Kuhu asjad kaovad...

Täiskasvanuna on jõuludest minu meelest kaks korda rõõmu - siis kui tulevad ja siis kui lähevad. Selleks korraks õnneks jälle tehtud! Paraku läks kogu möllu sees kaduma Oscari kallis kaisujänes. Otsisime maja maast laeni läbi, vaatasime igasse kappi ja sahtlisse, liigutasime mööblit, kiikasime teleka taha - no ei ole kohta, kust poleks otsinud. Matt'i vanemad ja õde kontrollisid koju jõudes ka oma asjad läbi, samuti pole. Lihtsalt haihtus.

Õhtuse magamamineku päästis ainult see, et kui Oscar kunagi lasteaiaga alustas, ostsin teise täpselt samasuguse jänese juurde, et ei peaks kodust lemmikut iga päev kaasa vedama. Kuna lasteaed on hetkel jõulupuhkusel, juhtus varujänes kodus olema, aga Oscar teab muidugi ilmeksimatult, kumb jänes on kumb ja oli ikkagi õnnetu.

Järgmisel päeval teatas laps, et leidis jänese üles. Ma ei uskunud oma silmi ega kõrvu, sest tõesti-tõesti, kadumaläinud sõber kõlkuski tal rõõmsalt käevangus. Küsisin, et KUSTKOHAST? Ma lihtsalt ei kujutanud ette, et terve maja peale võiks olla kasvõi üks sentimeeter, kuhu ma ei vaadanud. 

Selgus, et jänes oli end peitnud Oscari uue kiirabiauto sees. 

Mispeale meenus Matt'ile, et tema olevat eelmisel päeval jänesega mängivale Ossule soovitanud, et pane jänku autosse... 

...ja siis ise selle unustanud. 

Täpselt jõuluks tuli meil ka lumi maha. Päev varem oli puhas plats, jõuluhommikul hakkas sadama ja jäigi sadama. Ma pole siin kunagi nii palju lund näinud. Ja mitte kunagi varem ei ole ka nii külm olnud. Mõned aastad tagasi oli öösel -8 ja mäletan, et toppisin veel kanamaja tunnelisse patju, et vaesed linnud kringliks ei külmuks, aga nüüd on selline temperatuur päeval! Muidu siin alla nulli ei langegi. 

Aknast vaadates kahtlemata ilus ja hoovis sumpamas oleme ka mõned korrad käinud, aga liiklusesse sellise ilmaga väga ei kisu. Sahkasid ei jagu siin suurt kuskile, tänavad on kinni tuisanud, keegi lumes sõita ei oska, nii et kui just üliväga pole vaja, on mõistlikum kodus istuda. Matt'i kolleeg käis meilt just mingeid asju laenamas ja rääkis, et eile olid neil EMOs ainult avariiohvrid ja kelguõnnetused. Muud hädad vähenevad ekstreemsete ilmadega, sest inimesed püsivad kenasti kodus diivanil ega tee endale viga.

Ahjaa, siin on ju see süsteem, et kui pühad langevad nädalavahetusele, on esmaspäev ja teisipäev kõigil vaba. Nii et meil pole puhkamine veel läbi saanudki.

Õnneks oli ekstreemne lumesadu ette teada ja ostsin külmiku aegsasti toitu täis, ainult piim hakkas vahepeal otsa saama. Aga eile tulid kõrvallinnast eestlastest sõbrad külla (sest eestlane teatavasti juba lund ei karda) ning tõid muuhulgas ka piima, nii et oleme päästetud ja võime rahulikult kodus peidusolemist jätkata. 

Head vana aasta lõppu!