Olete kunagi mõelnud, et miks jalanumber 16-st algab? Miks mitte ühest?
Ameerika süsteem algab number 1st, see on siis sama suurus nagu Euroopa 16 ehk vastsündinu kingad. Mis on juba omajagu tobe, sest beebid ei kanna kingi.
Aga Ameerika süsteem on selles mõttes tobedam, kui Euroopa oma, et see küll algab 1-st, aga poole pealt saab otsa... ja algab uuesti 1st!
13 on viimane laste suurus ja sellest järgmine on 1 (13 on euroopa 32 ja 1 on euroopa 33).
Selgitus on, et "väikesed lapsed" ning "suured lapsed ja täiskasvanud". Ma ei tea, miks väikseid lapsi suurtest eristama peab, minu meelest teeb see asja ainult segasemaks. Või kui nii väga oli vaja eristada, siis miks mitte lapsed/täiskasvanud? Aga eelkõige oleks lihtsalt võinud 1-st alustada ja muudkui ülespoole liikuda, selle asemel, et korraga uus ja suurem 1 sisse tuua.
Mõtlesin selle peale ükspäev, kui Oscari vanu jalatseid ritta ladusin. Kunagi tegin omale niimoodi pildid, et teaks, mida Oliverile juurde on vaja, aga Ossu on hooga eest ära kasvanud ja terve rea jalanõusid vennale juurde jätnud, mida eelmise pildi peal ei olnud, nii et tuli uuesti sorteerida.
Ja no ma ütlen - teine laps on praktiliselt tasuta! Ma ei julge üldse kokku arvutadagi, kui palju esimese riided, jalanõud, mänguasjad, vankrid, kärud, jalgrattad jne maksma läksid. Aga järgmine lihtsalt kasutab rõõmsalt edasi, ei mingeid lisakulusid. Puhtalt optimeerimise mõttes võib-olla peakski mingi viis last olema.
Sõbrad käisid ükspäev oma vastsündinuga külas. Uhhhh, nunnu! No nii pisike ikka. Kussutasin nii palju, kui sain. Nad naersid, et meil olevat kolmandat vaja. Ma tahtsingi alati kolme, aga kui alles 35-selt esimesega pihta hakkad, siis ei vea välja, kui just unetute ööde ja pideva kaose fänn ei ole. Mina ei ole.
Kui ma praegu võiks veel kuskil 5 aastat pausi pidada ja alles siis kolmanda saada, siis ma saaks. Aga no ma olen selleks ajaks 48 ja ma ei kavatse mailisrepsi teha ja pensionieani lapsi treida.
Nad küsisid seda ka, et kas me ei plaani lastele koera võtta? Esiteks - koera ei võeta lastele. Neile muidugi meeldiks, aga olgem ausad, neile meeldiks ka elevant tagaaias, aga see ei tähenda, et meil hakkaks kunagi tagaaias elevant olema.
Ukraina sõbrad võtsid oma lastele hamstri ja no see on jumala eest kõige nunnum hamster, keda ma iial näinud olen. Nüüd, mitu kuud hiljem uurisin, et kas lapsele endiselt meeldib (sest ma olen kah hamstrit või liivahiiri või muud väikest kaalunud) ja nad ütlesid, et laps on suur fänn, kogu aeg mängib oma hamstriga. Ja et nad olid talle juba ennetavalt rääkinud, et "hamstrid muudavad umbes korra aastas värvi".
Geniaalne. Sest kui praegune hinge peaks heitma, saab salaja asendada.
Meie piirdume esialgu kanadega. Esimese muna saime ka kolm päeva tagasi. Ossu oli nii õnnelik, et käed värisesid! Järgmisel hommikul läks kell kuus kontrollima, et kas on uusi mune? Tuli mulle ütlema, et polnud. Kui kell kuus hommikul saab unenägude sekka munauudiseid, pole vastsündinut vajagi - olemasolevad lapsed on veel selles eas, et saavad mu une katkestamisega endiselt suurepäraselt hakkama.
Vaatasin kanaaia kaamerast, kuidas Ossukas pilkases pimeduses terve aia ja kuudi läbi otsis. Hiljem siis selgitasin, et anna lindudele veidi aega atra seada. Üles ärgata ja nii. Munad tulevad natuke hiljem.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar