07 oktoober, 2013

Sügis

Mõned asjad muutuvad võõrsil elades pikapeale nii tavapärasteks, et ei pane enam tähelegi. Ükspäev jalutasin õhtul mööda pimedat tänavat töölt koju ja korraga kikitasin kõrvu, et... kuidas saab nii vaikne olla? Ümberringi ainult eramajad ja mitte ükski koer ei haugu. Ma olen vist juba kirjutanud, et siin pole kombeks koeri õues hoida, seega ei näe ühtki "kuri koer" silti ja kedagi pole tara najale hüppamas, aga kui kohe mitte mingit haukumist pole, hakkab juba natuke imelik.

Samas - ei saa just väita, et keegi sellest puudust võiks tunda. Mulle tundub, et siin võib olla mingi seadus, mis keelab koertel haukuda. Näiteks Vancouveri külje all asuvas White Rock'is on keelatud ühe majapidamise kohta pidada rohkem kui kaht koera, pealegi ei ole neil lubatud haukuda. Ma ei tea, kuidas see täpsemalt tagatakse, aga vaikne ka on. Seejuures paistavad penid ise täitsa rahulolevad välja.

Harjumatute asjade osas toob oktoobrikuu nii Thanksgiving'u ja Halloween'i. Poed on kalkunite ja kõrvitsatega üle ujutatud, kusjuures kõrvitsaid nad vist söögiks väga ei tarbi, rohkem mängimiseks. Halloween paistab olevat vaat et tähtsamgi sündmus kui jõulud, sest seda kollast prahti, mida praegu tonnide kaupa müügiks pakutakse, on kõik kohad täis. Isegi kohvikutes ripuvad kõrvitsad, luukered ja ämblikuvõrgud akende küljes. Töö juures olid kah kõik nii sahmis, uurisid minu käest, et kas kostüüm on juba olemas?

Töökaaslane tõi läheneva Halloween'i puhul kotitäie kollaseid komme, pistsin siis ühe kotti, kodus hakkasin lähemalt uurima ja avastasin, et nimeks on Monster Munny. Siiamaani seisab laual. Kustav küll teatas hommikul, et "kuule, ma söön su munni ära", aga siis meenus, et Kalevit on kah, pistis siis hoopis selle nahka. Elis tuleb ju nädala lõpus Eestist ning toob meile Vana Tallinnat ja komme, peame senised varud ära hävitama.

Sügis on Vancouveris väga värviline. Minu meelest on Eestis rohkem kollast tooni, siin domineerib punane. Kummaline on see, et enamik puid on lihtsalt rohelised, vahele siis mõni, mis on kohe nii erksat värvi, et tundub nagu... võlts.


Tööl paluti, kas saaksin teha mõned lisavahetused, seega olen nüüd 6 päeva järjest tööl (õigemini kolm on tehtud, kolm veel ees), seega ei toimu meie elus hetkel miskit põnevat, millest blogida.

Küll aga läheb veidi huvitavamaks kolmapäeval, mil saabub Tarvo, kes leidis meie kiidulaulust inspiratsiooni ja otsustas, et tahab kah mõnda aega siinkandis elada. Kuna kliima on siin palju mõnusam ja elu lõbusam, võikski oma sõpruskonna vaikselt Vancouverisse ümber kolida, täitsa tore oleks.

Ükspäev käisin Facetime'i vahendusel Eestis kursapeol - tänapäevaste virtuaalsete lahenduste juures pole ju miski võimatu. No kartulisalatist ja kiluvõikudest jäin muidugi ilma, aga näod nähtud, pakilisemad uudised vahetatud ja grupipildi tegime ka. Leia pildilt Anu:

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar