Sõbraga tuli juttu Vene toitudest ja ta ütles, et Venemaal on küll uhket arhitektuuri, aga no köök on neil küll allapoole igasugust arvestust, sest näiteks salateid on küll terve rodu, aga köögivilju ei sisalda neist ükski :)
Jällegi üks asjadest, mida ise "asja sees olles" ei märka. Eesti köök on üsna sarnane - kartulisalat, riisisalat, makaronisalat. Tõesti pole ju eriline dieettoit nagu siinses mõistes "salat".
-
Saatsin naabrinaisele sõnumi, et sööme õhtust, aga kohe varsti lähme välja (meie lapsed mängivad peaaegu igapäevaselt õues koos). Ta vastas 10.4. Lihtsalt "10.4"
Nuputasin, et mis juhtus, kas ta kukkus nägupidi ekraanile ja lõi kulmuga suvaliste numbrite pihta või...
Panin küsimärgi?
Kirjutas, et küsi Matt'i käest, mida see tähendab. Küsisin siis. Matt kergitas kulme ja ütles, et kammoon, igaüks teab, mida see tähendab!
Hiljem tegin kanadalastest sõprade hulgas uuringut ja tõesti, igaüks teab, et see tähendab "okei". Kus mina elanud olen? Ahjaa, Eestis.
Kohe saab Kanadas 12 aastat täis, üht-teist võiks juba külge jääda...
-
Lugesin Redditist, et Euroopas reisimine on selles mõttes nõme, et peaaegu üheski Airbnb's pole washcloth'i. Mida nad õige mõtlevad? On raske see sinna panna või?
Teate, mis see on? See eriti pisike käterätik. Peopesa suurune. Hotellides vahel isegi on (noh, siinsetes hotellides on ALATI, aga räägin Euroopa omadest praegu).
Ma omal ajal alati imestasin, et MIDA ma sellisega kuivatama peaks? Sõbrad, pühendan ka teid nüüd saladusse - see on nuustik. Nuustik, saate aru! Inimesed pesevad ennast sellega. Kodus ka. Mis on endiselt arusaamatu, sest kuhu sa selle läbimärja nartsu pärast paned? Jätad duširuumi kuivama ja kasutad homme jälle? Viskad märjana pesukasti? Näe, ma pean ikka veel mõneks ajaks siia jääma, elementaarsetele küsimustele on vastused täiesti puudu.
Eile käisin poes ja banaanid olid kilekottides. Seisin selle väljapaneku ees suu ammuli ja üks täiesti võõras mees ütles, et jajah, ma mõtlesin ka, et kas ma näen valesti või milles asi?
Jumal tänatud, et me need plastkõrred ikka ära keelasime (ja plast-topsist paberkõrrega läbi plast-kaane joome). Ma tõesti ei suuda välja mõelda, mille kirevase pärast peaks BANAANID kilekotis olema?
Sõbranna pakkus, et äkki oli neil külm? Siiani tõesti ainus seletus.
Nende roheliste salatite vähesusel eesti ja vene rahvusköögis on põhjus ilmselt selles, et mõlemad on külma kliimaga maad ja vajati midagi toitvat, "muru närimine" ei toida. Vanasti polnud ka dieettoitude järgi sellist vajadust nagu praegu. Maatöid tehes rasva ei lähe ka. Samuti on juur-ja puuviljade kättesaadavus ja kvaliteet alati kesine olnud ajalooliselt. See kõik on muutunud viimasel paarikümnel aastal seoses reisimisega. Samas on tekkinud jällegi Woldi-Boldi sõltuvuses põlvkond, kes igapäevaselt raiskab mitmekordseraha sellele küsitava kvaliteediga kiirtoidule, kuna väga mugav ju. Uute kortermajade prügikastid ajavad üle ääre neid kotte ja pakendeid.
VastaKustutaMa ei tahaks praegu üldse vene kultuuri kaitsta, aga lisan anonüümse kommentaarile, et vene köök on rikkalik ( kuna paljurahvuseline) ning jah, tänu kliimale lihtsalt teised meetodid. Köögivilja on palju, aga soolatud, hapendatud, hautatud ja supina. Vene supid on ju maailmakuulsad. Ja kliimast tingituna on lihtsalt teised viljad- peet, (hapu)kapsas, kartul, naeris, jõhvikas, palju sibulat ja küüslauku jne. Vene köögis on palju seeni.
