Uuringutulemused näitavad väga selgelt, et lapsi kasvatavate vanemate sugu ei mängi nende arengus rolli. Oluline on vanemlik soojus ja lapse jaoks olemas olemine, perekonna stabiilsus, piisavad rahalised ressursid ja vägivalla puudumine. Lihtne, aga paraku jääb paljudes peredes ühest või teisest vajaka.
Eurostati põhjal on Eestis üksikvanemaga peresid kaks korda rohkem (28%) kui Euroopa keskmine näitaja (14%). Teate, kes nendes peredes puudub? Isa. Eestis on 7 üksikema kohta 1 üksikisa (ülejäänud Euroopas 5 üksikema kohta 1 üksikisa).
Nii et konservatiivid võiksid rohkem auru panna sinna, et leida üles kõik need isad, kes oma laste kasvatamises ei osale ning motiveerida neid seda tegema, selle asemel, et hukka mõista neid, kes oma laste eest head hoolt kannavad...
-
Tulles tagasi selle juurde, et millises peres oleksite tahtnud kasvada - kui saaksid näiteks kolm tegurit valida ja ülejäänud loteriiks jätta, siis kas vanemate sugu mahuks nende kõige olulisemate sisse?
Et see, kas sul on armastav keskkond (või annavad vanemad peksa iga kord, kui iseenda emotsioonidega hakkama ei saa) - suva, jätame loteriiks, "vähemalt pole vanemad homod"???
Mulle endale oleks küll kõige olulisem see, et mind armastatakse, toetatakse mu tugevusi, aktsepteeritakse mind sellisena nagu olen. Et mind viiakse huvitavatesse kohtadesse ja ümbritsetakse toredate inimestega. Piisavad rahalised võimalused oleks ka mõnus lisa - et miski puudulike finantside taha kinni ei jääks; et mul oleks hobivarustus, et ma saaks mõnikord reisida - miks mitte?
Tahan lihtsalt öelda, et vanemate sugu oleks kõige selle kõrval niiiiii palju vähem oluline. Selle võiks ma vabalt loteriiks jätta.
See on ju Eesti, miks sa hämmingus oled?
VastaKustutaMiks me seda "see on ju Eesti" nii loomulikuks peame?
KustutaMa ükspäev nägin Redditis kellegi postitust, kuidas ristsõnades oli "aafriklane" vastuseks n##ger ja "gei" vastuseks p#de. Piinlik. Aasta on juba 2025, aga onuheinod elavad ikka kaheksakümnendates... Ma saan aru igasugu põhjendustest, et "aga meie keeles on alati seda sõna kasutatud" jne (esimese näite kohta siis; teise näite puhul on selge, et seda on ALATI solvanguna kasutatud). Kasutagi siis omaenda koduseinte vahel edasi, aga ristsõna vastuseks on siiski veidi provokatiivne midagi sellist panna. Selge ju, et seda on nimelt tehtud. Lihtsalt piinlik.
KustutaKelle "Eesti" see on? Ma võin küll tühm või privileegipime olla aga sellised inimesi on siiski imevähe ja selline üldistamine on suht nõme...
KustutaMina loodan ka, et on vähe, aga kui üleriigiliselt populaarsetes ristsõnades solvavaid sõnu kasutatakse, siis ma eeldaks ajakirjanduses korralikku vastuseisu selle osas näha. Minu meelest võiks ühiskond selle selgelt hukka mõista ja selliste ristsõnade koostaja peaks töö kaotama. Aga midagi sellist ei toimu. Ja see paneb mind mõtlema, et äkki on ühiskonnas neid onuheinosid siiski rohkem, kui me arvame?
KustutaKui sa küsid millises peres oleksin tahtnud kasvada siis igal juhul traditsioonilises ema ja isaga peres, mis muideks ei välista soojust ja hoolivust😉
VastaKustutaKas eelistanuks üksikvanemat kahale samasoolisele, kui muud aspektid võrdsed siis ilmselt jah. Eelkõige ühiskondliku arvamuse pärast, lapsel raske pidevalt õigustada koolikaaslaste ees. Paraku puhtalt kõrvalseisja vaade kuna pole kummagagi kogemust.
Lapse seisukohast on tähtis kogu komplekt, nii kodune soojus kui ühiskondlik aksepteeritus ja eelarvamused. Viimast ainult seadustega ei kõrvalda nagu seda mujalgi (Kanada multikultuurses suurlinnas) kui Eestis näha.
Mis iganes mu vaated, ma ei seaks nende eest võitlemist ette lapse heaolust.
Aga kui panna kõik aspektid tähtsuse järjekorda? Mina näiteks valiks, et kasvan peres, kus mind armastatakse ja mu vajaduste eest hoolitsetakse; kus mind igakülgselt arendatakse; viiakse põnevatesse kohtadesse, ümbritsetakse huvitavate inimestega; kus minu isiksusega arvestatakse ning suunatakse tegema asju, milles ma hea paistan olevat; keskendutakse positiivsele, mitte negatiivsele jne. See kõik oleks esikohal. Teisel kohal võiks olla finantsvõimekus, et mul oleks võimalus osaleda trennides ja ringides, et saaks lõbustusparki ja loomaaeda, vahel reisima jne. Ehk et areng ei jääks selle taha kinni, et lihtsalt raha pole. Vanemate sugu oleks selles mõttes suht viimasel kohal. Kui peaks valima ema ja isa või kahe samast soost vanema vahel, siis ma valiks ema ja isa lihtsalt variatsioonide mõttes, et enamasti on naistel mingid tugevused ja meestel teised tugevused ja miks mitte mõlemate tugevustega vanemaid omada. Selles mõttes ma ei leia, et kaks samast soost vanemat oleks tingimata parem kooslus kui erinevast soost vanemad (aga ma ei leia, et nad tingimata ka kehvemad oleks). Tahtsin lihtsalt seda öelda, et kui need vanemad kõik muud nõuded täidavad, oleks mul jumala suva, mis soost nad oleks!
