15 oktoober, 2013

Tänupüha

Meie sõber Tarvo tahtis taotleda sama viisa mis meilgi, aga selleks aastaks oli kvoot täis. Anti lootust, et novembris-detsembris tõstetakse teiste kategooriate alt kohti juurde, aga noh... Tarvo mõtles siis, et tühja kah, tuleb esialgu turistikaga, Eesti kodanikule on Kanada ju 6 kuud viisavaba.

Kui ta siis Vancouveris maandus, tekkis lennujaama ametnikul küsimus, et miks tagasisõidupiletit pole? Aga kui ei tea, millal tuleks Eestisse minna, et viisat taotleda - kas selle aasta lõpus või alles järgmise alguses (värske ports viisasid tuleb veebruaris) - ei saagi ju kuupäeva valida. Kõik muu oli korras - piisav hulk sularaha, piisav summa pangakontol, tõend Eestis omatava ettevõtte ja muu siduva kohta. Polnud ühtki märki, et tegemist oleks meeleheitliku immigrandiga, kes tahab "mustalt" sisse imbuda ja ei iial kodumaale naasta.

Ametnik, kes nägi välja nagu Rambo - hullult lihastes ja relvad vööl - lubas Tartsi esimese hooga kohe tagasi saata ja seejärel ähvardas ka meie viisad ära võtta! Siis kutsus Kustavi, kes pahaaimamatult sõbrale lennujaama vastu läks, ülekuulamisele; küsis nii tema kui minu andmeid, sealhulgas tööandja kontakte; ähvardas ka meid KOHE Eestisse tagasi saata... Täielik teater! Mitu tundi pinniti, lõpuks lasti tulema, aga öeldi, et Tarvo peab kuu aja pärast riigist lahkuma. 

Eks piiril maksab ikka ametniku suva ja kedagi ei huvita kui korras su paberid tegelikult on... Nii palju siis neist sõbralikest ja naeratavatest inimestest, keda blogis reklaamisin! Tarvo ütles, et sitamaitse ei lähe niipea suust ära, aga alates teisest päevast on ta Vancouverist vähemalt sama suures vaimustuses kui meiegi. Leidis meie majast 5-minutilise jalutuskäigu kaugusel kihvti kahetoalise korteri, mida oldi nõus kuuks ajaks üürile andma ning hülgas me elutoa ja imelise õhkmadratsi.

Eile õhtul läks Kustav poodi vahukoort tooma, mõni aeg hiljem helistas, et maandus hoopis Tarvo juures, sööb heeringat ja vaatab filmi. Hommikul käis jooksmas ja pildus kivikestega Tartsi akent, kuni alumine naaber talle vihkava pilgu saatis. Tarvo muidugi ei kuulnud midagi...

Kuna täna tähistatakse Kanadas tänupüha, olime õhtuks lausa kahte kohta külla kutsutud: 14-ndale korrusele (meie poole, kus Marc küpsetas sõpradele kalkunit) ja 11-ndale korrusele (guatemalalaste juurde), aga hommikut alustasime hoopis sushiga ja võtsime seejärel suuna Commercial Drive'ile, mis on tore boheemlaslik tänav portsu kohvikute ja tillukeste poekestega. 


Me oleme mõnulemise maailmameistrid! Ma pole vist elu sees nii palju kohvikutes käinud kui Vancouveris elades. Lähed jalutama, aga lõpuks avastad end jälle kuskilt koogitaldriku tagant...

Ühtlasi paitasin kohevat halli kassi ja tegin temast portsu pilte; seejärel pildistasin tema kõrval oleva posti peal olevat kuulutust ja hõikasin poistele, et näe, see kass on täpselt sama nägu nagu pildil olev. Ja läksin edasi. Õhtul hakkasin fotosid vaadates mõtlema, et oot... Kuulutust pildistasin muidugi nii, et number ei jäänud peale.


Elis tõi meile täna emmede ja Marleni saadetud kommid kah ära. Muuhulgas leidsime pakist kuivatatud piparmünti ja pärnaõisi, piparkoogi maitseainet ja martsipani. Lisaks sain kätte oma vihmajope ja Kustav veekindlad jooksutossud (sest Vancouveris sajab KOGU AEG). Riietepaki avasime tegelikult alles hiljem ja leidsime sealt veel komme ja šokolaadi, nii et kui arvate, et meil ongi ainult 5 pakki "Pilvekese" kommi (nagu pildil), siis eksite, sest neid on tervelt 7!


Õhtul oli siis kalkuni söömine. Kõigepealt jõime koos Marci sõpradega törtsu "Vana Tallinnat", seejärel suundusime paar korrust allapoole, kus Sophia oli Gordon Ramsay retsepti järgi imemaitsva surnud linnu küpsetanud. Kõik oli esmaklassiline - kartulipüree, salat, jõhvikakaste... George oli õunte sisse küünalde jaoks augud uuristanud, nii et need olid ikka täitsa ehedad, mitte plastmass. Ja guatemalalased näitasid meile poolikut kõrvitsat, sest see on SEEST TÜHI! Kujutate ette jah? (muidugi kujutate, kõrvits on lapsepõlvest saadik seest tühi olnud...) Nende jaoks suur üllatus! 

2 kommentaari:

  1. Mul see s***maitse ammu läinud :) Praegu tundub mulle, et kõik loksuski piiril paika täpselt nii nagu vaja. Härra Rambol oli lihtsalt kehv päev :)

    VastaKustuta
  2. Kassilugu on nii naljakas.... nagu ka seest tyhi k6rvits :D:D

    VastaKustuta