, sest Torontos oli see liiga kallis. Kahe lapse puhul on keskmise palgaga emal finantsiliselt kasulikum kodus olla, ainus jama et hiljem jube raske tööle tagasi saada. Algul sai lähestikku elavate eestlaste kamba peale orgunnitud nii, et iga päev oli üks ema kõigi lastega. Hiljem kahe lapsega võtsime lapsehoidja, esiteks odavam ja teiseks kinnitas see Eesti keele oskuse. Oma maja võimaldas ka lapsehoidjal kohapeal elada.

    Oskuste koha pealt suurt miskit lapselt ei eeldata. Vanem tüdruk oskas mõned laused inglise keeles kui eelkooli läks. Samas on siin suht palju immigrante, mistõttu polnud see mingiks erandiks.

    Tööl tõepoolest keegi ei tea kellel sünna või millal. Koosistumised mingite ametlike sündmuste puhul, nagu näiteks kui firmas pole 100 päeva tööõnnetust olnud tehakse pizza välja :P Koroonaga seoses on ka need ära jäänud, niikuinii ei tohi kusagil enam koos istuda. Kuna koos ülemaailma immigrandid, siis aegajalt käib keegi oma rahvus või usupüha puhul välja kommikarbi või pirukaid või muid rahvuslikke roogasid. Omaette põnev.

    Puhkusega on ka Ontarios 2 nädalat taks. Samas saad erafirmas seda töölevõtmisel kaubelda muidugi eeldusel, et sind tahetakse. Üldiselt palgata puhkuse taotlemise peale hea pilguga ei vaadata, isegi riigifirmas. Teisest küljest on võimalik teha ületunde (mida mina teen) ja selle arvelt vaba aega välja võtta (viimase 10 aasta jooksul pole mul kunagi vähem kui kaks kuud puhkust olnud). Paindlikkus puhkuse koha pealt sõltub väga palju firmast ja ülemustega läbi saamisest.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Lastele jääb keel maru kiiresti külge, neil on selles mõttes lihtne, jah.

      Pühadega on muidugi see asi ka, et kui näiteks Eestis on ettevõtetes jõulupeod ja jõulupreemiad ja jõulupuhkus, siis seda sellepärast, et kõikidel inimestel on sama kultuur ehk kõik peavad jõule. Siin on töötajaid, kelle jaoks jõulud on võõras püha, mida nad ei tähista, sest neil on hoopis teised pühad.

      Aga pitsat saab siin töö juures tõesti tihti. Kui vähegi mingi tähistamine või kogunemine on, käib see koos pitsaga.

      Kustuta
  12. Itaaliast ka:

    Emaduspuhkus on kokku 5 kuud. Sinna sisse on arvestatud ka dekreet ehk kui lähed 8ndal raseduskuul siis pärast sünnitust on veel 3 kuud ning kui 9ndal siis 4 kuud. Samas mu endine kolleeg sai kokkuleppel pikendust ning oli suurema osa rasedusest kodus tervislikel põhjustel ning tuli tagasi alles lapse 9ndal elukuul. Mul endal saigi tööleping läbi just lapse sünnikuul seega jäin koduseks..aga väga kahju oli kuulda teisi emasid, kes pidid hullult planeerima, et venitama 6nda elukuuni välja. Isapuhkus on 4 päeva. Lisaks on 12nda eluaastani luba 10 kuu ulatuses võtta aega. Nt kui laps on haige. Ma ei tea, kas see läheb sellele aja arvestusse või mitte aga teatud vanuseni peab tööandja kindlustama poole ajaga töötamise. Mis minu arvates võib olla natukene mõttetu, sest nt mu kolleeg tuli 9ks tööle, jõi kolleegidega kohvi, jutustas ülemusega, jutustas meiega, töötas veidi ja läks 12st lapsele järgi.
    Emapalka saab ka kokku vaid 5 kuud ning see on 80%. Emapalka saavad vaid need, kes eelmise 2 aasta jooksul 1 aasta töötanud, vähemalt 6 kuud järjest.
    On toetusi - ühekordne 800€ ning veel igakuised, mis sõltuvad sissetulekust. Kui mees on ainus, kes käib tööl (peale esimese lapse sündi jääb umbes 35% koduseks, peale teise 57% kui ei eksi) siis saab veel mingeid maksusoodustusi ka.
    Lastehoid (kuni 3a) on suhteliselt kallis. Kui kallis sõltub lastehoiust ning ajast, mis laps seal on aga poole päeva eest umbes 400-700€. Täisaega ei tea, sest endal laps ei käinud. Lasteaia puhul ka sõltub - valida on ainult hommik, 40h ja 50h. Koos toiduga kulub meil (40h) umbes 150-200€ kuus. Aga see vist jällegi sõltub lasteaiast.