KustutaMa pean selle täpsustuse vist postitusse kah lisama...
Aga mis puutub sellesse, et "lapsel raske õigustada koolikaaslaste ees" - Kanadas ma küll seda probleemi ei näe. Eestis ehk rohkem, jah. Aga samas leian, et nende koolikaaslaste probleem, kes kahe samasoolise vanema olemasolust probleemi teeks, on nende kitsa maailmavaatega vanemad, kes kodus seda narratiivi söödavad, et see kuidagi vale oleks. Lastel on ju igasuguseid peremudeleid! Mõnel on ainult üks vanem, mõnel pole kumbagi ja on vanavanemad. Mõni elab täiskasvanud õe või venna hoole all. Keda see üldse huvitama peaks? Minu lastel on küll väga traditsiooniline kahe vanema ja kahe lapsega pere, aga mu laste klassikaaslased ja rühmakaaslased pole nende isa vist näinudki. Igapäevaselt olen ainult mina viimas ja toomas. Nii et kui ma teise naisega koos elaks, siis kust nad üldse teaks?
Torontos kui multikultuurses suurlinnas on probleem. Põhjuseks suuresti religioon kuna paraku enamus suuri religioone peavad homoseksuaalsust patuks või isegi surmapatuks, ja see pole sõnakõlks. Tööl puutun kokku paljude eri kultuuride esindajatega, usu mind, seadused ei muuda suhtumist.
KustutaJällegi piinlik, mu meelest. Religioon võiks inimeste ellu positiivsust ja tuge lisada, kurb, kui sinna on sisse kirjutatud, et pead teiste valikute eest vimma kandma ja inimesi sõna otseses mõttes vihkama. Kellegi teise seksuaalne suundumus ei peaks nende elu üldse puudutamagi.
KustutaTõepoolest aga mis teha, 2/3 kanadalastest usklikud, kristlaste osa nende hulgas langenud 44% peale. Sealjuures uusimmigrandid kõige ortodoksemate vaadetega. Noored, siin sündinud õnneks palju vabameelsemad.
KustutaNojah, aga vaata, kust viimaste aastate mass-sisseränne tulnud on - täitsa teistsugustest kultuuridest.
KustutaJust nägin hea killu threadsis ameerika usklikkuse, lolluse ja homofoobia teemal😁: https://www.threads.com/@littlestar4lp/post/DRFxlkpE8M5?xmt=AQF0J4YbCXEceWS6K4c1l7OsfyF9iEUW4KUQqmWbVYos9Q9DOb7EmNZ7nYBwPJd7QBoGvYpl&slof=1
Kustuta:D
KustutaSee teema õnnestus lihtsalt jälle keerata poliitiliseks kismaks ja võitluseks oma reitingute eest. Kui oleks saade olnud Kanal2-s või TV3-s, siis ei oleks saanud seda selliselt üle võimendada. ERR nõukogus on ju põhiliselt poliitikud, kellel vaja pildil olla. No ja Delfis ja Kroonikas on ju mingi kari valvekommentaatoreid, kes igas teemas oma labast ja rumalat standardpõhjal sõimu postitavad. Huvitav on muidugi veel see, et homod ei käi eriti telekas nutmas ja vingumas aga kui mõni lesbi eetrisse lubatakse, siis on alati hädakisa taevani. Olgu siis teemaks nende mingid õigused, keskkonnateemad või puurikanade õnnelik olemine või mida iganes, kus ainult annab ving ja kiun üles tõmmata.
VastaKustutaMa ei saa aru, miks inimeste romantilised eelistused üldse teiste silmis rolli peaks mängima? Antud juhul jah, saatelõik oli konkreetselt sellest, et neil lastel on kaks isa ehk mõne inimese jaoks vist provokatiivne. Aga kui homoseksuaalne inimene, no ma ei tea, keskkonnateemadest räägib, siis keda peaks huvitama, mida ta oma eraeluga teeb või mis soost inimestega suhtes eelistab olla?
KustutaNo aga nagu näha, siis hullult huvitab ju :) Julgegu keegi öelda, et tema eelistab heterosuhteid - kohe kargab välja kamp vahtu pritsivaid hoolijaid ja kaitsjaid, kes on valmis "vaba maailmavaate" mittejagajail kõri läbi närima. Vaba maailmavaade tähendab suutlikkust aksepteerida ka seisukohti, mis meile ei meeldi ja see kehtib mõlemat pidi. Rahvusringhäälingus geisuhete kohta positiivset seisukohta on lubatud väljendada, aga negatiivset ei?
KustutaVähemusi tuleb kaitsta sallimatute s..apeade eest ja julgelt headuse poolel seista, vajadusel ilmutada rangust. Kui, islamist kiusab lesbit, keda kaitsta? Aga gei ütleb, et krt..transvestiidid mulle ikka üldse ei istu. Loomade eelistaja kurdab, et ümberringi on seksihullud pervod oma inimsuhetega ja tema peab seda pordumaja iga päev taluma.
KustutaLõpetuseks väike tekstülesanne:
Kväär ja šovinist annavad pedofiilile peksa. Mitte väga hullult: umbes 4 palli 10st. Kväär on lisaks ka islamist ja sügavas depressioonis, šovinist on jällegi tumedama nahavärvi esindaja, vegan JA gei. Pedofiil seisab rohelise maailmavaate eest ja on õnnetu oma ülekaalu pärast. Kakluse algatas pedofiil, kes ütles, et kväärid on lollid ja nimetas šovinisti neegriks.