KustutaKui mina veel noor olin, siis müüdi ja tarbiti hästi palju merekapsast, vetikaid. See pole päris köögivili :) aga vene köögis on ka tatar ja hirss, mida mujal suurt ei kasutata.
tahtsin igaks juhuks veel tõpsustada, et ütlen " vene", aga korrektsem on ilmselt slaavi/Ida-euroopa. Alles selgus, et borš on Ukraina algupärand, kes teab, mis need teised toidudki on.
Kustutaja veel. Meenuta suvalist vene filmi. Mida peategelane teeb? Joob viina ja kõrvale haukab.. sibulat ja kurki...) :) mismõttes salatit pole :)
Sibula ja kurgi näide on nii hea, ma ütlen talle edasi :D
KustutaAga kliima mõjutab jah, tegelikult ju isegi siiamaani, näiteks Kanadas on talviti väga suur valik kõikvõimalikke puuvilju ja marju jne, sest USA-st ja Mehhikost on enam-vähem lähedal tuua ja ühtlasi on neis kohtades masstootmine. Eestis on natuke väiksem valik, sest lihtsalt pole väga lähedalt võtta ja liiga kalliks läheb nende viljade hind.
Ja Ida-Euroopa köök on tõesti väga segunenud, sest näiteks Ukrainaga on meil väga sarnane köök ja kui ma nüüd selle Venemaa kommentaari peale huvi pärast guugeldasin Vene kööki, siis Eestis on täpselt sama menüü tegelikult.
Vene köögi koha pealt ütles Indigoaalane kõik ära, mul pole suurt muud lisada kui et Borodino leib oli lemmik enne kui kaasa ise küpsetama hakkas.
KustutaMa kasutasin 10.4 töö juures, nii USAs kui Uus-Meremaal. Muidu poleks ka aimugi, mida see tähendab.
VastaKustutaAga see tilluke rätik oli minu jaoks ka pikalt mõistatus. Selle mõistlikkusest ei saa siiani aru... aga minu jaoks on mõistetamatu näiteks ka lina + tekk + lina kombo. No miks ei võiks kasutada ühte tekikotti!
Ooooooo, mina ka ei saa aru sellest linade süsteemist. Mul lähevad kõik need linad magades sassi ja voodit teha on palju keerulisem, nii et täitsa Eesti süsteem on kasutuses, kummiga lina ja tekikott. Aga see algselt on äkki tulnud sellest, et voodipesu on niimoodi lihtsam pesta? Et ei pea tekki koti seest välja ja hiljem sinna tagasi ajama? Näiteks hotellides ma saan aru, et kui iga jumala päev tuleb neid voodeid teha, on tõesti lihtsam linad välja tõmmata ja pessu visata, selle asemel, et tekikotiga jahmerada.
KustutaMina olen USAs tekk + flat sheet süsteemile üle läinud (+ fitted sheet külje all.) Muuhulgas põhjusel, et kui hakkab öösel palav, saab teki pealt lükata, üksnes lina all magada. Voodit teha on muidugi natuke keerulisem jah; saan täitsa aru, miks hotellides tihtipeale KAKS toateenindajat voodeid korrastavad, üks ühel pool voodit, teine teisel, iseäranis kui on King size.
KustutaMul on nii ühtlane temperatuur toas, et kui peaks palav hakkama, lükkan lihtsalt natuke tekki maha :) Aga üldiselt ei hakka.
KustutaMa pakun, et salatite vähesus on tingitud ka värske kraami hooajalisusest siin laiuskraadil. Talveperioodi "salatiteks" nii meie kui vene köögis ongi ju marineeritud ja hapendatud juur- ja köögiviljad, lisaks purki tehtud köögiviljasalatid.
VastaKustutaWashclothi puudumise teemalisi ränte olen ka Threadsist lugenud ja ei mõista seda. Et siis jätan rendikorteri külaliste jaoks korduvkasutatava nuustiku? Või siis hotell peale iga külastaja lahkumist saadab need pesulapid pessu, et uuele ringile panna...? Ebaloogiline.
Suuremad rätikud lähevad ju samuti uuele ringile. Ma alati mõtlen, et jumal teab, kes ja kuidas neid enne kasutanud on, siis põrandale visanud ja peal tallunud. Jah, muidugi pestakse nad ju igasugu kemikaalidega läbi ja näevad kenasti värsked välja, aga...