    Puhkus kokku 20 tööpäeva ning 15 päeva lisaks, mida saab siis vabaks küsida. Olenevalt töökohast kas siis pool päeva korraga või 15, 30, 45 minutit jne.

    Minu endises töökohas sünnipäeva puhul tavaliselt tõi sünnipäevaline midagi. Kollektiiv ei olnud küll megapisike (umbes 50 inimest) samas puutusime kõik igapäevaselt kokku. Kui kolleeg abiellus siis ka kattis laua. Töökoha poolt oli pidustus siis kui saadi/lõpetati mingi suurem projekt. Ja kui oli tõesti suurem sündmus - minu dekreeti lahkumise (ning ettevõttest lahkumise) puhul toodi ikka ka torti ka ka ja sain kingituse. See langes enam-vähem kokku minu eelmainitud kolleegi tagasitulekuga seega oli pm 2in1 emmede pidu.
    Mu mees sai ka kolleegidelt kingituseks kinkekaardi lapse sünni puhul.
    Jõule tähistatakse tavaliselt õhtusöögiga ning kingipakiga. Viimane pole reegel muidugi ning vahel saavad ainult vanemad töötajad või juhtkond. Mu mehe kingikorvides on olnud tavaliselt peotoidud või vein.

    Muidugi töö puhul tuleb arvestada sellega, et paljud töötajad töötavad ettevõttes aastakümneid koos ning seega on üksteise tundma õppimine üsna loomulik. Mul nt mees töötas üle 10 aasta ning väikses kollektiivis. Seega kõik tundsid kõiki ning teadsid üksteisest pm kõike. Lävime isegi peredena :D Nüüd mees töötab oma endise kolleegi alluvuses teises ettevõttes.

    Muidugi itaallased on korralikud jutustajad ka. Oma kontorikaaslasega me rääkisime absoluutselt kõigest - rasedusest, lapsenimedest, kaaslastest, perest jne. Teistega vähem aga mingid teemad tulid küll jutuks. Ülemus oli mul aga lõuna-itaalia juurtega ning tema käitumise peale vist minestaks pooled kanaladased :D Ta muidugi kunagi ei läinud üle piiri aga oli üsna ekstravert ning ekstravagantne ka!

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Oma pikale jutule (sorri!) lisaks, et Eestis on küll vanemapuhkus 3 aastat aga ma ei tea vist kedagi, kes oleks nii pikalt kodus. Vanemahüvitist saab ju ainult 1,5 aastat.

      Kustuta
    2. Väga huvitav oli lugeda, mis sorri :) Itaallaste temperament on vägev tõesti, ilmselt see soodustab ka seda lähemat suhtlemist töökaaslastega lähemat lävimist. Kanadalased on väga vaoshoitud ja viisakas, õudselt oluline on diskreetsus ja et ühestki piirist üle ei astuks jne. Mida kõrgemal-tähtsamal kohal töötada, seda rohkem peab seda silmas pidama.

      Mina küll tean mitmeid emasid Eestis, kes on lapsega (peaaegu) kolm aastat kodus olnud või siis sellise vahega järjest mitu last saanud, et ei ole pikalt tööle tagasi pidanud minema. Ühest küljest on hea, et soovi korral on selline võimalus olemas, aga teisest küljest jääb niimoodi töörongist ikkagi natuke maha. Eesti ja Kanada suur erinevus on ka see, et Kanadas on perekonna varad pärast aastast kooselu ühised, abielus või mitte, nii et kui naine jääb sellepärast koju, et see on lihtsalt rahaliselt võimalik, on Kanadas selle naise seljatagune ka tulevikus kindel, aga Eestis võib juhtuda, et ühel päeval on tühjad pihkud kui see mees minema kõnnib. Samas on siin asi omakorda nii üle piiri aetud, et pikema kooselu korral võib juhtuda, et jõukam pool maksab vähemjõukale elu lõpuni teatud protsendi (ka oma tulevastest) sissetulekutest. Selline ema, kes on lastega kodune olnud, et laste isa saaks oma karjääri üles ehitada, on ehe näide sellest, kellele see määrataks. Ja kogu see seaduslik pool on ilmselt ka tõukeks, et niisama lihtsalt ei minda lahku (kui ma õigesti mäletan, on Eestis lahutusi 70% ja Kanadas 50% kõikidest abieludest). Ja abiellutakse meelsamini, sest see ongi rohkem emotsionaalse poole ja ühise nime jaoks, varade jagamise osas ei ole abielus olles või mitte olles suuremat erinevust.