Nad kõik anuvad su kaitset. Kuidas olukorra lahendad?
Kui keegi eelistab heterosuhteid (mina näiteks eelistan ka selles mõttes, et ma olen heteroseksuaalne - küll aga ei olnud see ju mingi valik, ma lihtsalt juhtusin olema), siis eelistagu! See ei tähenda, et teised inimesed ei võiks muud eelistada ja me rahulikult samas maailmas ei võiks elada. Miks sellest mingi vastasseisu peab tegema? Minule näiteks ei meeldi vürtsine toit, aga ma ei käi mööda ilma ringi siunates neid, kellele meeldib. Mul pole mingit probleemi nende eelistust austada, see lihtsalt pole minu eelistus. Samast taldrikust meid söömas ei näeks, aga muus osas on kõik chill.
KustutaJa järgmine kommentaar - sama asi tegelikult. Et igaüks elagu oma elu ja vsjoo. Pole teiste asi, mida inimesed magamistoas teevad, kuni see kellegi huve ei riku. Näiteks seks loomade ja lastega peab olema selgelt keelatud, sest nemad ei saa ennast ise kaitsta ja see oleks vägistamine. Aga kui kaks täiskasvanud inimest mingi ühise keele leiavad, siis lasku käia, kui see neid rõõmsaks teeb. Miks peab üldse keegi teine kõrvalt midagi arvama? Ela ise ja laste teistel elada.
Kahtlemata: miks peab üldse keegi teine kõrvalt midagi arvama? - hästi öeldud
KustutaAntud situatsioonis oli ju probleem see, et - just, nagu ütlesid - rahvusringhääling võttis nõuks kõrvalt midagi arvata ja edastada oma arvamus Eesti rahvale läbi telekanali. Keegi teine, kes kah pääses avalikult sõna võtma, ütles, et temale selline asi üldse ei istu ja see pole miski õige asi. Reaktsioonide erinevust märkad? Ühelt poolt: "Teiste tekialune pole loomulikult minu asi, aga oioi kui nunnununnu perekond" vs "vana kõbi on täitsa seniiliks keeranud. Kuramuse konservatiivid ja vihkajad.". Ma ei pane hetkel Sinule sõnu suhu, vaid refereerin üldist reageeringut.
Jättes täiesti kõrvale, kes ja kellega, siis kas ei peaks olema lubatud igaühel arvamust avaldada? Err ühtepidi vaadet promoda võib, aga teistpidist vaadet - vaata seda nüüd küll keegi teha ei tohi? Või vähemalt mitte avalikult?
Ma ei tea, kui noor Sa oled.Aga kas Sinus ei tekita veidraid mälestusi ja paralleele, kuidas meil ühiskonnas märkamatult on tekkinud õiged ja valed arvamused?
Rahvusringhääling näitas kaht väga head isa ühe väga hea isa asemel. Miks mitte?
KustutaArvamused stiilis "see ei ole kohane" keskendusid HOOPIS millelegi muule kui faktile, et need kaks meest on head isad. Ja see muu ei puutu tegelikult üldse asjasse, kui me räägime õnnelike laste kasvatamisest.
Näiteks objektiiv.ee pealkiri oli: "ETV tähistas isadepäeva omasooiharate meeste ja surrogaatema sünnitatud lastega". OMASOOIHARATE? Mis idiootne sõna see üldse on. Kui saates oleks olnud heteropaar, kas siis oleks samasugune artikkel ilmunud, et rääkida VASTASSOOIHARAST paarist? Mis puutub siia üldse lapsevanemate seksuaalne orientatsioon või mida nad voodis teevad?
Kui saates oleks olnud vanavanematepaar, kes kasvatab lapselapsi, kes mingil põhjusel on oma vanemad kaotanud, siis kas me ka sel juhul kukuks rääkima nende magamistoaeelistusest? Ei hakkaks ju. Sest see ei mängi laste kasvatamisel absoluutselt MITTE mingit rolli.
Kõik need vanade meeste arvamusavaldused, kuidas saade "ei lähe kokku väärtusruumiga, milles me elame", siis äkki olekski viimane aeg see nõukaaegne väärtusruum veidi tänapäevasemate mõtetega asendada?
Õiged ja valed arvamused on maailmas alati eksisteerinud ja mõned inimesed on võimelised argumenteerima, samas, kui teised ei ole. Siiani ei ole ma näinud saadet kritiseerivate inimeste puhul tegelikke argumente, ainult mingi "nii ei sobi" ja muu jama, millel ei ole ratsionaalset põhjendust.
Ma olen 42, muidu.
Minust aasta noorem :) Seega jah, oktoobrimarssidel marssimisest juba pääsesime, aga samas oli meie põlvkond lugev põlvkond - nõukaaegset ideoloogiat promovaid punanurkseid lasteraamatuid vähemalt meie kodus küll leidus ja mina ahmisin need kah kõik sisse. Keegi ei rääkinud neis raamatutes midagi seksist. Küll aga olid raamatutes tihti laisad mandunud väikekodanlased, kes kandsid näiteks meiki ja ainult passisid peale, kuidas kolhoositööst ära viiilida ja kommunistliku ühiskonna kulul luuslanki lüüa. Uuendustega kaasa ei läinud. Vbl käisid isegi kirikus. "Parasiit!", leidis iga endast lugupidav nõukogude kodanik, "sellised häbiplekid ja langenud inimesed peavad saama ühiskondliku jälestuse osaliseks ja vastutusele võetud". Saidki. Võetigi. Sest ühiskond oli kommunismi poole teel ja säherdused jätised segasid õitsengut. Ega neid siis tapma ei hakatud , vaid püüti ideoloogiliselt ümber kasvatada. Heaga, aga selttsimeheliku rangusega. Nii mõnestki sai lõpuks inimene, kes pesi meigi maha ja tõttas sovhoosi nagu õige mõtteviisiga isik ikka :)
KustutaEks meil on igaühel oma kajakamber ümber. Kui hoolega ja avatult me kuulame argumente, mis meile ei meeldi? Kas kuulame või ootame kannatamatult, millal teise jutt lõpeb, et oma targa jutuga jätkata sealt, kus pooleli jäi?