Kustutama teadsin, et selle washclothiga pesevad nad nägu. Noh et teevad selle kraani all märjaks ja siis nühivad märja kaltsuga nägu. Ma ei tea, kuhu see kalts pärast poetatakse.
VastaKustutaJa miks ei võiks lihtsalt kätega nägu pesta hommikul ja pärast rätikuga kuivatada?
Täiesti ebaselge komme mu jaoks ka. Aga mu mehe perekond kurtis samuti washclothi puudumise üle, kui Euroopas reisisid. :)))
Ja sekundeerin juba ülalöeldule - Vene köök on mu meelest väga rikkalik. Olen Venemaal küll vaid kahel korral käinud (enne Ukraina sõda ilmselgelt) ja mu meelest söök oli seal parim asi üldse. :D Lisaks, Vene köögis on salatitel toetav funktsioon, st salat ei ole eraldi toidukord, vaid serveeritakse pearoa kõrvale. Nt riivitud peedisalat v porgandisalat vms. Sellest johtuvalt ei paku nad ka traditsioonilist salatit, mis lääne maailmas levinud on. Ja pardon me, aga nt siin mandril ei ole salat mingi dieettoit, sest on sageli hullult rammusa koorekastmega üle kallatud ja sisaldab vägagi kalorirohkeid komponente.
"kalts" kõlab küll päris halvustavalt. mina pesen ka washclothiga (või briti kombel, face clothiga) nägu kodus. peenemad ilublogijad ütlevad selle protsessi kohta "hot cloth cleansing". ehk siis - kõigepealt hõõrun näkku puhastuspalsami, siis teen rätiku kuumaveekraani all märjaks, väänan ja puhastan sellega näo; loputan rätti ja kordan veel korra-paar ja lõpuks läheb läbiloputatud väljaväänatud rätt vannitoa käterätireelingule või radika peale kuivama. sama rätti kasutan kaks või vahel ka kolm pesukorda, siis on ta must ja läheb pärast ärakuivamist musta pesu hulka (või ka märja/niiskena otse pesumasinasse, kui meelde tuleb pesu pestes).
Kustutamina lihtsalt ei oska kätega nägu pesta nii, et kogu vannituba pärast ei ujuks, pole elus selgeks saanud seda nippi, et kuidas nii teha, et vesi mööda käsivarsi küünarnukkideni ei voolaks. lisaks mulle meeldib see kare hõõrumine pesemise käigus, tundub kuidagi koorivana ja puhastab pesuvahendi ka näost paremini ja kiiremini ära kui niisama kätega saaks. kusjuures näokuivatusrätti ma jälle üldsegi ei kasuta, pärast seda kuuma rätiga puhastamist nagunii ei jää nägu kuigi märg ja kreemid-värgid lähevad otse sinna peale.
kuna need rätikud (või no sinu versioonis "kaltsud") on näiteks Ikea tootevalikus laias disaini- ja värvigammas saadaval, siis mul on tunne, et nad ei ole eurooplaste jaoks ikkagi ka päris tundmatu kontseptsioon.
10-4 taustalugu: “10-4 is one of the so-called ten-codes, or radio signals, invented by the Association of Public-Safety Communications Officials-International (APCO). 10-4 is an affirmative signal: it means “OK.” The ten-codes are credited to Illinois State Police Communications Director Charles Hopper who created them between 1937–40 for use in radio communications among cops.
Kustutahttps://www.dictionary.com/e/slang/10-4/
Washcloth! Selle kaitseks tahan minagi välja astuda:) Kasutan kohalikest tavadest mõjutatuna juba aastaid. Esiteks, kodustes oludes pruugin samamoodi kui Kitty. Teiseks, täiesti asendamatu atribuut camperi-reisidel, kui pikka aega kusagil kõrbes, in the middle of nowhere viibida, ja camperi paagivett peab kokku hoidma. Siis läheb käiku marine bath (mitteametlik militaartermin). Teed võimalikult vähese veega rätiku märjaks, hõõrud kogu keha üle; mehed, kel juuksed üsna lühikesed, saavad ka pea pestud. Lisaks hoian "külaliste vannitoas” nähtaval alati väikest virna washcloth'e, kvaliteetsest materjalist, interjööriga sobivates värvitoonides, kenasti neljaks volditud, või siis rullikeeratuna korvikeses. Inimesed saavad peale vetsuskäimist käsi kuivatada, mul jääb suuremate rätikute pesemise vaev ära.
10-4.
