Korter või maja

Hiljuti tuli ukrainlastega juttu, et nemad ei ole kunagi korteris elanud ja maja on ikka ainuvõimalik valik. Praegu on neil selline vahepealne variant, sviit majas ehk eraldi sissekäiguga osa, teisi elanikke ei kuule, garaaž on olemas, et jalgrattaid ja kuusepuud hoiustada, väike grillinurk ka. Enne seda oli väike korter ja see oli neile väga harjumatu.

Nüüd olen teistega samuti arutanud ja kõik ütlevad, et korter mitte mingil juhul. Okei, laste ja koerte ja perekonnaga tõesti on maja parem valik, aga kuna minul on korteristaaži terve lapsepõlv, siis mul pole sellega kunagi mingit probleemi olnud. Ma võiks vabalt korteris elada. Mulle pigem meeldibki, kui on selline väike ja hubane. 

Me tahame tulevikus maja välja vahetada, sest mina tahan vaadet ja Matt tahab lihtsalt suuremat. Miks meil suuremat on vaja, pole ma siiamaani veel aru saanud. Vahel sirvime ajaviiteks kinnisvarakuulutusi ja nii paljud suuremad majad on nagu mingid lossid. Sammaste ja filmilike tervet fuajeed enda alla võtvate treppidega. Ma ei tahaks elu sees sellises kohas elada. Normaalsemaid on ka muidugi. Selliseid, mis rohkem kodu meenutavad.

Detsembris juhtusime minu sünnipäeval Vancouverisse ja rentisime seal paariks ööks ilusa vaatega maja, et saaks sõbrad õhtul veinile kutsuda. Vaade oli ilus, ilm oli sitt, aga tuleb välja, et kui vaade on ilus, siis nigelavõitu ilm ei sega. Guugeldasime, et mis hinnaga samaväärseid ümbruskonna maju ka müüakse ja vaatasime puht huvi pärast, et mida Nanaimosse sama raha eest saaks (elu sees ei ostaks sellise raha eest maja, aga võrdlemine on alati tore, sest Nanaimo kinnisvara on kuskil neli korda odavam). Tuli välja, et meie linnas ei müüdagi midagi nii kallist! Samaväärseid saaks sama raha eest tõesti kolm-neli tükki. Kreisi, mis hinnaerinevus kõrvuti olevates linnades ikka on.

Aga sünnipäev oli tore. Sõbrad tulid... saunaga! Nad olid mõelnud, et hiilgav idee, eestlastele ju meeldib saun! Mina olen ainus eestlane, kes saunast ei hooli :) Aga see-eest on mul saunafanaatikust abikaasa, kes käis terve õhtu ja öö koos teistega ma ei tea, kui mitu ringi. Eestis külas käies on samuti alati tema see, kes mu sõprade saunapakkumise alati rõõmuga vastu võtab, samas kui mina eelistan niisama toas mõnnada.

Selline treiler-saun oli, et sai maasturile taha panna, puudega köetav, lõhnas õigesti, lava oli parajalt suur ja suur silt peal, et Finnish Sauna. Ma ikka imestan, et Kanadas pole inimestel saunasid, sest enamik Kanadat on talviti ju lumine ja megakülm, meil siin läänekaldal lihtsalt vihmane ja jahe. Saun õigustaks end igal juhul ära.

Läänekaldal on kõigil hot tub, meil on ka. Selline kuum õuevann, kus tuled ja mullid sees. Ma olen aastate jooksul seal vist viis korda käinud, hahaa. Iga kord sellepärast, et on külalised ja teised lähevad ja ütlevad, et ma pean! Ma pole suurem asi vannisõber. Kuum dušš on minu lemmik.

Jõulud on siiani toredasti läinud. Käisin eesti sõbrannadega Vancouveris Pähklipureja balletti vaatamas, sest mõtlesime, et ports toredat jõulumuusikat koos ilusate kleitidega mõjuks enne pühi hästi. Aga see oli mingi hiinlaste versioon ja selline sigrimigri kõigest, et Pähklipureja muusikat oli kahe tunni peale kokku ainult kaks lugu. Küll aga pikiti sisse Luikede Järv, flamenko, mingi araabiamaade asi... Imelik. Aga kohati väga äge ka, nii et ma justkui olin pettunud, aga kokkuvõttes nagu halb ju kah ei olnud. Ma lihtsalt ei nimetaks seda Pähklipurejaks.

Koju tulles mõtlesin, et teen neid Olde Hansa mandleid (teate neid magusa-jõuluvürtsise krõbeda kattega, mida hingehinnaga müüakse), aga siis sattusin hoogu ja viskasin kokku ka piparkoogitaigna ning pulgakoogid. Aga sedapuhku säästsin ennast ja ei kasutanud pulki, vaid keerutasin neid hambatiku otsas ja panin küpsetuspaberile tahenema. Nii sai kaks korda kiiremini ja maitsevad ikka sama hästi.

Pakkisin valiku jõulumaiustusi ilusatesse väikestesse läbipaistvatesse kottidesse ja sain igasugustele inimestele kinkida. Kõigil oli hea meel. 

Jõulukombed on siin sellised, et 24nda õhtul süüakse pidulikult kalkunit ja 25nda hommikul avatakse pakid (õhtul tuleb Jõuluvanale ja põhjapõdrale taldriku peale küpsis ja porgand jätta ning öösel need pakid siis ilmuvad). Jumal tänatud, et päkapikundus sellega läbi sai, ma ikka iga päev muretsesin, et võin mõnipäev kogemata ära unustada. Ei unustanud. 

Homme, 25ndal, pidime Matt'i vanemate juurde Vancouverisse minema ja see oleks koduse jõuluhommiku väga lühikeseks lõiganud. Ilmselgelt ei taha lapsed vastavatud kingitusi maha jätta, et pool päeva autos ja praamis veeta. Aga nüüd lubatakse homseks suurt tormi ja praamid ei sõida, mille üle ma esimest korda elus rõõmustan. Tuleb rahulik kodune päev koos heade snäkkide ja laste rõõmuga.

Häid pühi!

(Jah, Oliveril on aluspüksid peas. Topelt ei kärise.)