Küsiks lihtsalt veel, et kui err-i süütu soov oli leida lihtsalt üks vahva perekond, siis kas Sa oled ikka kindelkindel, et saatetiim täitsa juhuslikult valis kahe isaga pere? Et tal ei tulnud pähegi mõte, et heteropere nõndamoodi vahvasti uudisekünnist ei ületaks, isegi mitte lapselapsi kasvatav vanavanematepaar? Kindel, et Err selliste madalate mõteteni nagu kellegi seksuaalsed eelistused, ei mandunud mõtlema, enne kui külalised saatesse kutsus?
Ja kui Sa hetkel ei adu, et probleem pole mitte seksuaalsetes eelistustes vaid sõnavabaduse topeltstandardites, siis igal juhul oli meeldiv Sinuga mõtteid vahetada :)
sõnavabadus ega sallivus ei ole liberaalses demokraatias absoluutsed hüved, vaid instrumentaalsed. Vahendid. Soovitan sel teemal seda ammust Memokraadis ilmunud esseed:
Kustutahttps://memokraat.ee/2013/03/sallida-voi-mitte-sallida/
Paar katket:
"jõuame sallivuse järgmise kontseptuaalse eelduse juurde – see eeldab teatud väärtuste hierarhiat, mille alusel saame reastada vähem ja rohkem ebameeldivaid (või siis talutavaid, moraalseid, õigeid jne.) tagajärgi ning seeläbi langetada kaalutletud otsuse neist mõnda sallida, et teistest hoiduda.
/.../
Asi pole aga päriselt siiski niisama lihtne. [Liberaalne vaade jätab] tähelepanuta nn. “konstitueerivad hüved” (ingl. k. constituent constitutive goods) – s.o. hüved, mille puhul meil ei ole võimalik esitada küsimust, milleks need meie jaoks head on, kuivõrd ilma nendeta ei saaks me olla need, kes me oleme. Nii ei ole näiteks võimalik esitada küsimust “milleks on Eesti riigile vaja iseseisvust”, kuna iseseisvus on Eesti riigi seisukohalt just nimelt sedalaadi “konstitueeriv hüve”, ilma milleta ei saaks Eesti riiki sellisel moel nagu me seda täna mõistame, lihtsalt eksisteerida. See tähendab aga omakorda, et on olemas hüvesid, mille säilimine (ja sh. ka ühiskondlikult tagatud säilitamine) võib olla kogukonna liikmete huvides ka siis, kui see juhtumisi peaks kitsendama mõnede sinna kuuluvate indiviidide isiklikke vabadusi. Ja selles on ju kahtlemata oma iva.
Siit aga peaks ühtlasi olema ilmne see, mille üle sallivusdebatis tegelik madin käib. Selles ei ole omavahel vastamisi mitte niivõrd erinevad moraalsed tõekspidamised, vaid põhimõtteliselt erinevad arusaamad “konstitueerivast hüvest”. Ühel juhul on selleks valgustusajastust pärinev, mõneti romantiline nägemus loovast indiviidist, kelle elu on kordumatu kunstiteos, mille autoriks on ta ise – ning seega on ülimaks hüveks erinevate võimaluste paljusus ning võime nende vahel valida. Teisel juhul on kõrgeimaks väärtuseks traditsioon, mis meid määrab, ilma milleta me lakkaks olemast need, kes me oleme. Siin on peidus ka vastus kiuslikule küsimusele, miks need, kes jutlustavad sallivust, ei salli sallimatuid. Kaasaegses liberaalses ühiskonnas (meeldib see kellelegi või mitte) on sallivus – ja mitte sallimatus – üheks selliseks konstitueerivaks hüveks. See tähendab, et vabadus olla sallimatu on ühiskondlike hüvede hierarhias madalamal, kui kohustus olla salliv."
"
Joonealuses on seal ka täpsustus, et sallivus on sõnavabaduse konstitueeriv hüve - viimast ei saaks olla ilma sallivuseta.
Veel üks tsit.: "See aga tähendab, et vabadus ei ole absoluutne, vaid on piiratud omaenda võimalikkuse tingimustega, ehk teisisõnu – sallimatus tühistab sellesama vabaduse, millele ta appelleerib. Seega on olukord, kus sallivusele (konkreetselt sallimatuse suhtes) rõhuvad need, kes seda ise hüveks ei pea, mitte ainult silmakirjalik, vaid ka vastuoluline."
"Küsiks lihtsalt veel, et kui err-i süütu soov oli leida lihtsalt üks vahva perekond, siis kas Sa oled ikka kindelkindel, et saatetiim täitsa juhuslikult valis kahe isaga pere? Et tal ei tulnud pähegi mõte, et heteropere nõndamoodi vahvasti uudisekünnist ei ületaks, isegi mitte lapselapsi kasvatav vanavanematepaar?" - ma arvan, et selle valiku taga ilmselt oligi soov ühiskonnale näidata, et need kaks isa saavad toredasti hakkama ja on tublid lapsed kasvatanud. Ja isadepäeva puhul oli saates KAKS isa, vanavanemate paari puhul oleks ainult üks olnud. Sedapuhku polnud vanavanemate päev, oli ISADEpäev.