KustutaIKEAs ma tõesti väga ei ostle, seega pole nende kaubavalikuga nii hästi ka kursis.
Aa, ja läbimärg riideasi (rätik, pluus, sokid, püksid, tekk vms) on mu meelest kõik kalts, st "märg nagu kalts", mitte "kole nagu kalts".
Jaa, pesevad nägu ja näiteks kaenlaaluseid, kui vaja. Ja kasutavad nuustikuna duši all. Veidi õhemad on veel köögis kasutuses, nõude pesemiseks ja pindade pühkimiseks. Naabrinaine just ükspäev küsis, et millega ma köögipindu pühin? Et see lapp läheb nii kiiresti haisema. Mina pühin paberkäterätikuga, ei ole väga ökonoomiline, aga noh. Ma küsisin, et millega ta neid haisvaid lappe siis koos peseb, ta ütles, et ülejäänud rätikutega. Aga mina näiteks ei tahaks haisvad kööginartsu oma saunalinaga koos pessu panna. Pluss kui tihti sa neid rätikuid siis pesed? Köögilappe peaks ikka iga päev siis pesema, et haisema ei läheks. Aga tolmu pühkimiseks on mul mingid õhukesed ühekordsed, mida saaks küll taaskasutada kenasti, aga kuna ma tolmu pühin korra nädalas ja suur pakk neid õhukesi ei maksa midagi, siis ma viskan pärast kasutamist enamasti lihtsalt ära.
KustutaAga köögilappidega seoses jäin mõtlema, et Eestis kasutatakse ju ka mingeid lappe? Aga kas neid pestakse või visatakse ära? Nõude pesemiseks on eestlastel vist enamasti švamm, samas kui kanadalased pesevad sageli selle lapiga nõusid ka.
Mina pühin köögipindu kah paberrätikutega (kitchen roll). Jah, võtan omaks, Planeet sureb minu tõttu, aga ma ei suuda mingeid haisvaid kööginartse taluda. ENAM ei suuda. Üksjagu elust sovjeedis elatud, mu haisvate nartsude mõõt on täis :)
KustutaTolmu pühkimiseks on mul Swiffers: https://www.swiffer.com/en-us/shop-products/dusting/swiffer-dusters-cleaner-starter-kit
Minul on absoluutne tõrge nõude käsitsi pesemise vastu. Mul läheb kõik masinasse - potid, pannid, kuumaõhufritüüri "sahtel", mitte midagi ei pese käsitsi. Sellevõrra on ka igasugu lappe ja nuustikuid vähem vaja.
KustutaNovot, siinkohal oleme täitsa erinevad. Mina pesen KÕIK nõud käsitsi, isegi suuremate pidude omad, kui rohkem sööjaid. Mul on praeguses, ja oli ka eelmises kodus nõudepesumasin täitsa olemas, aga ma ei kasuta seda. Hoian seal hoopiski mõningaid kööririistu - sõelad, visplid jne :)
KustutaNõudepesemiseks kasutan ainult ühte teatud sorti nuustikuid; viskan minema, kui vastikuks muutuvad, ja võtan uue. Aa, ja seda ka veel, et pesen nõusid pikkade "vartega" kummikinnastes. Mitte peenutsemise mõttes, aga mu käenahk ei kannata kuuma vett ja nõudepesuvahendit. Nii et ses mõttes tegutsen loogikavastaselt - ma võiks ju masinal pesta lasta, oma käsi hoida? Aga näe, mulle MEELDIB nõusid pesta!
Sa oled haruldane juhus, Epp!
KustutaKöögis kasutan nõudepesuks harja, sest igaugu lappides elutseb hulgim erinevaid baktereid ja minus tekitab õõva ainuüksi mõte, kuidas nad siis mööda taldrikut laiali nühin ja pärast vee all loputades, äkki ikka mõni jääb taldriku külge :(
KustutaKui kokkan siis pesen töövahendid käsitsi, kausid, visplid, spaatlid jms koogitaldrikud ja söögitaldrikud - lähevad masinasse. Samas potid-pannid pesen käsitsi.
