14 november, 2025

Kaks isa?

Millises peres teie oleksite tahtnud kasvada? Noh, kui saanuks valida? Ma olen veidi hämmingus rünnakust, mida mõned "tõelised isad" meedias korraldasid, kui Hommik Anuga saates näidati kahe isaga perekonda. Ma olen Mart Haberit ja Taivo Pillerit juba aastaid sotsiaalmeedias jälginud ja pidevalt mõelnud, et nende lapsed võitsid küll perekonna loterii. Nad tunduvad nii armastatud ja hoolitsetud, reisivad palju ja kogevad teisi kultuure, neil on fantastiline linnakodu ja idülliline maakodu. Nad räägivad mitut keelt, neil on vahva koer ja suur paat. Nende vanemad on naljalembelised ning rõõmsameelsed, kodu on alati täis toredaid sõpru ja külalisi. Jah, ja neil on juhtumisi kaks isa.

Uuringutulemused näitavad väga selgelt, et lapsi kasvatavate vanemate sugu ei mängi nende arengus rolli. Oluline on vanemlik soojus ja lapse jaoks olemas olemine, perekonna stabiilsus, piisavad rahalised ressursid ja vägivalla puudumine. Lihtne, aga paraku jääb paljudes peredes ühest või teisest vajaka.

Eurostati põhjal on Eestis üksikvanemaga peresid kaks korda rohkem (28%) kui Euroopa keskmine näitaja (14%). Teate, kes nendes peredes puudub? Isa. Eestis on 7 üksikema kohta 1 üksikisa (ülejäänud Euroopas 5 üksikema kohta 1 üksikisa). 

Nii et konservatiivid võiksid rohkem auru panna sinna, et leida üles kõik need isad, kes oma laste kasvatamises ei osale ning motiveerida neid seda tegema, selle asemel, et hukka mõista neid, kes oma laste eest head hoolt kannavad...

-

Tulles tagasi selle juurde, et millises peres oleksite tahtnud kasvada - kui saaksid näiteks kolm tegurit valida ja ülejäänud loteriiks jätta, siis kas vanemate sugu mahuks nende kõige olulisemate sisse?

Et see, kas sul on armastav keskkond (või annavad vanemad peksa iga kord, kui iseenda emotsioonidega hakkama ei saa) - suva, jätame loteriiks, "vähemalt pole vanemad homod"??? 

Mulle endale oleks küll kõige olulisem see, et mind armastatakse, toetatakse mu tugevusi, aktsepteeritakse mind sellisena nagu olen. Et mind viiakse huvitavatesse kohtadesse ja ümbritsetakse toredate inimestega. Piisavad rahalised võimalused oleks ka mõnus lisa - et miski puudulike finantside taha kinni ei jääks; et mul oleks hobivarustus, et ma saaks mõnikord reisida - miks mitte?

Tahan lihtsalt öelda, et vanemate sugu oleks kõige selle kõrval niiiiii palju vähem oluline. Selle võiks ma vabalt loteriiks jätta. 

06 november, 2025

Parem arm kui surm

Millal te viimati oma sünnimärke kontrollisite? Mul oli üks selline, mis visuaalselt häiris, aga muidu seda tüüpi, et pahaks kunagi ei lähe. Otsustasin, et lasen ära võtta. Aga kui nagunii lõikamiseks läheb, võiks ju korra vaadata, et äkki eemaldaks mõne veel? Muidu ma üldse oma nahka ei takseeri, lihtsalt pole eriti sünnimärke. Ja siis leidsin sellise, mis oli hästi tume, seest kirju ja säbruliste äärtega. Internet ütles kohe, et melanoom, sest internet lihtsalt ütlebki alati, et oled sisuliselt surmasuus. 

Arst viskas pilgu peale ja ütles, et talle üldse ei meeldi, kuidas see välja näeb ja igal juhul hea mõte eemaldada. Et isegi kui praegu on okei, siis see on seda tüüpi neevus, mis võib pahaks minna, nii et elad küll armiga, aga mitte tiksuva pommi otsas, et kas on vähk või pole.

Täna sain laborivastused ja kõik korras, aga tegelikult on hing ikka nii rahul, et see läinud on. Parem arm kui surm.


Hambaarsti juures sain ka targemaks. Mul oli ühes hambas mitu kuud kerge valutunne, aga auke ega midagi kahtlast seal polnud. Hambaarst ütles, et lihvib mingi kõrgema koha maha, äkki aitab. Ise mõtlesin, et aitab ta jee... Aga aitaski! Ja kui ta seal juba lihvis ja mul paberit hammustada lasi, et näha, kus kõrgem koht on, tegi ühtlasi kõik selle poole kõrgemad kohad madalamaks. See on paberõhuke kiht, mis maha võetakse, aga ossa raks, milline erinevus!

Mul olid 20 aastat tagasi breketid ja kui need maha võeti, ei käinud hambad enam päris nii ideaalselt kokku kui varem. Ja ma ei tulnud selle peale, et seda viga annab ju parandada! Tobe muidugi, et iga asja peale ISE peab tulema, ortodont võiks ravi lõpetuseks ju asjad üle kontrollida....

Aga nüüd sai üks pool hambaarsti juures ideaalseks ja kohe tundsin, et oot, teiselt poolt puutuvad hambad kahes kohas natuke liiga tugevalt kokku, peaks need kah ära lihvima! 