KustutaJa ühiskonnas tekkinud diskussioon tegelikult näitab, et sellest ongi vaja rääkida, et peresid võib olla igasuguseid, et see, kas lastest kasvavad toredad inimesed, ei ole kinni nende vanemate soos ega seksuaalsetes eelistustes. Minu jaoks oli ehmatav näha, et mõned nö arvamusliidrid äärmiselt tagurlikke vaateid omavad.
Mis sõnavabadusse puutub, siis sõnavabadus peabki olema. Aga ma ootaks sõnavabaduselt rohkem vastutustunnet ja argumenteerimisoskust kui tobe "meie väärtusruumi selline asi ei sobi!". Mis ei sobi? Miks ei sobi? Kas meil on põhjust öelda, et antud paar ei ole head isad?
"Sõnavabaduse vastutustunne". Hm.
KustutaNõuka-ajal ka tohtis rääkida ainult seda, kuidas ka Eesti töörahvas väga tahtis vabastatud saada ja nüüd liigume progressiivselt kommunismi, olles minetanud kõik tagurlikud vaated. Oli meil toona küll ja veel perekondi, kellel kapipõhjas oli Eesti lipp ja kes mäletasid hästi, et Eesti oli vaba. Aga kui nad just koputada polnud saanud, siis avalikult nad neid teemasid ei puudutanud. Samuti pööritas ühiskonna progressiivne osa silmi, kui keegi kom-nooreks saamisest ära viilis jne. Õpetajad ja mis-iganes koolis tegutsevad progressiivorganid vingusid nende kallal iga päev. Lisaks kirjutasid ajalehed iga päev hommikust õhtuni, kui suur on töörahva sõnavabadus. Ainult raamatud ja laulud käisid tsensori käe alt läbi, sest vaata: tema oli progressiivne inimene ja ometi teadis, kuidas peab mõtlema edasiviivalt, mitte tagasiviivalt. Iga kapitalistlikku lollust ei saanud ometi eetrisse ja trükki lasta, sest see oleks kahjustanud meie noori ja õõnestanud ühiskonda. Seda polnud tarvis, aga egas sõnavabadus sellest väiksem olnud, leidsid kommunistlikud organid - progressiivsete ühiskonnaliikmete koorekiht.
Demokraatliku ühiskonna tunnus on see, et oma vaateid saavad vabalt avaldada nii vabad, liberaalsed ja sallivad inimesed kui ka kibestunud onu Heinod. Mingit "sõnavabaduse vastutustunnet" demokraatlikus ühiskonnas sellega kaasnemas ei ole.
Muidugi võib rääkida millest iganes. Ja näiteks mina oma isiklikus blogis võin arvamust avaldada isegi ilma põhjendusteta, sest ma ei ole avaliku elu tegelane. Ma olen suvaline inimene. Aga kui oled ametlikul positsioonil, mis sind justkui mingiks arvamusliidriks liigitab, siis ei saa enam nii, et lähed ajakirjandusse ja teatad, et "mulle isiklikult lihtsalt ei meeldi". Positsiooniga kaasneb vastutus.
KustutaJa sellepärast ma ütlengi, et avaldatagu arvamust, aga positsioonist lähtuvalt peaks rääkima ka sellest, et MIKS tema arvates sobilik ei olnud? Mis oli valesti? Nigelavõitu vabandus öelda, et "oleks võinud mingi teist tüüpi näite leida" - jah, muidugi oleks võinud, aga mis olemasoleval näitel viga oli? Saade rääkis ju isadest. Need kaks ON isad. On nad mingit pidi halvad või läbikukkunud isad? Absoluutselt mitte ju!
"..siis ei saa enam nii, et lähed ajakirjandusse ja teatad, et "mulle isiklikult lihtsalt ei meeldi". Positsiooniga kaasneb vastutus."
KustutaAntud situatsioonis teatas ajakirjandus läbi tv, et talle isiklikult väga meeldib :)
See ei ole ometigi tema isiklik telekanal, et külaliste valikust midagi sellist välja lugeda. Riiklik televisioon teenib rahvast, mitte ühe isiku huve ja eelistusi.
KustutaAitäh, et teema tõstatasid- ma kodus vaikselt keesin juba. Elame perega juba 17 aastat Saksamaal ja kohati minu jaoks ikka üllatuslikud teemad kerkivad esile- ma 200% sinuga nõus ja samal arvamusel. Aga see vist tõesti koht, kus Eesti elanikel (enamustel!) aega vaja. Lahe on siin vaadata lapsi- neid absoluutselt ei huvita laste nahavärv, päritolu ja perekonnaseis, sest reaaalselt sa näed kõike ja kogu aeg. Aeg oleks Eestis ka võtta kõike vabamalt ja avatumad olla!
VastaKustutaPaljude asjade puhul mõjutab kokkupuute küsimus ka. Selles mõttes saan ma aru, et mustanahaliste teema mõne jaoks maru raskesti seeditav on, sest nad sõna otseses mõttes pole teise nahavärviga inimest elus näinudki (noh, Dave Benton ehk välja arvatud). Et kui puutuks pidevalt kokku, siis õpiks üsna kiiresti ära, et inimene nagu inimene ikka, mis vahet seal on. Mulle endale ka meeldib, et Kanadas on igasuguseid eriilmelisi inimesi ja lastel pole kordagi küsimust tekkinud - inimesed lihtsalt näevadki erinevad välja, keda huvitab!