Sattusin kord ühe koolituse raames puhastusettevõttesse "SOL" ja sealt kuuldu-nähtu-kõrvataha pandu - avardas hoopis teise nurga alt koristamisega seonduvat - see on omaette kunst ja tegutsemisvaldkond. Esimese asjana viskasin minema kõik "svammid-lapid" ja keeldun uusi ostmast, paberrätik ja siis on mul üks septsiaalne tolmuvõtmise lapp, mida kasutan - mikrofiiberkiust - uskumatu tegelane, töötab efektiivselt ;)
Hakkas kohe huvitama, et mis see 10.4 taustalugu on? Kui see tähendab okei, siis miks ei või lihtsalt vastata ok, mis ju ka mitu tähemärki lühem? :D
VastaKustutaAI toob välja selle selliselt:
KustutaThe origin of "10-4" comes from the Ten-code system used in radio communications, particularly by law enforcement and CB (Citizens Band) radio operators. Here's a brief history:
1. The Ten-code system was developed in 1937 by Charles Hopper, communications director for the Illinois State Police.
2. It was created to standardize messages, improve clarity, and reduce time spent on radio transmissions.
3. The code "10-4" specifically means "message received" or "OK."
4. The Ten-code system became widely used by police departments in the 1940s and 1950s.
5. It gained popularity among civilian CB radio users in the 1960s and 1970s.
6. Through pop culture depictions of police and truckers in movies and TV shows, "10-4" entered more general usage as a casual way to say "OK" or "understood."
So when someone in Canada (or elsewhere) uses "10-4" or "10.4" in casual conversation, they're using a term that originated from this radio communication system as a colloquial way of saying "OK" or "understood."
Raadiosõnum, jah.
KustutaKuna banaani mõistatuse kohta pole keegi arvamust veel avaldanud, siis võtan ise sõna :D
VastaKustutaKaldun arvama, et nii säilivad nad kauem värsked. Peamiselt on vajalik banaani säilitamiseks küll kinni kleepida või kiletada vars (või kuidas iganes seda kohta nimetatakse, kuhu banaanikimp kinnitub). Nii püsivad banaanid kauem rohekad, ei muutu jahuseks. Kilekoti otstarve võib kasulikuks osutuda ka puuviljakärbeste rünnaku korral ;)
Kaine mõistusega idaeurooplasena leian muidugi, et ma võin kodus ise ka banaanid kotti panna, veidi vähem silmatorkavasse muide. Esiti vaatasin, et miks nad banaanid saiakotti toppinud on :D
Kusjuures käisin täna, kaks päeva hiljem, poes ja banaanid olid ilma kottideta. Vahepeal oli jõhker lumi ja keegi need päev-kaks väga kodunt väljas ei käinud siin linnas, nii et mulle tundub, et need olid needsamad banaanid, aga lihtsalt kotti polnud enam ümber. Võib-olla tõstsid ostjad nii palju lärmi, et ei läinud läbi?
KustutaBanaanid muideks Kariibi saartel kasvandustes juba taime (banaan on rohttaim mitte puu) otsas sinistesse läbipaistvatesse kottidesse pandud. Kohalike väitel just kiiremaks valmimiseks ja kahjurite eest kaitsmiseks.
KustutaJaa, kasti sees on nad ju kiles ehk siis tervel kastitäiel banaanidel on suur kilekott ümber. Aga miks neid veel eraldi kobarakaupa kilesse pakkida pärast kastist välja võtmist? Tundub nii ebavajalik. Kasu ja kulu suhe on paigast ära.
KustutaVene köök on omaks võtnud hulga oma erinevate rahvaste toitusid, mille algupära unustatud, nagu tihtipeale erinevate roogadega õieti juhtubki. Isegi pelmeenid, mida pidasin täiesti venelaste omaks, on hoopis Hiinast Mongoolia kaudu Siberisse rännanud, kus meie endi hõimurahvad neid valmistasid, ja eks sealt edasi jõudsidki Euroopasse.
VastaKustutaPelmeenid on Hiina köök jaa, aga venelased on need ikka väga omaks teinud. Natuke erinevad retseptid muidugi ka.
KustutaMa mäletan lapsepõlvest, et üks lemmiksalatitest oli riivitud porgand jõhvikatega. Jummi. Ja suvel muidugi kurgi-tomati-lehtsalati salat tilli ja hapukoorega. Huvitav kas nood vene köögis ka, ilmselt vast ikka.
VastaKustutaÄra üldse räägi! Ajad siin suu vesiseks :)
Kustuta10.4 pole kohanud (esimese hooga pidasin ten to four kellaaja lühendiks), tundub üsna mõttetu, see ju veel pikem toksida kui lihtsalt ok? Minu tutvusringkonnas (tööl ja sõbrad/tuttavad) kasutatakse K või KK.