Täna käisin siis tegemas, aega läks kuskil 3 minutit ja arve oli üle 400 dollari!!! Vandusin endamisi ja helistasin sõbrannale, kes hambaarstinduses töötab ja arvekoodidega kursis on. Ütlesin, et nüüd on kõik, ma lähen praegu koju ja guugeldan, mida peab tegema, et hambaarstiks saada, sest mina tahan ka üle soti MINUTIS teenida. Ma töötaks nädal aega ja läheks siis pensionile.

Sõbranna ütles, et see on küll täielik jama - miks nad selle koodiga sult kolmekordselt raha nõudsid, see kood on 15-minutiline ajaühik ja neid saab ka poole ühiku kaupa esitada, mis oleks veidi ausam, kui sul ainult paar minutit läks. Mitte, et esitatakse 3x15 min. 

Helistasin siis neile, et excuse me, there might be a slight mistake ning olin hästi viisakas ja tore. Sest siin peab. Tegelikult oleks tahtnud öelda, et teate, ma olen väsinud, et iga jumala alal peab ekspert olema ja ainult siis on lootust, et sul nahka üle kõrvade ei tõmmata.

Sest mul käis just auto korralises hoolduses ja nad helistasid sealt, et mingid kaks filtrit on veidi mustad ja piduriklotsidel (või midagi piduritega seoses) on kerge roostekiht ja sinna vaja midagi. Andsin nõusoleku. Matt pidi hiljem ära minestama, sest need filtrid - tuleb välja - on jumala suvad ja neid saab väga lihtsalt ise vahetada neli korda odavamalt ja see lubrikandi asi on isegi veel lihtsam, lihtsalt pihustad peale. Pidavat olema kriminaalne, et keegi selle eest kaks sotti kasseerib.

Aga viimasel ajal on selles mõttes lihtsamaks läinud, et ChatGPT on mu parim sõber ja ma ei pea enam ise olema automehhaanik, hambaarst ega muu spetsialist. Mul lihtsalt ei tule iga kord meelde, et tema käest küsida. 

-

Hambaarsti juurest helistati tagasi, et sul on õigus, see kood on tõesti ajaühiku alusel, mitte hamba kohta ja me kanname 305 dollarit tagasi. Nüüd tundub see kohe nagu mingi maast leitud raha, peaks shoppama minema või midagi. Ma ei tea, kuidas on võimalik "kogemata" kolme sotiga mööda panna kui töö võtab ainult mõne minuti.

-

Ma nii väga armastan siinset sügist! Täna on küll vihmane ja hall, aga päikeselisi päevi on palju rohkem kui vihmaseid. Läbi akna tundub pool aega nagu oleks endiselt suvi. Eesti sügis on minu meelest rohkem kollane, aga siin on need kriiskavpunased puud, mis tunduvad nagu ei oleks päris... 

04 november, 2025

Paganama otsustusvõimetus

Kellakeeramine on üks igavene nuhtlus. Ma ise vist ei paneks suurt tähelegi, aga lapsed ärkavad nüüd tund aega varem ja see ei taha kuidagi üle minna. 

Kuna ma ei tea ühtegi inimest, kes kellakeeramist naudiks, guugeldasin, et kas on uuritud, kui paljud inimesed selle vastu on ning tuleb välja, et kuskil 70% ameeriklasi, 90% kanadalasi ja 85% eurooplasi pooldab, et võiks valida valgemad hommikud või valgemad õhtud ning sellele kindlaks jääda, selle asemel, et kaks korda aastas aega muuta.

Uurisin, et miks seda jama siis veel ära pole lõpetatud ja üks põhjustest olevat, et ei suudeta ära otsustada, kummale poole aeg jätta. No tule taevas appi! Euroopas võeti juba 2019 vastu seadus, et kellakeeramine lõpetatakse ära, aga viimased kuus aastat (ehk 12 korda!!!) on endiselt kella keeratud just sellepärast, et ei jõuta kokkuleppele, mis ajal valgust rohkem vaja on...


Teine argument on, et lennuliiklus ja rahvusvahelised ärisidemed sõltuvad kellaaegadest. Aga see on probleemiks ainult seni, kuni osad riigid vahetavad aega ja osad ei vaheta. Kuigi - kuidas see PRAEGU probleemiks ei ole? Kella ei keerata ju kõikjal samal ajal. Näiteks Eesti ja Kanada on nädala võrra nihkes nii kevadel kui sügisel...

Inimeste ööpäevase rütmiga pidavat paremini sobima see, et hommikud on valgemad. Valgemaid hommikuid pooldavad ka põhjapoolsed riigid, kus muidu toimuks hommikune tegevus üldse pilkases pimeduses, mis tekitab turvalisuse küsimuse (rohkem liiklusõnnetusi jne). Ainus jama on see, et suvehommikud on siis eriti varajaselt valged, aga... olete kuulnud sellisest leiutisest nagu pimendavad kardinad? 

Kui aknakatteid ikka üldse ei taha, võib ju ka valgemad õhtud valida. 

Mina ise näiteks eelistakski valgemaid õhtuid, sest kui hommikuti on pime, siis jumala eest, las olla! Mind üldse ei huvita, mis hommikuti toimub, hommikuti tegutsen ma ainult kohusetundest, mitte naudingust. Aga kui öeldaks, et valisime nüüd selle variandi, et hommikud on valgemad, mitte õhtud (ehk minu eelistuse vastu), siis minu meelest oleks see ikkagi toredam, kui iga jumala aasta kaks korda kella keerata.

Otsustaks siis äkki lihtsalt midagi ära? Tõmbaks loosi kasvõi. 

Mis teie arvate? Valgemad hommikud, valgemad õhtud või mul-jumala-suva-lihtsalt-ei-taha-kella-keerata?