KustutaPerekonna koosseisu osas sama - minu meelest on see ikka vanematelt õpitud probleem, kui kellelegi ette peaks jääma. Minu laste sõprade peredes on igasuguseid koosluseid, on ema ja isa, on vanem pluss vanavanem, on ainult vanavanemad. Täpselt samamoodi nagu mõnel on õed-vennad või lemmikloom ja mõnel ei ole - kedagi ei huvita, pered lihtsalt ongi erinevad. Ma arvan, et minu lapsed ei tuleks selle pealegi, et kahes isas või kahes emas probleemi näha. Ja selles mõttes kadestan Pilleri-Haberi lapsi, et nende sõpruskond on eriti kirju ja huvitav ning nende lastel on selles mõttes kõva eelis, et mingi kitsarinnalisus neid küll kunagi tulevikus takistama ei hakka.
Küsimus selle paari puhul on laste ostmine USAst ja selle esitlemine riigimeedias nagu igati heakskiidetud asja. Eestis surrogaatemadus ebaseaduslik, aga näe ,raha eest saab kõike.
VastaKustutaLaste ostmine on lihtsalt nii vale termin, et võiksime selle kasutamisest hoiduda. Ja kui mujal on surrogaatlus lubatud, ei peaks sellest probleemi tekitama.
Kustuta"Laste ostmist" kasutatakse manipulatiivselt kilbina homoviha varjamiseks. Kui saates oleks olnud malbe heteropaar, kes rääkinuks, kuidas nad igatsesid last saada, aga naine kaotas millegi tagajärjel emaka ja polnud võimalik last kanda, aga näe, Ameerikas oli võimalus surrogaadi teenust osta ja nüüd on neil vahvad kaksikud - terve Eesti räägiks, kui armas pere Anu saates oli! Ja kui tore, et nüüd neil need lapsukesed on.
KustutaJah, Eestis on surrogaatemadus ebaseaduslik, sellepärast nad seda Eestis ei teinudki. Meditsiiniliselt assisteeritud suitsiid on samuti ebaseaduslik, mäletate veel Janet, kes väga avalikult abi palus ALSiga võideldes ja annetuste eest teise riiki surema sõitis? Ma ei mäleta, et teda väga hukka oleks mõistetud. Igaüks nägi, kui kiiresti ta olukord halvenes, igaüks suudab ette kujutada, kui õudne võib olla üle keha halvatud, võimetu isegi omaenda tatti neelama, aga samas kõigest teadlik olla ja aru saada, sest aju töötab endiselt väga hästi. Jah, mõni tahaks edasi elada ka sellises konditsioonis, enamik jällegi ei tahaks. Ja korraga oli kõigil suutlikkus mõista, miks ta teise riiki oma soovi täide viima läks.
Tartu Ülikooli semiootikud on otsustanud, et "neeger" ei ole eesti keeles solvang, vaid täiesti neutraalne sõna.
VastaKustutaJa Eesti Keele Instituut leiab, et see sõna on omandanud solvava tähenduse.
KustutaVaata, mingi kohalik instituut võib ju leida, mida iganes. Ja kohalikud onuheinod saavadki rõõmuga sõna edasi kasutada. Aga paraku ei ela meist keegi steriilselt ainult omaenda keskkonnas (välja arvatud needsamad onuheinod, kel lihtsalt pole võimekust isiklikust mullist välja murda, aga see on paraku madalavõitu intelligentsuse näitaja - paindlikkuse puudumine, ma mõtlen).
KustutaMinul on eestlasena piinlik, kui teine eestlane kogu ülejäänud maailma mõistes solvavaid sõnu kasutab. Eriti piinlik, kui neid rõõmsalt meedias pasundatakse või ristsõnadesse topitakse. Omaenda koduseinte vahel kasutatagu milliseid sõnu tahes.
Maailm paraku on muutumises ja vahel peab leppima, et asju tuleb teha teisiti kui vanasti. Jällegi - paindlikkus on üks peamisi emotsionaalse intelligentsuse tunnuseid. Kunagi arvati, et aadrilaskmine on hea meetod. Kunagi olid ajad, mil arstid ei pesnud käsi (aga noh, siis näe, avastati, et palju vähem patsiente sureb ära, kui nad käsi pesevad).
keel muutub pidevalt, ka Koidula "lehkav isamaa" on tänapäeva eesti keelde "lõhnavaks isamaaks" tõlgitud. Ning "vististi" ei tähenda enam "kindlasti".
Kustutaajal, mil keelemuutuse veelahe jookseb nende põlvkondade vahelt, kes korraga elus on, tekib muidugi arusaamatusi.
Keel ja kogu maailm on pidevas muutumises. Kunagi oli ka orjapidamine täiesti normaalne, tänapäeval jällegi enam ei ole. Ja kui Eesti otsustaks, et "meie ei ole nõus muutuma, orjapidamine on meil alati okei olnud ja meie jätkame sellega ka praegu, mis siis, et ülejäänud maailm on võtnud seisukoha, et see ei ole tolereeritav", siis see ei läheks kohe mitte.
KustutaOma lapsepõlves, mis oli aastakümneid tagasi, oleksin ilmselt valinud ema ja isaga pere (millises kasvasingi), AGA tänasel päeval vanemate sugu küll tähtsust ei omaks. Kui olekisn praegu laps, tahaksin armastavat ja toetavat kodu, mis mu arengut ei takista ja laseb tegeleda asjadega, mis mulle huvi pakuvad, raha võiks seal kodus ka veidi olla ja vanemate omavaheline läbisaamine hea. Nede sugu poleks oluline. Tunnen ka isiklikult üht kahe emaga peret, suurepärane lapsepõlv ka nendel lastel.