VastaKustutaEsimest korda kuulen, mis selle pisikese rätiku eesmärk. Hotellides igal pool aga ma lihtsalt lükkan kõrvale kuna ei oska sellega miskit ette võtta. Tegelt ju lennukis ja hiina söögikohtades ka pakutakse lausa soojasid niiskeid lõhnastatud rätikuid näo ja käte värskendamiseks/puhastamiseks. Eks kultuuri erinevus, uskuge või mitte - venemaal kuivkäimlas võis omal ajal leida suht sarna suurusega korduvkasutatavat pee pühkimise kaltsu ... nii et olge ettevaatlikud kui enne teid vannitoas idaslaavlane viibinud😜
Sinu staaži arvestades sain ma isegi väga varakult teada :) Rõõm, et õnnestus teadmisi vanemate olijatega jagada!
KustutaMulle 10-4 meeldib just seetõttu, et tegemist poolmilitaarse zhargooniga. Mul ilmselt mingi kiiks sellega, eelmises elus sõjaväelane olnud või miskit :) Alatasa pruugin näiteks ka o-dark-thirty: https://www.fastslang.com/o-dark-thirty
KustutaGuugeldades leidsin, et selle kohta võib öelda ka "stupid o'clock" :D
KustutaMina müün Norwexi tooteid ja neil on sellised lapid ihuhoolduslappide nime all. Mikrokiust ja hõbedahooldusega. Päris paljud ostavad neid just reisle kaas, et saavad keha värskendada ( pikal bussisõidus näiteks), samuti meigi eemaldamiseks, vanurite ja voodislamajate hoolduses. Lastega väljas käies käsi/nägu puhastavad, eemaldavad näomaalinguid. Mikrokiud eemaldab edukalt ka rasu, on antud ka tagasisidet, et pesevad juukseid sellega. Teevad seitli ja käivad niiske lapiga juuksed üle ja nii terve pea( matkal olles) Selle lapiga on nii, e tida vähem vett kangas, seda enam mustust eemaldab ja nahka koorib. Ise kasutan ka peale juuste värvimist näha puhastamiseks. Kindalsti on veel, mis sellega puhastatakse aga need on kohe mis pähe tulid.
VastaKustutaKuna mul on nii pikalt väikesed lapsed olnud, siis kõikides sellistes olukordades on siiani pakk niiskeid salvakaid alati kuskil käeulatuses juhtunud olema, lastega teisiti ei saagi, nad suudavad kogu aeg nii ennast kui kogu oma ümbruse ära määrida.
KustutaÜhed head asjad, mida põranda puhastamises kasutada on ühekordsed lapid "dust magnet" ja siis varrega puhastaja , kus all on piklik tugev švamm, sinna ümber kahe kummiga ja tõesti töötab. Niiskena ei võta need liigset vett sisse aga tolmu ja mustuse küll, natuke mustrilise pinnaga, mis aitab kaasa. Igasuguse koristus- ja puhastuslappide korduvkasutuse kohta on mul küll täielik tõrge. See rohe-ajupesu ei päästa maailma.
VastaKustutaMaailma päästmisest olen mina ammu loobunud. Mingil hetkel sain aru, et tegelikult tekitaks suure muutuse see, kui lõpetataks igasuguse kasutu jama tootmine ja mitte see, kui ma nui neljaks lapikesi pesen või muud taolist teen.