      Kustuta
    3. Just tahtsin sama kirjutada, et ma ei tea ka kedagi, kes kõik 3 aastat oleks lapsega ainult kodus. Jah, kohe peale 1,5a täitumist ei õnnestu laps täiskohaga aeda saada, poole kohaga aga ilmselt vana töökoha peal enamustel käi ei õnnestu, kui just töökohta ei vahetata. Harjutamise ajal on ka paljud vanemad kodus veel, et ei peaks kohe tööle naastes palju puuduma hakkama, sest raha saadaks siis miinimumpalga järgi. Siis oodatakse tihti ka kuni september saabub ja uus sõimerühm avatakse, jne.
      Lisaks, mähkmete, luttide jms keelamise kohta: olen kuulnud, et mõned õpetajad mõnes lasteaias seda nõuavad, aga reaalselt ma ei tea kedagi, kellel ka päriselt oleks öeldud, et enne seda aeda ei saa kui laps mähkmetest/lutist/vms vaba on.
      Tahtsin öelda paar sõna ka laste haiguste kohta. Eesti enamustes lasteaedades ikkagi on järelköha ja -nohuga kollektiivi minek lubatud, seda kinnitavad ka perearstid. Haiguse esimeses faasis, kus inimene on kõige nakkusohtlikum, on minu arust loogiline, et kodust välja ei pea minema, sest aias peaks laps siis ka ju mitu tundi õues veetma, ja kes saadaks oma haige lapse sügisel/talvel/kevadel mitmeks tunniks õue? Õnneks ei ole väga palju selliseid. Aga kui on veel järelnohu, palavik ammu läinud ja kodus olles ka juba õues käidud, siis normaalne, et laps aeda tagasi ja vanem uuesti tööle. Muidugi on sellisel taastumisperioodil suurem oht uue haigusega nakatuda ja seepärast hoiavad paljud vanemad on ma lapsi kodus ka kuni täieliku tervenemiseni.

      Kustuta
    4. Nakkuse osas ei ole tegelikult vahet, sest nohu-köha on nakkavad juba paar päeva enne sümptomite avaldumist. Aga kui ma oma lapse pealt vaatan, siis ei ole õueskäimisega küll mingit probleemi kui ta nohune-köhane on, õigemini ei paista teda haige olemine üldse mingis osas häirivat. Tegutseb täpselt sama usinalt kui ilma nohuta. Palavikuga muidugi ei saadaks lasteaeda (palavikus laps on ka loid, mis nohuga ei kaasne) ja siin on lasteaedadel alati selle nimekirja kõrval, et mis juhul ei tohi saata, ära öeldud ka see, et selline seisund, mis takistab lapsel lasteaia tegevustes tavapärasel viisil osalemast, on takistuseks tema lasteaeda saatmisel. See ongi minu meelest kõige õigem parameeter.

      Kustuta
  13. Ma siin Norra süsteemiga rahul. :) Puhkusepäevi on miinimum 25 (tööpäevad siis, mitte nädalavahetused). Enamus kontori-töökohti pakub 30 puhkusepäeva VÕI 7,5 tunniseid tööpäevi (seal sees ka lõuna).Iga viimne kui ületund on muidugi makstud. Puhkuseraha kogub sulle tööandja, selle saab kätte vahetult enne/pärast põhi-puhkust ja maksuvabalt (kuna see niikuinii su palgast kõrvale pandud).

    Vanemapuhkus jagatakse vanemate vahel (on teatud miinimum mis on isadele reserveeritud). Süsteem on nii, et oled kas 10 kuud (kahe vanema peale kokku) ja 100% palgaga või 12 kuud 80% palgaga. Seda juhul kui su aastapalk ei ületa 600.000 norra krooni. Neil kel palk suurem (siinjuures enamasti kõrgharitud inimesed), neil on tihti läbi ametiühingu tööandjaga lepe, et tööandja maksab vahe kinni.
    Mul tutvusringkonnas on vanemad 50/50 teinud - ema 6 kuud kodus ja siis isa 6 kuud kodus. Ja siis lasteaed, mis ei ole Norra palkade juures kallis. Laste haigestumisel saab end "haigena koju jätta" ning seda teevad vaheldumisi mõlemad vanemad - seega laste pärast diskrinimeerimist ma kohanud ei ole. Töötan erasektoris ja kontoris.
    CVs on enamasti pilt kuid laste ja kaaslaste kohta info puudub. Minult pole keegi kunagi selle kohta küsinud.
    Vene keelt ma ei valda :D Aga norra ja inglise keelt võiks siin osata.

    VastaKustuta