VastaKustutaMina isiklikult tean mitmeid heteroseksuaalseid peresid, kelle lapsena ma kindlasti üles kasvada ei tahaks, nii et jah, sugu ei mängi heaks lapsevanemaks olemises üldse väga suurt rolli.
KustutaSee asi kisti lihtsalt poliitiliseks, peaminister ja kultuuriminister jne. kõik said sõna võtta ja pildile, viletsat reitingut parandama ja rahapuuduselt tähelepanu kõrvale. Kuulake Kuku raadio Keskpäevatunni podcasti 15.11 ja see selgitab ka poliitikakaugetele, mis selle taga on. See millised vanemate kooslused kuskil eliitkoolis on, ei ole tegelikult selle skandaali põhjustaja. Sellel teemal, et Eestis on viimastel aastatel kolm juhtumit olnud, kus alaealised tapavad täiskasvanu ja kõik üles filmivad, seda teemat ei taha keegi poliitiliseks väänata. Lihtsalt teismelised eesti traditsioonilistest peremudelitest ja traditsioonilistest väikelinnadest-asulatest, vastava traditsioonilise "silmaringi" ja koduste "väärtustega".
VastaKustutaAga MIKS üldse oli vaja sellest mingi farss korraldada? Tore väike saatelõik sellest, et kaks (üle kolmekümne aasta suhtes olnud!) inimest väga tahtsid lapsi, said need lapsed ja on väga head tööd teinud nende laste toetamisel, arendamisel ja armastamisel. Tagasiside oleks olnud täiesti vastupidine, kui diivanil oleks istunud heteropaar, kes ei saanud loomulikul teel lapsi (näiteks emaka kaotamise tõttu).
KustutaMIKS - ikka selleks, et selline ongi eesti poliitika ja elu. Aastaid tagasi tõmmati üles mingi taoline kiun emadepäeval Aasta ema valimise teemal. Kiunujatel endil polnud üldse mingeid eeldusigi Aasta emaks saada aga skandaali korraldamiseks sobis teema ideaalselt. See, et ei tea ühtegi 1-2-3 lapse ema, keda see tiitel reaalselt üldse huvitakski, ei puutu ka asjasse. Aga korraldati ikka pikk ja suur meediaskandaal.
KustutaJa praegu oli üheks skandaali tõukejõuks ka suur must kadedus ja klassiviha rikaste vastu. Kui üksildane inimene taipab oma pisikeses räpases korteriurkas, et tema ei jõua elus kunagi mitte kuhugi, siis ongi ilmselt "vabastav" Delfisse mingi sõimurahe postitada, saab ka rikkale ära panna omast arust.
Aasta ema skandaalist ei ole ma midagi kuulnud. Miks 1-3 lapse emasid see tiitel ei huvitaks? Mina kahe lapse emana mõtlen sageli, et kui tahta väga hea ema olla, lastega tegeleda ja oma tassi selle kõrvalt piisavalt täis hoida, et nende jaoks kannatlikkust jaguks, siis ei saagi neid terve toatäis olla. Kvaliteet lihtsalt peab hakkama kannatama. Mailis Repsist on avalikkus palju rääkinud, võtame tema näiteks. Kas on võimalik üheksale lapsele hea ja kohalolev ema olla? Ja selle kõrvalt veel suurt karjääri ka teha? Mitu last on see piir, et sa veel jõuad nendega tegeleda, igaühele eraldi silma vaadata, igaühe huvidega kaasa lüüa?
KustutaMulle tundub, et Aasta Ema tiitleid jagataksegi sageli neile, kel on kvantiteet ette näidata, aga kust kvaliteet tuleb, ei ole alati selge. Kunagi oli see telesari, kus paaril oli 10 last - suuremad lapsed kasvatasid väiksemaid sisuliselt. Olid jah toredad vanemad ka, aga nad ei jaksanud kümnele vanemateks olla. Ma ei taha kritiseerida kah, aga lihtsalt ütlen, et vabalt võib ühe lapse ema olla väga hea ema ja miks mitte valida Aasta Emaks? See, kui hea ema keegi on, ei peegeldu sellest, kas tal on lapsi terve toatäis või ainult paar tükki.
Aga tulles tagasi praeguse skandaali juurde, siis mina arvan ka, et kadedus mängib mitmete inimeste puhul siin rolli, sest ilmselgelt on antud paaril väga head rahalised võimalused, milleni enamik kaasmaalaseid ei küündi.
Ei-ei, aasta ema skandaali point oli mujal. Lihtsalt edukaid ja heal järjel emasid see tiitel ei huvita, kuna seda on läbi ajaloo jagatud maapiirkondadesse ja väikelinnadesse, lihtrahva tunnustamiseks ja nii see oleks ka võinud jääda, sobimatud lihtsalt paremini välja sorteerida.
Kustuta---------------------------------------------------------------------------------------------------
Paari aasta eest lahkus Siiri Oviir poliitikast. Ta võttis koera, pani talle nimeks Muki, ning pühendus kodule. Ta on kolme lapse ema, lisaks on tal kokku seitse lapselast. Suure osa oma energiast suunab ta Eesti Naisliidule. Korra aastas kulmineerub tema töö emadepäeva kontserdiga Estonias, kus kuulutatakse välja aasta ema. Sel aastal juhtub see 20ndat korda. Kuid paraku ei lähe see sel aastal nii sujuvalt kui möödunud kordadel, sest paljud on nördinud asjaolust, et aasta ema peab olema abielus.