Kustuta10-4 asja küsisin ka just kodus oma kanadalase käest ja ütles et tähendab 'roger that' mis pidi kasutusel olema rekkajuhtide käes. Ütlesin et ma pole teda kunagi seda kasutamas kuulnud (pole rekkajuht aga muus kontekstis) aga et kõik teavad seda :D
VastaKustutaKui aastaid tagasi mehe vennaperega Kanadas rahvusparkides trippisime siis anti mulle see washcloth ja pesemiseks ja kuigi mugav aga jääb võõraks. Just kodus tekkis ka teema et mehele meeldib nuustik (loofah) kõige rohkem. Seda ma siis tal iga paari kuu tagant vahetan. Endale meeldib see silikoonist nende harjastega mis samal ajal ka masseerib. Kusjuures pea dekaad tagasi kui Prantsusmaal elasin siis tolleaegne peika oli totaalselt washcloth'ide usku. Lausa komplekt värvides: suur rätik kehale, keskmine kätele ja väike kehale, näole veel eraldi. Samamoodi pani radikale kuivama pärast. Ma ei võtnud omaks ja tõin nuustikud majja. Ajapikku on neid washcloth'e majapidamisse tekkinud ja praegu kasutan neid pesumasina trumli kuivatamiseks :D
Salatitega seoses siis ükskõik kuhu ma Torontos ja Sarnias ja igalpool vahepeal sööma ka ei sattunud siis menüüs oli Caesar'i salat. Healjuhul ka house/garden salat. Mul viskas nii üle et päris pikka aega ei tahtnud kuigi muidu väga meeldib (eriti kui ise teha, sest ma panen ka kirsstomatid veidi sisse mida nemad ei tee). Lapsepõlvest on siiamaani lemmik kurgi-tomati salat hapukoorega. Kui Kanadas tegin siis mehe isale meeletult meeldis ja ütles et iga päev teeksin (emale ega kellelegi teisele ei meeldinud). Ilmselt ka nostalgia tuli sest ta oli vaid 10 aastane kui Eestist lahkus. Sõime siis rõõmsasti kahekesi :)
Caesar ja Garden on tõesti väga Kanada värk, meie kandis on ka need tüüpilised valikud. Caesar kipub alati lausa ujuma kastmes, nii et "köögivilju" on seal tõesti rohkem esindatud kui mingis makaroni- või riisisalatis, aga tervislikkusest on endiselt asi kaugel. Tomati-kurgi salat hapukoorega on minu lemmik ka, ma panen sinna alati värsket tilli ka sisse (mul on värske till hakituna sügavkülmas, nii hea igasugu asjade peale kasutada).
Kustutaaga kas vene mõjudega pole kõik need Tervist, Toome jms salatid? Mu meelest venes on hästi palju paprika ja hapukurgi jms kraami?
VastaKustutaOn muidugi, tegelikult ju terve Vene köök on peaaegu identne Eesti omaga.
KustutaTegelikult huvitav kui vähe me skandinaavia köögist oleme üle võtnud. Kuigi naabrid. Näiteks vene köök on ka Soomes hästi esindatud ja isegi Rootsis.
KustutaAinukesena tuleb meelde kaneeli saiakesed.
Eestis müüakse ka kilekotis banaane. Siis on ostja sunnitud võtma just nii suure koguse kui kilekotis on, mitte vähem, st sa oled sunnitud tarbima rohkem, maksma rohkem. Ja ühtlasi - sa ei lõhu ja vigasta teisi banaane, kui kobarat oma soovi järgi väiksemaks murrad.
VastaKustutaMul olid need pisikesed rätikud kasutuses trennis. Käisin paar aastat spinningus ja seal olid need asendamatud tunniajase kütmise juures. Muus valdkonnas on vaid kosmeetiku juures kasutusel näinud, minu oma eemaldab kuuma rätiga maski.
VastaKustutaSalatitest. Mu exi ema oli poolenisti slaavi verega ja neil oli alati kodus külmikus paar valikut salatit. Hästi erinevad sellest, mida ma kodus olin harjunud. Palju hapendamist, marineerimist (kapsas, peet, kurk) ja muidugi igal pool küüslauk, sibul. Ja suppe keetis kõikvõimalikest subproduktidest a la neerud jms ja neid keedeti tunde, läbi mitme veel ja selliseks tummiseks. Kalamarja fanatism oli neil ka, seda olen isegi märganud oma vene taustaga kolleegi puhul. Ilma kalamarjata ei ole pidulikku lauda.
Minu slaavi tuttavatel on alat 3 toitu söögikorras, supp, praad ja magustoit. Alati.
VastaKustutaMaru palju aega läheb kokkamisele ju nii!
KustutaEestis on vahel nt õunad kilekotis, et nagu kaalutud kogus juba valmis. Vahel kusjuures poes endas kaalutud. No kui tootja poolt tulnust võib veel aru saada, nt hea reklaami st oma nimi panna toote kotile, siis need poes kaalutud on võtnud õlgu kehitama.
VastaKustutaMa just ostsin pisikese rätiku, et oleks hea nägu eraldi rätikusse kuivatada :D Alles hiljuti avastasin, et nii on lihtsam eristada, mis rätik milleks ja ei pea kuivatama samasse rätikusse, millesse käsi kuivatan.
Õuntest saan ma veel aru, sest need veerevad ju ilma kotita laiali. Aga banaanid püsivad ilusti koos!
Kustuta