«No meil on tegelikult reglemendis sees, et abielus, kasvatanud lapsed suureks, see tähendab, et lapsed on tunnetanud isa oskusi, isa head sõna, ema head sõna. On kasvanud keskkonnas, kus nende jaoks on kaks vanemat. Kõik me püüdleme ideaali poole ja uskuge mind, me oleme abikaasaga kolm last üles kasvatanud, on vaja nii isa kui ema,» räägib Oviir.
Ja isa ning ema peavad olema omavahel abielus. Just nii, aasta emaks ei sobi naine, kes igal aastal lastele uut isa tutvustab – nii väljendas end Oviir 18. aprilli «Ringvaate» saates ning see lause hakkas momentaanselt elama oma elu. Oviir ise tunnistab, et läks otsesaates sõnakasutusega rappa.
Abielu nõue on väga kummaline. Tiitel ei ole ju Aasta Perekond. Hea ema saab olla nii abielus olles kui olemata, suhtes olles ja olemata, see ei tohiks küll üks kriteeriumitest olla...
KustutaSelle aasta ema kohta tahaks midagi öelda meie isikliku kogemuse põhjalt, aga ei hakka avalikult ütlema, muidu kaevatakse veel kohtusse. Aga ütleme nii, et mina isiklikult leian oma kogemuste põhjal (kui tahtsime kellegi kandidatuuri esitada), et nad on kitsarinnalised tunduvalt rohkem kui ühe koha pealt. Selleks, et kaalumisele võetaks, ei pea mitte sugugi AINULT abielus olema, see ikka teatud kontingendile mõeldud.
KustutaAitäh, Anu! Vaimustav oli lugeda midagi nii tervemõistuslikku selles masendavas maailmas.
VastaKustutaAitäh :)
KustutaJah, tõesti hästi kirjutatud, südame ja mõistusega!
VastaKustutaMa püüan jaa! Aitäh :)
KustutaSee on tõesti hästi kirjutatud!
VastaKustutaAitäh!
KustutaMul on üldiselt suva, kuidas keegi elada tahab. Aga kui valida, siis kindlasti ei tahaks ma oma vanemateks samasoolist paari. Minu ajal oleks sellisel juhul kindlasti koolikius garanteeritud. Isegi kui vanemad kõik head ja armastavad, siis sellisel juhul tunneksin siiski, et kasvaksin teistsuguses perekonnas kui teised.
VastaKustutaÜksikema vastu poleks mul midagi. Paljud lapsed kasvad nii ja tänapäeval lausa saadakse üksikemaks doonorluse abiga.
Ma mõtlen pigem, et praegu, mitte mingil kaugel ammusel ajal?
KustutaKas vanemate sugu (tänapäeval) oleks nii oluline, et muud asjad jätaks näiteks loteriiks. Et pigem olgu vägivaldsed vanemad või lõputu vaesus või et vanemad ei hooli sinust, aga peaasi, et ei oleks samast soost vanemad?
Üksikema vastu pole sul midagi. Aga mis siis, kui see üksikema juhtuks lesbi olema ja sind kasvataks üksikema oma samast soost elukaaslasega?
Meie avalikkuses figureerivad lesbid on kõik sellised vingatsid ja rahulolematud, probleem probleemi otsa, üks suur häda ja negativism ja täiesti ebareaalsed nõudmised ühiskonnale. Seega lesbipaari juures ei oleks iial soovinud kasvada, homopaarid on palju sümpaatsemad.
KustutaNeid asju ei saa minu arvates ritta seada. Minu jaoks jääb ikkagi oluliseks võrdselt traditsiooniline pere või üksikvanem ja hooliv perekond. Enda vanemateks ei soovi samasoolisi.
KustutaMeenub see vana hea ütlus, et Eesti traditsiooniline peremudel on juba ammu samasooline ning koosneb emast ja vanaemast, kes kahepeale lapse(d) üles kasvatavad, kui mehed on sõjas maha surnud või niisama minema läinud.
VastaKustutaJust täpselt. Minu elukogemus näitab ka seda, et paljudes tublides kahe vastassoost vanemaga peredes, olgu nad siis abielus või mitte, kasvatab kah ikkagi ainult ema need lapsed üles ja isa on rohkem dekoratsiooniks.
KustutaNii et mina ei näe küll mingit probleemi selles, et kaks isa tahtsid lapsi, need lapsed ka said ja neid rõõmsalt kasvatavad. Täitsa ilma naiste abita.
Ma olen Anuga igati päri ja kogu selle loo teeb eriti vastikuks see, et laste peale "õige" väärtusruumi nõudjad ei mõtle. Isegi kui pere suudab nad sotsmeediast eemal hoida, siis vanemate vanamine ja laste halvustamine jõuab ikkagi lasteni. Ilma ühe välla ütlemiseta poleks asi nii hulluks läinud.
VastaKustutaNo täpselt, milles lapsed süüdi on. Mis mõttes "selline pere ei sobi meie väärtusruumi". Milline pere? Kus bioloogilised isad oma lapsi üheskoos kasvatavad? Ma tean tervet hulka bioloogilisi isasid, kes hoiavad oma laste kasvatamisest iga hinnaga eemale. Miks me nende halvustamisega ei tegele, kui nii väga kedagi halvustada on vaja?
KustutaEestlasi on ainult 934 tuhat, see on sama, kui mõne suurlinna üks linnaosa. Mõni ime siis, et siin igasuguseid tühiseid probleeme üle võimendatakse ja skandaaliks puhutakse. USA-s või UK-s lihtsalt keegi ei märkaks, sellise teemaga ajalehtede esilehtedele ei pääseks.
VastaKustutaTäiesti nõus sinuga, Anu. Armastus/hoolivus on peamine.
VastaKustuta